Tulipunane Friederike(2013)

Lugemiseväljakutse 2020

48. Raamat, mille eesti keelde tõlkija on saanud selle eest tõlkepreemia

Tulipunane Friederike(2013)(80lk)

Autor: Christine Nöstlinger

Kirjastus: Koolibri

Tutvustus

Friederike elab Annatädi juures. Tal on kass Kõuts ja punased juuksed. Tulipunased, ütlevad lapsed ja naeravad Friederike üle. Nad hüüavad: „Tulipunane Friederike sealt tuleb! Peas tal tuli, tuli põleb!” See muudab Friederike kurvaks. Kuna aga tema juuksed ei ole mitte tavalised punased juuksed, saavad peagi alguse ebatavalised lood…
Eesti keeles on varem ilmunud viis austria lastekirjaniku, Hans Christian Anderseni preemia ja Astrid Lindgreni mälestuspreemia laureaadi Christine Nöstlingeri raamatut. „Tulipunane Friederike” on aga kirjaniku kõige esimene kaante vahele jõudnud lastejutt, mis ilmus Austrias juba 1970. aastal.

Seekord kohtume tüdrukuga, kellel on tulipunased juuksed ja keda kahjuks teised lapsed narrivad. Kuna tema juuksed pole just kõige tavalisemad, siis sealt need ebatavalised lood alguse saavadki.

Mulle meeldis loo lihtsus ja mõnus sujuv edasi liikumine. Miski neis lugudes liigutas mind. Mulle meeldib lugeda lasteraamatuid ja ma ei häbene seda.

Vahel on vaja midagi rõõmsat, et unustada kõik mured ja lihtsalt nautida head ja lõbusat lugu. Nii armsat ja südamlikku lugu oleks patt lugemata jätta.

Kindlasti loen veelgi neid vahvaid lugusid.

Soovitan teistelelgi lugemiseks, kes seda varem teinud pole!

Seitsekümmend suurt reisi läbi aegade (2008)

Seitsekümmend suurt reisi läbi aegade (2008)(304lk)

Autor:Robin Hanbury-Tenison

44512588

Tutvustus

Selles raamatus on pea tähelepanu avastusreisidel. Avastamine muudab alati maailma, seepärast on „suurtest” reisidest sellesse raamatusse valitud just need, mis on oluliselt mõjutanud meie arusaamist oma koduplaneedist.

Oh, mulle meeldis see raamat väga. Ma olen nüüd nagu maadeavastajate lainele sattunud. Eile õhtul Marco Polo, nüüd see raamat. Ja kõike seda tänu selle, et märts oli maadeavastajate kuu. Mis seal ikka. Põnevust oli selles raamatus piisavalt. Ma sain päris palju uusi maadeuurijaid teada, eks mõnega oli ka ära tundimisrõõmu. Mulle meeldis ja ma ei ütleks, et raamat oli igav. Vägagi põhjalik ja sisukas lugemine. Päris palju uusi teadmisi sain endale juurde.

Mind lihtsalt paeluvad maadeuurijate seiklused ja erinevad kohad, kuhu nad reisivad. Kes oleks osanud arvata, et selline sisukas ja mitte ilukirjanduslik raamat võib sind endasse haarata ja sealt enne välja ei lase, kui oled juba lõpulehekülgede  lähedal.  Põnev oleks isegi niimoodi reisida, aga ma ei tea, võib-olla jääks julgusest puudu. Päris Antarktikale ei kipu ja selliseid hullumeelseid mäkke ronimisi samuti ei suudaks ette võtta.  Kes muidugi tulevikku ette teab.

Soovitan ka teistele lugemiseks. Vahel on hea võtta kätte raamat, mis sind küll kriminaalselt mõtlema ei pane, kuid mis annab sulle juurde uusi teadmisi ja mõnda lugu lugedes mõtled isegi, et kuidas küll nad kõike seda üldse julgesid ette võtta ja mis põhjusel nad seda tegid.

Värvikas lugemine kindlasti. Soovitan soojalt. Eks vahel ongi hea lugeda midagi teistsugust ja kogeda teistsuguseid emotsioone.

Tundmatu Kimi Räikkönen(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

17. Raamat selle maa autorilt, mida viimati külastasid

Tundmatu Kimi Räikkönen(2018)(256lk)

Autor: Kari Hotakainen

42430701

Tutvustus

Mida räägib inimene, kes tavaliselt ei räägi? Mida mõtleb inimene, keda paljud teavad, aga keegi ei tunne?
„Tundmatu Kimi Räikkönen“ on lugu tagasihoidlikest oludest pärit mehest, kes on saanud omal alal maailmakuulsaks. Raamat räägib autosõidust, perekonnast, usaldusest, armastusest, vabast ajast ja noore mehe senise elu dramaatilistest hetkedest. Kimi Räikköneni kõrval saavad sõna tema ema, vend ja abikaasa, lähemad sõbrad ja töökaaslased mänedžeridest mehaanikute ning rivaalideni.
Humoorikas ja liigutav jutustamislaad toob autospordi maailma lähemale ka nendele, kes end muidu eriliseks motohuviliseks pole pidanud.

Tunnistan ausalt, et mulle meeldis see raamat kohe väga. Ja need lõppu lisatud tsitaadid, need olid kui kirss tordil. Tegu on küll elulooraamatuga, kuid kirjutatud nii ladusalt ja vabalt, et ei tekkinud korrakski tunnet, et loen midagi muud kui ilukirjandust. Nii vaba ja ladus lugemine oli, sain vormeliässast päris palju uut teada. Olen ise ka talle koguaeg pöialt hoidnud. Humoorikas ja liigutav loo jutustamine toob autospordi maailma lähemale ka nendele, kes end muidu eriliseks motohuviliseks pole pidanud. Vormelimaailm on mind alati paelunud ja olen seda ka vahest jälginud. Ma ei suuda siiani mõista, kuidas sõitjad neisse autodesse ära mahuvad. See on minu jaoks ikka pikalt kummitanud küsimus. Soovitan teistelegi lugemiseks. Põnev lugemine oli ja ma ei kahetse seda. Korrakski ei tekkinud tunnet, et see lugu on igav ja mingit põnevust ei olegi. Kuid see lugu oli omamoodi tundeline ja sügav. Mees rääkis kõigest, mis emotsioonid sõitude ajal valdasid ja kuidas ta elab nüüd. Millest ta unistab ja kas need ka täituvad, seda ta ei tea, kuid eks ta saab selle ajajooksul teada.