Mina olin siin(Tagasitulek)(2.osa)(2022)

Mina olin siin(Tagasitulek)(2.osa)(2022)(271lk)

Autor: Sass Henno

Kirjastus: Paradiis

Tutvustus

Romaaniga „Mina olin siin“ 2004. aasta romaanivõistluse võitnud Sass Henno on Eesti ajaloo noorim romaanivõistluse võitja. Kui raamat poelettidele jõudis, pidi sellest saama samanimelise triloogia esimene osa. Ropu keelekasutuse, kiire sündmustiku ja häiriva sisu poolest kuulsaks saanud teosest sündisid küll tõlked vene, läti, ungari, albaania ja isegi makedoonia keelde ning 2007. aastal valmis ka samanimeline mängufilm, kuid lubatud järge ei tulnudki.
Nüüd, pea 20 aastat hiljem, hoiad sa käes kauaoodatud teist osa. „Mina olin siin 2. Tagasitulek“ jätkub sealtsamast, kus esimene pooleli jäi. 17-aastane peategelane Rass kirjutab juba teist ööpäeva arestikambris ülestunnistust sündmustest, mis järgnesid tema esimesele arestile sajandivahetuse alguspäevil.
Nende kaante vahelt leiab lugeja mõned uued tegelased. Mõned vanad probleemid. Ja mõned hästi peidetud õpetussõnad tänastele ja homsetele noortele teemadel, millest eelnevad põlvkonnad teiega kunagi ausalt rääkida pole julgenud.

Kuna viimati sai loetud autori esimene raamat ja see meeldis, siis otsustasin kohe ka teise osa järgi läbi lugeda. Läks pisut kauem aega, kuid nüüd olles selle läbi lugenud ootangi juba järgmist osa. Loodan, et ei pea taas 17 aastat ootama. Jaa tunnistan, et võtsin eelmise osa kõheldes lugemisse, aga nüüd tegin seda täitsa teadlikult.

Eks see osa jätkabki sealt kust esimene osa pooleli jäi. 17-aastane Rass on juba teist ööpäeva arestikambris, kus ta siis kirjutab oma ülestunnistust sündmustest, mis järgnesid tema esimesele arestile. Kurb ja karm lugu, kuid eks sealgi on omad õpetussõnad noortele, kui loed eks siis saadki teada. Kuigi keelekasutus on pisut ropp, siis see ikkagi sobib sinna. Mind ei häirinud see enam üldse ja muudkui elasin poisile kaasa.

Mul on enda üle hea meel, et ma taas olen jõudnud midagi lugeda ja saan ka teiega seda jagada. Loodan, et see kuu läheb järjest paremaks, kui ta seni on olnud. Loodan, et ka teil on mulle midagi põnevat ja kaasahaaravat soovitada, mida meie koduriigi autorilt olete lugenud. Ma ei saa küll öelda, et Sass Henno oleks mu lemmik, kuna olen ainult kaks raamatut lugenud, kuid tema aus ja karm kirjutamisstiil meeldib mulle. Eks näis kas kolmas osa ka millalgi tuleb. Usun, et seda raamatut võivad lugeda kõik, kes tunnevad, et need mõlemad osad neid kõnetavad.

Igati värvikas ja karm elu, mida siin loos küll kirjeldatakse, kuid Rass sobis sinna peategelaseks täitsa hästi. Elasin talle väga kaasa ja jään ootama siis järgmist osa. Lugege ikka kallid sõbrad!

Looduses ja loodusega(2020)

Lugemiseväljakutse 2022

9. Mälestades Jaan Kaplinskit: üks tema raamat

Looduses ja loodusega(2020)(214lk)

Autor: Jaan Kaplinski

Kirjastus: Paradiis

Tutvustus

Raamatus on kolm lugu, mida ühendab loodus. See, mis mulle on lähedane lapsepõlvest saadik ja millega kokkupuutumistest ka kirjutan. Tegu on peaaegu reisikirjadega, millest tuleb välja, et vahel pole olulist vahet käigul kodumetsa pliidipuude järele või käigul Uus-Meremaa metsa põliseid kauripuid vaatama. Oluline ja huvitav on ikka see, mida inimene oma retkel näeb, mõtleb ja mida selline retk temale tähendab. Kas meelelahutust, targemaks saamist või veel üht kinnitust oma ühtekuuluvustundele loodusega, metsaga, puude-põõsaste, lillede ja lindudega. Ja rõõmu, et midagi niisugust on ikka olemas ja muret selle pärast, kas ja kui kaua loodus, metsad ja niidud, milleta elu ei suuda ette kujutada, veel kestab. See rõõm nagu see muregi on paljudele meist ühine ja see annab lohutust. Ja isegi lootust.

