Märg haud(Cherringhami sarja 1.osa)(2021)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

3. Krimka, millel on kaks autorit.

Märg haud(1.osa)(2021)(250lk)

Autorid: Matthew Costello ja Neil Richards

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Ööl pärast kooli lõpupidu leitakse noor õpetaja Thamesist surnuna. Kõik viitab sellele, et tegemist on õnnetusega, mille põhjus uimastite kuritarvitamine. Järjekordne märk, et Cherringhami keskkool on kontrolli alt väljumas. Ent uus direktor on veendunud, et õpetaja surma taga on veel midagi, ja kutsub salaja asja uurima amatöördetektiivi Sarah Edwardsi.

Kuna Sarah’ endisest politseiuurijast partner Jack Brennan on tagasi Ameerikas, tõrgub naine alguses juhtumiga tegelemast. Kui ta kord aga asja käsile võtab, saab peagi selgeks, et traagiline õnnetus võib olla hoopis mõrvajuhtum – ja et ka Sarah’t ennast võib varitseda oht.

„Märg haud“ on esimene raamat Cherringhami mõistatuste sarjast, mille tegevuspaik Cherringhamis, Cotswoldi mägikuurordis. Raamatu üllatuslikeks peategelasteks on paar amatöördetektiive: veebidisainer Sarah ja Ameerika eksvõmm Jack. Närvekõditav ja põnev mõrvalugu, millest ei puudu ka kübeke roosamannat – just selline võiks välja näha Rosamunde Pilcheri ja inspektor Barnaby kohtumine.

Cherringhami keskkooli õpetajad ja õpilased peavad kõrtsis lõpupidu. Kõigil on väga lõbus, kuid üks neist õpetajatest käitub imelikult. Kui koidab järgmine hommik leitakse üks peol olnud õpetaja surnuna. Mis temaga juhtus? Miks ta suri?

Neile küsimustele hakkab vastuseid otsima Sarah, kelle lapsed käivad samuti selles samas koolis. Ta on detektiiv ja üpriski hea. Sellepärast ta osutubki valituks, et leida lahendus sellele kahtlasele surmale. Lõpuks ilmub välja ka ta endine sõber ja partner, politseiuurija Jack ning mida lugu edasi seda rohkem on alust arvata, et see õnnetusjuhtum on pigem mõrv. Kuid miks? Kas nad suudavad koos selle loo lahendada?

Põnevuse poolest oli täitsa tore lugemine, kuid kohati oli tunne, et olen mõned eelnevad lood nagu vahele jätnud, sest palju oli viitamist eelmistele juhtumitele, mida Sarah ja Jack varem koos olid lahendanud. Sellest ka küsimus, et kas tegemist on ikka esimese osaga?

Muidu meenutas lugu mulle natuke ka Midsomeri mõrvu, juba see õhustik ja põnevus, mida iga peatükiga järjest pinevamaks krutiti. Nautisin lugemist ja hoolimata sellest, et olid viited eelnevatele juhtumitele, siis ikkagi täiesti väärt lugemine.

Soovitan teistelegi!

Hercule Poirot’ jõulud(1995)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

4. Selle krimka tegevus toimub jõulude/talve ajal

Hercule Poirot’ jõulud(1995)(168lk)

Autor: Agatha Christie

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Jõuludeks koguneb Gorston Halli vana ekstsentrilise miljonäri Simeon Lee perekond. Jõululaupäeva õhtul majaperemees tapetakse. Mõrvamõistatuse lahendab oma tavapärases hiilgavas stiilis Hercule Poirot.

Taaskord üks mõnus krimka ja seda kõike oma lemmikautorilt. Muidugi ka koos Hercule Poirotiga, kelle eest ei jää midagi varjatuks. Tema juba teab, kuidas üht mõrva uurida ja see on nii mõnusalt pingeline ja kaasahaarav, et muudkui lugesin ja lugesin.

Lugu algab sellega, et Gorston Halli koguneb miljonärist vanahärra Simeon Lee perekond. Jõululaupäeva õhtul leitakse aga majaperemees surnuna. Kes on süüdi ja miks pidi Simeon surema? Eks neile küsimustele saab vastused, kui koos Herculega seda uurima asuda.

