Esimest korda ja enamgi(2001)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

20. Raamat kirjastus AVITA sarjast TERAVIK

Esimest korda ja enamgi(2001)(112lk)

Autor: Evelyne Stein-Fisher

Kirjastus: Avita

Tutvustus

Anja ja Nico käivad juba pool aastat. Nad on armunud, tunnevad ja usaldavad teineteist. Nico on õrn ja tundlik. Ta ei sunni Anjat millekski. Tüdruk tahaks meeleldi temaga magada. Aga – kas see on tõesti kõige õigem? On nad juba niikaugel? Kas poiss on seda? Anja märkab, et ka noorukitel on tõkkeid. Tüdruk soovib, et kõik juhtuks õigel ajal. Õiges kohas. Ja et see sobiks neile mõlemale.
Ja siis on asi tõesti niikaugel. Nad on kõike tublisti ette valmistanud. Suurte lootustega. Anja avastab oma keha, oma tõelised tunded, ta mõistab oma seksuaalsust. Aga ühel päeval viib see tüdruku veel kaugemale…

Lugu kahest noorest nimega Anja ja Nico. Noored on armunud. Enamuse osa raamatust jutustab Anja kuidas nad Nicoga kohtusid ja mis nad teinud on, neile tähtsaid asju. Nad on soovivad koos olla ja muidugi jagada ka omavahel armastust. Kuid kas nad julgevad lõpuni minna? Tüdruku jaoks peab kõik õige olema.

Tegemist on noorteromaaniga ja lugu ise on kirjutatud peategelasest tüdruku Anja vaatevinklist. Kuid oleksin tahtnud, et ka Nico oleks saanud oma mõtteid avaldada ja neid meie kui lugejatega jagada. Pisut jäi selles loos midagi puudu.

Kuna see raamat on sellest sarjast praegu ainus mida lugenud, siis kindlasti annan mõnele selle sarja raamatule veel võimaluse. Eks näis millal.

Kuidagi armetuks jäi see lugu. Ei tekkinud sellist vau-efekti nagu mõne noorteka puhul. Seega kahjuks saab see raamat üsna vähe punkte, kuid siiski oli üsnagi põnev jälgida, millega see kõik lõpeb ja kas noored jäävad kokku või mitte.

Teistele soovitada ei oska, seega valima peate te kallid sõbrad ise!

Vanaema õunapuu otsas(2008)

Lugemiseväljakutse 2021

22. Üks „vanaemaraamat” – raamat, kus keskne tegelane on vanaema

Vanaema õunapuu otsas(2008)(109lk)

Autor: Mira Lobe

Kirjastus: Avita

Tutvustus

Nad istusid taevassinisesse autosse ja sõitsid otseteed lähimasse sadamasse, kus purjelaev ankrus seisis. Mõlemad hobused traavisid takka järele.
«Ahoi!» ütles vanaema jämeda häälega, kui nad mööda vetruvat laevale läksid. «Me seome auto ja hobused peamasti külge, et nad kõrge lainega üle parda ei läheks.»
«Ahoi» oli meremeeste keel ja «üle parda» samuti. Sellega pidi Andi nüüd harjuma.

Raamat on saanud Austria riikliku lastekirjanduse-auhinna ja Viini lasteraamatu-auhinna.

Lugu poisist nimega Andi, kes igatseb väga endale vanaema. Kõigil teistel tema klassis on vanaema, kuid temal mitte. Ta on kurb, et tal vanaema ei ole ja nii otsustab ta õunapuu otsas konutada.

Ta on oma mõtetes, kui ühe korraga keegi istub tema kõrval. Tema rõõmuks on see vanaema ja täiesti tema oma. Oh neid vahvaid seiklusi, mis nad koos ette võtavad. Kui aga poisi kodukanti kolib üks ütlemata tore vanatädi, siis mida rohkem poiss teda aitab, seda vähem mõtleb ta oma vanaema peale. Kas tõesti on ta endale vanaema välja mõelnud? Või on tegemist ikka päris vanaemaga, eks seda lugege ise!

Andi on üks ütlemata vahva poiss ja tema seiklused olid väga kaasahaaravad. Nemad juba vanaemaga hätta ei jäänud ja minu jaoks oli tegemist väga lõbusa looga, kuid samas ka üsnagi kurb, kuid seda kõike ainult alguses.

Mulle meeldis ja ma usun, et julgen ka teistele lugemiseks soovitada.