Oh, miks ma küll selle raamatuga nii kaua ootasin. Loodus on alati minuga kaasas käinud ja seda juba väiksest lapsest peale. Olen küll linnatüdruk, kuid lapsepõlves mujal ei saanudki olla kui kas niidul või siis metsas. Meeldis nii marju kui seeni korjata aga ka põnevaid mänge mängida. Võin öelda küll, et olen loodusega sina peal ja hoolin väga.

Kuna eelmine aasta oli autori juubeliaasta, siis nüüd otsustasin selle punkti raames ka ühe tema raamatu läbi lugeda. Looduslood kõnetasid mind kõige rohkem. Neid on siin lausa kolm erinevat ja kõik olid omamoodi head ja põnevad.

Kaasa mõtlemist jagub selle raamatu puhul ikka piisavalt. Otsustasin, et seda raamatut lugedes tuleb anda loodusele seda, mida sa tahad, et ta sulle annaks. Nagu öeldakse, tee teistele seda, mida tahad et ka sulle tehakse. Loodus on meie suur vara ja seda tuleb kindlasti hoida.

Kes otsib sellist mõnusat ja rahulikku lugemist, siis on see just teile. Kui teile meeldib loodusega seotud raamatuid lugeda, siis ka see on kindel raamat, mida lugeda.

Samuti tahan tänada kõiki, kes minu blogipostitusi loevad ja sealt inspiratsiooni järgmiseks lugemiseks saavad. Loodan, et märkate ka mind ja annate sellest teada kommentaarides.

Viirused ja vaktsiinid(Võitlus nähtamatu vaenlasega)(2021)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

Oktoober(TÕBI(TEADUS)

Viirused ja vaktsiinid(Võitlus nähtamatu vaenlasega)(2021)(272lk)

Autor: Ülar Allas

Kirjastus: Paradiis

Tutuvustus

Millised on kõige ohtlikumad viirused?
Miks on vaja igal aastal uut gripivaktsiini?
Kas vaktsiine peaks kartma või pimesi usaldama?
Neile ja teistele olulistele küsimustele leiate vastused käesolevast teosest.

Viiruste uurimise ja vaktsineerimise ajalugu on kirju nagu põnevusfilm, milles leidub kangelasi ja ohvreid, skandaale ja triumfe. See raamat aitab lugejal mõista viiruste ja vaktsiinide olemust ning saada osa teadusloo valust ja võlust.

Bioloogiadoktor Ülar Allas on riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija. Ta on avaldanud raamatuid ja kirjutanud arvukalt populaarteaduslikke artikleid, mis on võitnud mitmeid auhindu.

Tegemist on üsna põhjaliku looga nii viirustest kui ka vaktsiinidest. Kindlasti väga väärt lugemine. Autor tutvustab meile nii ajalugu kui ka millised on kõige ohtlikumad viirused ja miks on vaja igal aastal uut gripivaktsiini. Eks ka koroona aeg jaotaski inimesed kahte leeri, need kes usuvad et selline haigus on olemas ja neid kes ei usu. Eks igal ühel on oma arvamus ja kellegi peale ei saa näidata näpuga.

Minu jaoks oli tegemist väga huvitava lugemisega ja ootan juba põnevusega, mida novembrikuu toob. Üks põnevamaid lugemisi ja seda kõike hoopis teistsugusel teemal. Soovitan teistelegi, kellele selline teema võiks huvi pakkuda. Usun, et te ei pea küll lugemiseks kulutatud aega kahetsema. Eks see maailm ongi üks selliseid, et kas sa tead sellest midagi või mitte.

Eesti rahva appikarje( „Võsareporteri“ lugu)(2019)

Eesti rahva appikarje( „Võsareporteri“ lugu)(2019)(184lk)

Autor: Peeter Võsa

Tutvustus

„Võsareporter“ oli aastatel 2006–2012 eetris olnud saatesari, kus saatejuht Peeter Võsa tegeles inimeste abistamisega ning tähelepanu juhtimisega ühiskonna valupunktidele.

Kiirelt Eesti vaadatuimaks saateks tõusnud „Võsareporter“ oli telesaade, mis ei pidanud end paremaks inimestest, kelle juures käidi ja keda ekraanil näidati. Pidevalt elu pahupoolega tegelnud saate suurim saavutus oligi tegelikult see, et asju nimetati õigete nimedega ja kõike näidati valehäbita. Sellised me olemegi. Selline ongi meie tegelik elu.

