Nägu udus(1994)

Ulmekirjanduse väljakutse 2022

Oktoober: Originaalis sellises euroopa riigi keeles ilmunud raamat, mida sa sel aastal veel lugenud ei ole

Nägu udus(1994)(160lk)

Autor: Paul Van Loon

Kirjastus: Kunst

Tutvustus

Kiezel mängib flööti.
Ta ei tea, mis viis see on või kust see tuleb. Ta ei tunne ka nägu, mis udust tema ette kerkib ja näib teda millegi eest hoiatavat.
Kiezel mängib flööti.
See näib teda kaitsvat ja ähvardavad unenäoilmutised eemale peletavat. Kiezel ei tea, kes on pikkade küünistega hirmuäratav Korg või miks see talle jahti peab, kes on juht Cyril Cobrahm, võilõpuks sedagi, kes ta ise on.
Kiezel mängib flööti.
Kuni see muutub ta kätes sätendavaks mõõgaks ning juhib ta Cobrahmi katakombidest šamaanide ja deemonite nähtamatusse varjudemaailma, kuni on käes aeg viimseks võitluseks.
Kiezel mängib flööti.
Ja see kannab lugeja koos Kiezeliga tänapäeva noorsooprobleemidest saadetuna seiklusterohkesse fantaasiamaailma.

Vot see oli alles vinge seiklus koos Kiezeliga ja mul on siiralt hea meel, et sõbral see raamat kenasti oma riiulis lugemisaega ootas. Tänu temale saingi selle looga tuttavaks ja mul on hea meel, et mul on selline sõber, kellel on just selliseid raamatuid, mida mul endal kodus pole.

Kiezel mängib flööti, ta ei tea ise ka, mis viis see on mida ta mängib ja kust see tuleb. Ta ei tunne ka nägu, mis udust tema ette kerkib ja näib teda millegi eest hoiatavat. Seiklused, mis teda ees ootavad on nii pöörased, et viivad ka lugejad paikadesse, kuhu tavaliselt igapäev ei satu. Mulle väga meeldis ja need 160 lehekülge läksid kui lennates. Ei saanud arugi, et juba läbi saigi ning lugu leidis oma võimsa punkti.

Ma ei mäleta, et oleksin sel aastal hollandi kirjaniku ulmeraamatut lugenud seega sobib see täiega tänasesse sombusesse päeva.

Ma usun, et igaüks leiab enda jaoks siit loost midagi, mis teda kaasa haarab ja enam lahti ei lase. Minu jaoks oli see igatahes põnev ja kaasahaarav lugu, mis kubises erinevatest olenditest.

Kuulus raamatukogukass Dewey(2009)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

JUUNI: Loe raamatut, kus tähtis osa tegevusest toimub raamatukogus.

Kuulus raamatukogukass Dewey(2009)(280lk)

Autor: Vicki Myron

Kirjastus: Kunst

Tutvustus

Vicky Myron on raamatukogujuhataja Ameerika väikelinnas Spenceris.
Ühel külmal jaanuarihommikul leiab Vicky raamatukogu uksele kinnitatud tagastamiskastist üdini külmunud kassipoja. Talle pannakse nimeks Dewey Loerohkem Raamatuid ja raamatukogust saab tema kodu rohkem kui 19 aastaks.
Dewey lummab linnarahvast oma armsa, kiinduva ja malbe loomuga, ennekõike hämmastab aga inimesi tema imeline kuues meel – ta tunneb alati eksimatult ära, kes vajab tema lohutavat lähedust parasjagu kõige rohkem.
Dewey kuulsus aina kasvab, temast saab lausa turismiatraktsioon, staar, keda tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt, keda tuntakse teises ilma otsaski.
Dewey lugu on lugu elust ja surmast, püsiväärtustest, tublidusest ja hakkamasaamisest, aga kõige enam kõikevõitvast armastusest.

Südamlik lugu kassikesest nimega Dewey, kes leitakse ühel külmal jaanuarihommikul ja seda kõike raamatukogu uksele kinnitatud tagastamiskastist. Ma tõesti nautisin väga selle loo lugemist ja loodan, et minu tee taaskord mõne kassikesega seotud raamatuni viib.

Mäletan lapsepõlvest seda, et ka meie peres kasvas selline punasekirju kassike, tema oli nii suur koguperehing ning me kõik armastasime teda väga. Kahju, et teda enam ei ole aga mis parata.

Kindlasti on see lugu väärt lugemiseks kulutatud aega ja sellised lood on mõnusad suvelugemised, sest neis on kõike, mida hing võib tahta. Ma usun, et kindlasti julgen seda ka teistele soovitada, kes veel seda lugu pole lugenud. Loomadega seotud raamatud on suured lemmikud ja mul on hea meel, et ma sain taaskord ühe lookese lugeda.

