Surmapõlgurid(2021)(380lk)
Autor: Chloe Benjamin
Kirjastus: Hea Lugu
Tutvustus
Kui saaksid teada, millal sa sured, siis kuidas sa oma elu elaksid? Kas võtaksid igast hetkest viimast või kaotaksid meelerahu?
On 1969. aasta kuum suvi New Yorgis ja jutud käivad, et Hesteri tänavale on saabunud salapärane naine, rändav selgeltnägija, kes oskab ennustada igaühe surmapäeva. Goldide pere lapsed, neli teismeea piiril noort, hiilivad ennustaja juurde, et teada saada oma saatust.
Simonil, Klaral, Danielil ja Varyal tuleb järgnevate aastate jooksul valida, kas ettekuulutust uskuda või mitte, üritada seda üle kavaldada või hoopis trotsida. Selles süvitsi minevas perekonnasaagas on iga tegelase lugu täis paradokse ja eneseotsinguid.
Benjamin küsib „Surmapõlgurites“, mida me elult tahame: pikka iga, edu või tähendust? Kas kõik on saatusest ette määratud või on meil valikuvõimalus?
Chloe Benjamin (s 1989) on pärit San Franciscost. „Surmapõlgurid“ on tema teine romaan, see on tõlgitud rohkem kui 20 keelde.
Lugu neljast lapsest, kes otsustavad minna selgeltnägija juurde, kuna nad on siit- ja sealt kuulnud, et naine oskab neile ennustada nende surma kuupäeva. Kas tõesti on selline asi võimalik? Kas uskuda või mitte? Kas peaksime teadma oma surmakuupäeva, et siis püüelda ja saavutada kõik, millest unistame?
Lugu ise jaguneb nelja lapse vahel ja siis seda muidugi ka suremise järjekorras. Eks on erinevaid elusaatuseid ja kas tõesti selline ennustus kannustas tegelasi elama täiel rinnal või nad oleksid ilma selle teadmiseta ka elanud oma elu nii nagu soovisid.
Eks selline põimunud lugu pani ennastki elu üle järele mõtlema ja arutlema, mida ise oleksin sellise teadmisega teinud. Eks Daniel ei uskunud seda mis talle öeldi ja püüdis elada nii nagu ta ei teaks seda, kuid eks iga elu lõpeb ükskord surmaga ja selle vastu ei saa keegi meist.
Tegemist oli väärt lugemisega ja mõistan, miks sellest on saanud välismaal menukas lugu. Ma pole tükk aega midagi nii emotsionaalselt läbi raputavat lugenud, tänud ka Irinale, kes oma Youtube Lohe Loeb kanalis seda raamatut tutvustas.
Nüüd ongi plaan leida mõni samal temaatikal raamat, mis räägiks surmast. Eks loodan, et keegi teab soovitada. Eks Goldide pere on üks omapärasemaid ja nende laste elusaatus pole just kõige roosilisem. Eks meilgi on elus hetki, kus on tugev soov lapsepõlve kodust lahkuda ja alustada oma elu ning nautida kõike, mida meile on elul pakkuda. Niimoodi tegi ka Simon ja ta ei kahetsenud kordagi, et ta lahkus kodunt ja kolis San Franciscosse.
Klara otsustas pühendada kogu oma elu mustkunstile ja mida rohkem ta esines seda rohkem ta tundis, et ta elab.
Minu jaoks olid kõige traagilisemad Danieli ja Simoni elu, eks Klara ja Varya lood polnud ka just kõige kehvemad kuid mulle tundus, et need ei säranud nii kirkalt. Eks kurb oli see raamat üdini ja tekitas minus erinevaid tundeid. Huvitav lugemine oli küll ja meeldis ka, kuid oma riiulisse sellist kurba lugu kahjuks ei taha. Eks selliste lugudega ongi nii, et mida rutem suudad need unustada seda parem.
Teistele soovitan küll lugemiseks ja usun, et leiate sellest raamatust selle mida lugema alustades otsisite.
raamaturiiulike 