Asteegid ja maiad(2010)

Reis ümber maailma 2022

DETSEMBER: Riik, mida enam või veel ei ole. Maa ja rahvas, kes püüab saada iseseisvaks või riik, mis on tänaseks kadunud.

Asteegid ja maiad(2010)(190lk)

Autor: N. James

Kirjastus: Olion

Tutvustus

500 aasta eest võtsid Hispaania konkistadoorid kinni ja tapsid kardetud Montezuma, asteekide valitseja. Ühest tolleaegse maailma kõige suuremast ja toredamast linnast oli ta valitsenud tohutu ala üle Vaikse ookeani rannikust kuni Mehhiko laheni.

Raamatus jälgitakse Vahe-Ameerika arengut varaseimatest küladest ja hõimuliitudest alates. Hinnatakse olmeekide rolli sealse tsivilisatsiooni kristalliseerumisel ning vaadeldakse nende järeltulijate muinsuseid, nagu Jumalate linn ja maiade džunglisse mattunud püramiidid. Uus vaatenurk legendaarsetele tolteekidele aitab põhjendada asteekide esilekerkimist. Kirjeldatakse maa murrangulist vallutamist hispaanlaste poolt ja pärismaalaste kogukondade jonnakat taaselustumist kuni tänapäevase zapatistide ülestõusuni. Antakse teavet hiljutistest avastustest, sealhulgas hauast, mida arheoloogid peavad asteekide kuninga omaks, ning asteegi jumalatele ohverdatud konkistadooride luudest. Raamat pakub vajalikke teadmisi selle regiooni külastajaile, tugitoolirändureile ning kõigile neile, kes on huvitatud arheoloogiast, ajaloost ja antropoloogiast.

Sattusin seekord siis hoopis lumisest Antarktikast omakorda asteekide ja maiade maailma ja nendega seotud ajalooni. Eks nende saatus on olnud kurb ja tänaseks päevaks neid rahvaid enam pole. Igatahes oli väga huvitav lugemine ja mulle tõsiselt meeldis autori kirjutamisstiil. Kindlasti on üks värvikamaid lugemisaastaid, mis mul on olnud ja olen väga rahul, et olen leidnud aega ja tahtmist päris mitmes lugemisega seotud väljakutses osaleda.

Usun, et see raamat sobib kõigile, kes huvituvad vähegi arheoloogiast, ajaloost ja antropoloogiast. Väärt lugemine ja tore, et ma tee selle raamatuni leidsin. Olen endaga väga rahul ja ei kahetse lugemisele kulutatud aega.

Eks on pisut ka kurb lugeda rahvast, keda enam pole ja olen ka varasemalt mõnd dokumentaalfilmi neist vaadanud. Igatahes oli tegemist uhke tsivilisatsiooniga ja nende kombed olid väga ebatavalised. Kes soovib ise rohkem teada saada, siis lugege raamatut!

Üks mõnus teistmoodi lugemine vahelduseks minu-sarja raamatutele ja muule ilukirjandusele. Nautisin ja lugesin, julgen soovitada küll ja usun, et raamat väärib lugemist.

Island(Vulkaanid, jää ja üksindus. Ekstreemne jalgrattamatk)(2010)

Islandi kirjanduse väljakutse 2022

August: Raamat, mille tegevuspaik on Island, aga autor ei ole islandlane ega eestlane

Island(Vulkaanid, jää ja üksindus. Ekstreemne jalgrattamatk)(2010)(144lk)

Autor: Christian E. Hanning

Kirjastus: Olion

Tutvustus

Paeluv jutustus ekstreemratturitele ja Põhjamaade armastajatele. Island, saar tulest ja jääst, liustike ja geisrite, kaljude ja õitsvate aasadega – individualistile Christian E. Hannigile, kes tunneb ennast üksildastes maakohtades kõige paremini, on see täiuslik maa, kus reisida.

Ta sõidab jalgrattaga ümber saare, marutuuled ja peaaegu lakkamatu vihm teevad talle raskusi, aga ikkagi kiindub ta üha enam tuultest räsitud saaresse koos selle armastusväärsete elanikega.

See raamat on üks pööraselt äge lugu jalgrattaga seiklemisest ja seda kõike Islandil. Mulle meeldis see lugu väga ja elasin peategelasele väga kaasa. Ise küll sellist seiklust ette ei võtaks aga lugeda oli sellest küll väga mõnus.

Nautisin lugemist väga ja mulle meeldis see raamat nii väga, et otsin selle ka endale riiulisse, et siis mõne aja möödudes seda uuesti lugeda. Kindlasti väärt lugemine ja Islandi loodus on nii maaliline, kuid samas ka ohtlik.

Eks tahab teada, mis seiklused rattamatkajat ees ootasid, siis kindlasti lugege!

Minu Gröönimaa noorus(1999)

Reis ümber maailma 2022(ARGONAUT)

MÄRTS: Pikkus on oluline. Võta kaart ja ava see ja suska näpuga. Loe tabatud pikkuskraadil asuvast riigist, rahvast, piirkonnast, mandrist, inimesest.

Minu Gröönimaa noorus(1999)(276lk)

Autor: Peter Freuchen

Kirjastus: Olion

Tutvustus

Taani tuntud polaaruurija ja kirjaniku üks mitmest Gröönimaa-ainelisest raamatust käsitleb autori esimesi ekspeditsioone Gröönimaale. Selles kirjeldatakse sooja sümpaatiaga, kuid igati objektiivselt eskimote igapäevaelu ja toimetulekut jäise loodusega, nende kombeid ja saatust. Teoses meenutab autor oma noorusaega ja ka põhjusi, miks temast sai üldse polaaruurija ja –rändur.

Eskimote eluolu kirjeldused on detailsed, nendes avaldab autor oma suhtumist võõrastesse tavadesse (kuidas ta tantsis noore eskimo neiuga, kes oma juuste eest hoolt kandes oli neid pesnud uriiniga) ning analüüsib eskimote tundeelu. Olulisel kohal on eskimote füüsilise vastupidavuse kirjeldused: viibimine «kõrvetavas» külmas, jääkülmad «suplused», pärast 13-tunnist aerutamist veel mitu tundi tantsimist jne.

Valdav osa raamatust kuulub siiski autori enda ja teiste ekspeditsiooniliikmete igapäevatoimingute, juhtumuste ja seikluste kirjeldusele. Tutvustatakse ka teisi kuulsaid Arktika-uurijaid (Knud Rasmusseni, Mylius-Erichseni jt.).

Seekord sattusin hoopis Gröönimaale ja otsustasin lugeda midagi sellist, mis on mul kodus riiulis olemas. Raamatus oli lugu autori kui polaaruurija esimesest ekspeditsioonist Gröönimaale. Mind on alati maailmas nii-öelda külmad paigad paelunud ja seda on ka Gröönimaa.

Seekord siis külm seiklus koos autoriga eskimote maal ja kirjeldused ka nende igapäevaelust ning muidugi ka toimetulek jäise loodusega. Muidugi ka oli kirjeldatud eskimote kombeid ja saatust.

Mulle väga meeldis see raamat, kuna autor oli loosse pikkinud ka talle omast huumorit ja lugu tundus kuidagi ladusam ja põnevam, kui mõni faktipõhine raamat. Mulle meeldib selliseid raamatuid lugeda ja ma ei suuda neile lihtsalt vastu panna.

Kes tunneb, et teda kõnetab Gröönimaa põnev karge loodus ja sealsed elanikud, siis soovitan lugemiseks.