Mina igatahes nautisin lugemist ja nüüd on jäänud selles väljakutses veel üks punkt täita, siis on ka see selleks aastaks täidetud. Ootan juba huviga järgmist aastat.

Soovitan seda raamatut ka teistele!

Kes tappis proua Skrofi?(1994)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

4.KVARTAL

1.Sinu sünniaastal eesti keeles ilmunud krimka

Kes tappis proua Skrofi?(1994)(172lk)

Autor: Mika Waltari

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Ühel hommikul leitakse rikas vana leskproua surnuna oma korterist. Gaasikraan on lahti ja kõik viitab enesetapule. Asja uurima asunud komissar Palmu arvab siiski, et tegemist on mõrvaga. Mõrvari leidmine osutub keeruliseks nagu ikka, kuid lõpuks selgub üllatav tõde.
«Kes tappis proua Skrofi?» kuulub tänu Mika Waltari mõnusale vestmislaadile soome kriminaalromaanide igihalja klassika hulka.

Lugu saab alguse sellest, kui ühel hommikul leitakse rikas vana leskproua surnuna oma korterist. Kuna gaasikraan on avatud, siis viitab kõik justkui enesetapule. Kuid asja uurima asunud komissar Palmu arvab siiski, et tegemist on hoopis tükis mõrvaga. Mõrvari leidmine osutub keskmisest raskemaks, kuid siiski püüab Komissar Palmu anda endast kõik, et ta tabada. Kas tal see ka õnnestub, seda lugege ise!

Nagu ka eelmine Mirabilia sarja krimka on ka see mõnusalt kriminaalne lugemine. Kohati tundus, et see lugu on isegi pisut parem kui eelmine ja saab kindlasti minult maksimum tähed. Lugu ise oli pingeliselt põnev ja mõtlesin küll pidevalt kaasa, kuid siiski ei suutnud enne süüdlast tabada kui lõpus.

Soovitan teistelegi!

Vurrkann(1994)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

4.KVARTAL

5.Loe krimiraamat, mida Lugemiseväljakutse grupis veel tutvustatud ei ole

Vurrkann(1994)(135lk)

Autor: Paul-Erik Haataja

Kirjatus: Eesti Raamat

Tutvustus

Viljaka soome kriminaalromaanide autori Paul-Erik Haataja teravasüžeeline teos kolmikmõrvast Helsingis ja selle lähiümbruses. Ühel kaunil kevadööl lastakse oma kodumaja uksel maha restorani uksehoidja. Asja asub uurima komissar Tammelin ja tema meeskond.
Jäljed viivad Helsingi allmaailma suuremate ja väiksemate sulide kirevasse seltskonda, kuid sealgi ei selgu midagi, mis võimaldaks mõrtsukale näpuga näidata. Alles Vurrkanniks kutsutav tüdruk juhib viimaks uurimise õigetele jälgedele.

Lugu saab alguse sellest, et ühel kaunil kevadööl lastakse oma kodumaja uksel maha restorani uksehoidja. Asja asub uurima muidugi komissar Tammelin ja tema meeskond. Mida rohkem nad seda juhtumit uurivad, seda rohkem viivad jäljed neid Helsingi allmaailma ja nii suuremate kui ka väiksemate sulide kirevasse seltskonda.

Uurimine küll käib, kuid ei paista üldse edasi liikuvat, kuna süüdlast pole leitud. Asjaosalistele tundub, et seda juhtumit polegi võimalik lahendada, kuid siis ilmub välja Vurrkanniks kutsutud tüdruk, kes samuti uurimisele oma panuse soovib anda.

Põhjamaiselt mõnus krimka ja seda kõike Mirabilia sarjast. Igatahes elasin väga komissar Tammelinile kaasa ja muidugi ka tema meeskonnale. Nautisin lugemist väga!