Lugege kindlasti kallid sõbrad, ma usun, et need kes on seda lugu lugenud ei ole pidanud kahetsema. Nii südamlikku ja ausat lugu. Kuna tegemist on autori enda eluga ja muidugi koos kõigi oma murede ja rõõmudega, siis on selles loos ikka kopsakalt seda sisu. Igati väärt lugemine.

Soovitan!

Orav Kikk-Kõrv(2013)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

21.Raamat kirjastuselt, mida enam ei eksisteeri

Orav Kikk-Kõrv(2013)(20lk)

Autor: Elmar Keskküla

Kirjastus: Kunst

Tutvustus

Onu Elmar armastas raamatuid. Talle meeldis oma poegadele ette lugeda ja unejutte rääkida. Kõik muutus, kui algas sõda ja onu Elmar pidi sõtta minema. Nüüd oli ta kaugel ning sai Tõnule ja Peebule ainult mõnikord kirjutada. Raamatuid ei olnud ja nii otsustas onu Elmar poistele ise jutukesi kirjutada.

Siin ongi üks neist lugudest, mille ta koju saatis. Kirjutatud on see õige ammu. Sel ajal, kui Sinu vanaisa oli alles väike poiss või polnud teda veel sündinudki.

Tore jutuke lastele ja ei midagi sellist erilist, mis kindlasti sulle kui lugejale meelde jääks. Pildid raamatus on vahvad aga see on ka kõik. Ma ei teagi, miks ma nii pettunud olen. Kas selles, et lugu oleks võinud tsipa pikem olla või selles, et olen paremaid lasteraamatuid lugenud.

Ju teised lasteraamatud on mind ära hellitanud ja ma ei suutnud seda raamatut nautida. Ma ei teagi, miks selline jutuke on välja antud. Ma küll ei kahetse, et seda lugesin, aga kui midagi muud poleks näppu jäänud, siis oleksin edasi liikunud. Eks mind huvitas kuhu jutuke oma suuna tüürib.

Võib-olla teistele meeldib rohkem, aga seekord siis suur pettumus üle pika aja. Eks see raamat ununeb ruttu ja teeb teistele palju parematele raamatutele ruumi.

Purjed ja püssirohi(Võitlused Läänemerel 18.sajandil.)(2010)

Ajaloo lugemiseväljakutse 2020

Purjed ja püssirohi(Võitlused Läänemerel 18.sajandil.)(2010)(210lk)

Autorid: Hanno Ojalo, Mati Õun

Kirjastus: Kunst

Tutvustus

Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikmete Hanno Ojalo ja Mati Õuna raamat annab lühiülevaate võitlustest Läänemerel Venemaa ja Rootsi vahel, käsitledes 18. sajandil toimunud kolme järjestikust sõda, mis puudutasid otseselt ka Eestit ja eestlasi.

See oli aeg, kui mehed olid veel rauast ja laevad puust. Paraku ei viinud suuremad ja väiksemad merelahingud enamasti mingite reaalsete tulemusteni ning iga otseses sõjategevuses hukka saanud meremehe kohta suri õige mitu hoopis nakkushaiguste või lausa nälja kätte. Samas kadus Läänemere põhja hulgi suuri ja uhkeid purjelaevu, väiksematest rääkimata.Kogu seda veidrat ja tagantjärele kummalisena tunduvat meresõda pidasid Vene ja Rootsi kroonitud valitsejad aga täie tõsidusega, sageli ka isiklikult selles osaledes.Teos on mõeldud kõigile, kes huvituvad sõjaajaloost.

Seekordne ajalooline lugemine oli nii põnev, et ma muudkui lugesin ja lugesin. Kuna mulle ajalugu meeldib, siis vahest ikka on hea mõni selline raamat ka kätte võtta, kus saab nii kärtsu kui ka mürtsu. See raamat seda täpselt oligi.

18.sajand oli täpselt see aeg kui selle aja mehed olid rauast ja laevad puust. Kuigi ega neil sõdimistel polnud erilist tulemust, sest suurem osa laevameeskonnast surid haigustesse, siis neid lahinguid ikka peeti ja seda raamatut lugedes saadki sellest maailmast osa.

Mulle meeldis ja ma usun, et leian veelgi aega, et nende teiste raamatutega tutvuda. Mõtlesin küll alguses valida kaks, kuid siiski jäin selle raamatu juurde. Sõjaajalugu on põnev lugeda isegi siis, kui temaatika on kurb ja tõsine.

Eks mulle on see ajaloopisik juba põhikooli ajast külge jäänud ja mulle meeldis ajalootunnis väga käia ja nautisin seda väga.

