Valede välimääraja: kriitilisest mõtlemisest tõejärgsel ajastul (Elav teadus, #10)(2018)

Lugemiseväljakutse 2020

40. Ajakirja Imeline Ajalugu või Imeline Teadus raamatuklubis ilmunud raamat

Valede välimääraja: kriitilisest mõtlemisest tõejärgsel ajastul (Elav teadus, #10)(2018)(270lk)

Autor: Daniel J. Levitin

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Mis saab siis, kui võtta inimese juuksekarva paksuse mõõtmiseks kasutusele küünarpuu või uurida motivatsiooni depressiooniküsimustiku abil?

Valede ohtlikkus ja ulatus on masendavalt kasvanud. Valed on muutnud relvaks ja see võib kaasa tuua hädasid, mida ei oska isegi ette kujutada. Raamat õpetab märkama faktide juures probleeme, mis võivad suunata valejäreldustele. Kriitiline mõtlemine ei tähenda kõigesse halvakspanevalt suhtumist; see tähendab tõendatud ja tõendamata väidete eristamist.

„Valede välimääraja” esimeses osas on juttu arvudes väljenduvast väärinfost ehk sellest, kuidas statistika ja diagrammide väärkasutamisega luuakse vildakas pilt ning juhitakse inimesed valejäreldusteni (ning suunatakse tegema rumalaid otsuseid). Raamatu teises osas on kõne all vigane loogika ning uudiste, reklaami ja ajalehelugude tõeväärtuse hindamine. Viimaks seletab autor, millel põhineb oskus mõista, kas miski on tõene või väär: jutt on teaduslikust meetodist ning ta toob näiteid loogilise mõtlemise kasutamisest erinevates olukordades – tunnistajana kohtus, raviotsuste tegemisel, mustkunstis, füüsikas.

Minu arvates viib see raamat lugeja just sellisesse maailma, milles me ise ka igapäevaselt elame. Muidugi jagab autor erinevaid nippe kuidas ära tunda tõde ja samas ka mis on väär. Kuid mis on tõde ja mis väär? Kuidas me seda mõistame ja mille põhjal me saame seda öelda, et üks või teine asi on vale või tõde. Nendele küsimustele saad kindlasti siit raamatust vastused.

Ma arvasin alguses, et tegemist on sellise eneseabi raamatuga, aga mida rohkem ma lugesin, siis mõistsin et olin valesti arvanud. Raamat on kirjutatud ladusalt ja mingit ühe koha peal heietamist ei ole. Erinevad näited viivad sind niiöelda mõistmismaailma 😀 Vähemalt mul tekkis selline tunne: D

Üsnagi õpetlik lugemine ja ma olen rahul, et selle raamatu kasuks valik osutus. Eks me kõik puutume igapäevaselt kokku erineva infoga olgu see siis facebook, televisoon või raadio. Muidugi ka suur ja võimas internet. Kas kõike mis seal kirjutatakse ja näidatakse tasub ikka uskuda?

Eks selles raamatus on palju abi ja minu jaoks oli täitsa huvitav lugemine. Tänud ka kirjastus Argole, kes meieni selle raamatu tõid.

Kes tahab see loeb ja kes ei taha ei pea seda ilmtingimata ja sundimisega lugema.

Teadusaabits. Universum ühe minutiga (Elav teadus, #8)(2017)

 

Teadusaabits. Universum ühe minutiga (Elav teadus, #8)(2017)(112lk)

Autor:  Tiit Kändler

37562471._SX318_

Tutvustus

Teadusaabits on raamat, kust saab teaduste kohta teada kõike, ilma et peaks oma pead vaevama. Ja teisalt suurt mitte midagi, nii et peas ei jääks midagi vaevama.
Teadusaabits on teadusterminoloogia täielik kogu ja kui see läbi loetud, pole enam midagi muud vaja.
Teadusaabits põhineb teaduse jäävuse seadusel: teadused ei kao kusagile, neid tekib vaid juurde.

Teaduskirjanik Tiit Kändler ütleb ausalt, aga mitte üleliia tõsiselt, kuidas teadus(t)ega lood on ja et miski ei jääks segaseks, joonistab pildid juurde.

„Rahvusteadus on teadus, mis ei ole võrreldav ühegi teadusega, mida viljeldakse väljaspool rahvust.
Tavaliselt mõeldakse rahvuse all eestlasi. Rahvusfüüsika näiteks uurib, kuidas läheb eestlasel vabalt langevas liftis või kuidas eestlane neelab neutriinokiirgust. Rahvuskeemia uurib, kui mitu volti saab eestlasest, kui ta visata väävelhappesse. Rahvusfiloloogia omakorda püüab välja arvutada, millal jõuab inglise keelde esimene eesti laensõna. Rahvusfolkloor aga tegeleb rahvuspoliitikute kõnede kontentanalüüsiga, eesmärk on avastada sealt jälgi regilaulust.
Rahvusteaduse tulemused avaldatakse Riigi Teatajas ja need kannab ette rahvusmeeskoor ning edastab rahvusringhääling. Tulevastele põlvedele talletatakse rahvusteadus rahvusraamatukogus, kust see iga aastatuhande täiskuuneljapäeval välja tuuakse ja rahvale näha pakutakse, et seejärel teha ruumi uuele rahvusteadusele.
Rahvusteaduse taset oskab hinnata vaid rahvusteadlane. Kui rahvusteadlane lahkub välismaale raha teenima, siis muutub rahvusteadus hindamatuks.“

Seekordne raamat on hoopis teistmoodi kui seda olid teised. Seekordne raamat on mõeldud pigem noorematele ja seletab erinevaid teaduse tahke. Mulle meeldis see lugemine ja ma usun, et eks on mille üle mõelda.

Teistele soovitada ei oska ja arvan, et mida rohkem teadusalaseid raamatuid olen lugenud seda mitmekesisemad on erinevad teadmised.

Kes soovib see loeb ja saab ise teada, millest selles raamatus kirjutatakse. Kui ette räägiksin siis pole enam ju huvitav, või mis?

Igatahes soovin kõigile kaunist päeva jätku ja näeme kindlasti veel.