Raamatus räägitakse tühjenevast Eestist. Külad ja alevikud hääbuvad, inimesed lahkuvad kodudest, otsides paremat elu mujal. Need kes jäävad, peavad sageli toime tulema vähesega, trotsidest vaesust ja teinekord ka ametnike ükskõiksust. Taolises lootusetus olukorras otsitakse tihti tuge alkoholist, mis omakorda tekitab uusi probleeme.

Tunnistan ausalt, et mulle meeldis esimene raamat rohkem kui see. Midagi jäi nagu puudu. Ma ei tea mis, aga tundus kuidagi kehvem kui esimene tema kirjutatud raamat. Tolle lugemist ma nautisin, aga see tundus selline kuiv ja liialt pikalt jutustav. Eks värvikaid tegelasi jätkus ka siia raamatusse piisavalt. Kuid jah polnud minu maitse.
Pole midagi teha, lugesin edasi ja mõned lood olid üpris huvitavad aga ikkagi tundus, et see raamat pole nii tugev enam kui esimene.

Eks tõsiseid teemasid oli mitmeid ja mõned tundusid isegi natuke naljakad. Eriti see suhetedraama. See pani küll mind natuke muigama. Seega saab raamat minult goodreadsis kolm tähekest. Ma ei saa öelda, et tegu on halva raamatuga ja et te jumala pärast ärge lugege, lihtsalt kes tahab see loeb ja leiab kindlasti midagi mis talle selle raamatu juures meeldib. Loodan, et aeg aitab mul unustada need kurvad lood ja edasi lugeda.

Jah isegi mina, kes ma siis olin tunduvalt noorem vaatasin võsareporterit alati koos ema ja vanaemaga. Eks seal sai ka nalja ja kõike, kuid jah minu jaoks jäi raamat nõrgaks.

Soovitada ei oska, kuna minu jaoks polnud suurem asi lugemine ja maitsed on ju erinevad. Ju ma siis ootasin midagi enamat. Nagu seda oli esimese osa puhul.

Soovin kõigile kaunist õhtut ja näeme kindlasti veel!!

Litsid(II osa)(2016)

Lugemiseväljakutse 2019

35. Loe üks raamat eelnevate aastate väljakutse teemadest (NB! Grupis olevas teema albumis on kõik varasemad teemad kirjas!)(Lugemiseväljakutse 2015)(Raamat, mida soovitab sõber)

Litsid(II osa)(2016)(248lk)

Autor: Mart Sander

Tutvustus

Romaan „Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939 – 1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbi kulgevate inimeste pilgu läbi.

Selles suletud mikrokosmoses kajastuvad murrangulised sündmused sageli vaid kui reaalse tegelikkuse kauge kaja, murdes aga üksiti valusalt sisse illusoorsesse maailma. Sinna maailma on pagenud mitmed noored naised, kellel kõigil on erinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist loobumiseks. Kuid sõdima peavad nemadki.

Romaanitsükli teine osa keskendub aastale 1941, mil paljastub nõukogude võimu tõeline nägu. Alapealkiri „Naiste sõda” võtab reaalsed mõõtmed, kui väike eliitbordell saab tunda võõrvõimu terrori kogu raskust. Taas ristuvad „proua Kuke kanala” daamide elud mitme ajaloolise suurkuju eksiteedega.

Seekordne osa oli tunduvalt parem kui esimene. Tolles osas jäi nagu midagi puudu. Muidugi Sanderile omane ootamatu lõpp, et lugejad jääksid ka järgmist osa ootama. Iseasi kas see tuleb või mitte. Seekordses osas tuleb Proua Kukel ja tema majas elavatel naistel silmitsi seista nii kurbuse kui ka ootamatult sülle kukkunud õnnega. Muidugi kardetakse, et nemadki leiavad ennast Siberist.  Ajaviiteks täitsa sobilik lugemine, kui teised raamatud sind lugema ei tõmba. Eks selline realistlik lugu viib lugejad aastasse 1941, kui Eestit laastasid erinevad sõjad ja nii sakslaste väed kui ka Nõukogude Liit. Lõpp oli ootamatu ja erinevad sündmused olid üpriski paeluvad ja kaasahaaravad. Tavaliselt ma eriti Eesti kirjanikke ei loe, kuid eks seekord sai siis erand tehtud. Eks jääme siis ootama, ka on tulemas ka järg sellele raamatule, või jääbki selline lõpetamata lõpp. Soovitan lugeda, kes seda teinud veel pole!