Soovitan teistelegi seda raamatut, kes samuti sõjaajaloost huvituvad. Eks on ka pilte, mis loole vürtsi juurde annavad.

Tere, tere, tiipajalga! Eesti loomamuinasjutte(1976)

Eesti rahvajuttude aasta 2020

Märts

Tere, tere, tiipajalga! Eesti loomamuinasjutte(1976)(103lk)

Autor: Pille Kippar

Tutvustus

Siia raamatusse on võetud jutud Tartu Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuseumi rahvaluulekogudest ja ilmuvad trükis enamasti esmakordselt.

Kuna Eestis on kehtestatud koroonakarantiin, siis lugesin seda raamatut esimest korda e-raamatuna. Lootsin nii väga, et see on mul kodus olemas, kuid pidin pettuma. Kui kuulutati välja eriolukord, siis ei jõudnud ka enam raamatukokku aga minu õnneks, jagas minu kodulinnaraamatukogu e-väljaannet sellest raamatust, et ei jääks selle kuu raamat vahele.

Mulle on lapsest peale muinasjutud meeldinud. Mingisugune tõmme on nende vastu siiani.

Selles raamatus oli nii palju erinevaid loomalugusid, üks parem kui teine. Kuna lugesin seda raamatut esimest korda, siis emotsioonid on ülevad. Ma varem ei teadnud, et selline lugude kogumik on üldsegi välja antud.

Mulle meeldisid mitmed lood ja usun, et tahan seda raamatut kuskilt endale ka riiulisse soetada, kust seda ei tea veel. Kas seda üldse ongi kuskil saada, see on juba omaette küsimus.

Mis siis et tegu on muinasjuttudega, mis siis, et need on peamiselt mõeldud lastele. Sellisel ajal vajame just selliseid lugusid, mis sind naerma ajaksid ja sind rõõmustaksid. See raamat on üks neist ja mul on siiralt hea meel, et seda lugesin.

Loomalood on alati olnud minu lemmikvalik. Eks nende omapära just kutsubki neid lugema. Eks ikka mitmes loos on palju ka õpetlikku. Kes teisele teeb halba, see saab selle kümne kordselt tagasi.

See raamatuke jääb kindlasti kauaks ajaks meelde. Mõnus ajaviite lugemine, aga samas ka õpetlik ja hariv.

Muinasjutud ruulivad!!

Soovitan teistelegi lugemiseks, sellest raamatust leiate just selle mida olete ammu otsinud 😀 Mina vähemalt leidsin. Hea tuju samuti kauba peale!!

Kliimapettus: miks roheline liikumine on nagu arbuus – pealt roheline, seest punane(2012)

Teaduskirjanduse lugemiseväljakutse 2019

Kliimapettus: miks roheline liikumine on nagu arbuus – pealt roheline, seest punane(2012)(385lk)

Autor: James Delingpole

Tutvustus

Nad väidavad, et kliima soojeneb ja et nad on mures… Nad valetavad. Ja teesklevad. Kliima soojenemine on nende unistus. Äriidee. Nad jutlustavad, kui head ja toredad asjad on orgaaniline toit, biokütused ja tuulegeneraatorid. Väga nunnu, kuid jälle vale. Jälle üks kena äriidee. Ketserlik tõde on see, et kogu see ökovärk on planeedile Maa kordi kahjulikum kui paljuneetud geneetiliselt muundatud toit või naftatööstus. Käsi püsti, kes nn rohelistele ka edaspidi maksta tahab!

James Delingpole on Suurbritannia ajakirjanik, kes sai üleilmselt tuntuks, kui paljastas just selliseid kliimasoojenemise teooriaid fabritseeriva korrumpeerunud teadlaste jõugu East Anglia Ülikoolis.

Ma valisin kaua raamatut selle teema alla. Proovisin mitmeid, kuid siiski jäi see raamat mulle lugemisse, kuna tundus nii põnev ja ma tahtsin teada, kas see kõik on tõsi, mis kaanel kirjas oli.

Ma ei pidanud pettuma. Huvitav lugemine kindlasti, kuid teistkorda ma enam seda ei loeks. Vähemalt esimest korda oli põnev lugeda ja kui mees küsis, et mis salatiraamatut sa loed, siis vastasin, et ära sega sa segad mu eneseharimist 😀

Muidugi usun, et kui ma ei võtaks osa sellest lugemiseväljakutsest, siis ei oleks ma seda raamatut vist kunagi lugenud. Mul on hea meel, et saan ennast argielust välja tirida ja lugeda ka midagi sellist, mida iga päev ju ei loe.

Soovitada ei oska, kes tahab see loeb ja saab teada, mis selles raamatus täpsemalt kirjutati.