Pärija(2021)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

4.KVARTAL

2. Kinnise ruumi krimka

Pärija(2021)(366lk)

Autor: Camilla Sten

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Eleanor on noor naine, kellel on prosopagnoosia – ta on võimetu nägusid ära tundma. Ühel õhtul mõrvatakse Eleanori vanaema Vivianne julmalt otse lapselapse silme all. Eleanor näeb küll tapjat, kuid ei suuda teda tuvastada ega politseile kirjeldada. Paar kuud hiljem selgub, et Vivianne on Eleanorile pärandanud mõisa, mille olemasolust viimane midagi ei teadnud. Ühel nädalavahetusel sõidab ta koos poiss-sõbra Sebastiani, advokaadi ja tädiga oma uusi valdusi üle vaatama. Mõis aga pakatab saladustest. Mida enam Eleanor minevikus kaevab, seda rohkem küsimusi tekib. Kes oli Vivianne? Kes küll soovis tema surma? Ja miks ta hoidis seda mõisa saladuses? Eleanor otsib meeleheitlikult vastuseid, tahab teada tõtt, kuid ilmselgelt soovib keegi, et ta ei saaks iialgi saladuste jälile. “Pärija” on õudustäratav kriminaalromaan üksikus mõisas elanud perekonna valgustkartvatest saladustest, mis aastakümneid hiljem päevavalgele tulevad.
Rootsi krimikirjanik Camilla Sten tegi 2019. aastal ta suure rahvusvahelise läbimurde põnevusromaaniga „Kadunud küla“. See on tõlgitud tosinasse keelde ja valmimas on film.

Kuna mulle meeldis autori varem ilmunud raamat, siis kohe kui nägin, et ilmumas on ka Pärija, siis teadsin, et seda ma kindlasti tahan väga lugeda. Ja ootus tasus ennast täiega ära. Nii kriipilt head krimkat pole ammu lugenud ja see autori loodud keskkond oli lausa super ja seda kõike talvel.

Peategelaseks on noor naine Eleanor, kellel on raske haigus, ta on võimetu nägusid ära tundma. Ühel õhtul aga mõrvatakse aga tema vanaema Vivianne ja seda kõike tema silme all. Naine näeb küll tapjat, kuid ei suuda teda tuvastada ega ka politseile kirjeldada.

Mõned kuud hiljem selgub, et vanaema Vivianne on Eleanorile pärandanud mõisa, mille olemasolust ta varem ei teadnud. Ta otsustab ühel nädalavahetusel sõita sinna valdusi üle vaatama. Temaga on kaasas tema poiss-sõber, advokaat ja tädi Veronika. Kuid mõisal on omad saladused. Mida rohkem ta neis saladustes kaevab, seda rohkem küsimusi tal tekib. Kas ta tõesti ei tundnud oma vanaema? Miks ta mõisast talle ei rääkinud? Miks vanaema tahtis seda mõisa saladuses hoida? Mida rohkem Eleanor saladusi uurib, seda pingelisemaks ja pöörasemaks lugu muutub. Kas ta saab üldse kedagi usaldada?

Tunnistan ausalt, et nautisin lugemist väga ja mulle just meeldivadki sellised lood, kus on nii palju pinget ja adrenaliini, mis paneb endalgi südame kiiremini põksuma. Mineviku saladused on varmad paljastuma ja alati pole tõde nii helge, kui loodad.

Soovitan teiselegi!

Budapest Noir(2019)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

3.KVARTAL

3. Raamat, mille tegevus toimub miljonilinnas

Budapest Noir(2019)(224lk)

Autor: Vilmos Kondor

Kirjastus: Regio

Tutvustus

Budapest, 1936. Peaminister Gyula Gömbös on surnud. Kogu linn on leinas. Isegi ajakirjandust ei huvita, et Erzsébetváros’is leitakse ühe värava alt tüdruku surnukeha. Ainukesena saabub sündmuskohale ja hakkab asja uurima krimiuudiste ajakirjanik Zsigmond Gordon, kuid kõik teed viivad tupikusse. See meest ei morjenda. Järgnevad niidiotsad hakkavad juhatama ülemistesse ühiskonnakihtidesse, korrumpeerunud poliitikute ja rikaste ärimeeste maailma. Ja ka allapoole, prostituutide ja illegaalsete poksimatšide pimedatesse urgastesse. Gordonit kannustavad edasi uurima nii vaist kui ka huvi asja vastu. Mida rohkem teda hirmutatakse, seda kindlamalt rühib ta edasi. Teadmata keda usaldada või kui alatu keegi on, huvi tundmata, kelle huvisid ta riivab, viib teda edasi üllam eesmärk. Gordon soovib vaid üht: leida üles noore neiu tapja Budapestist – sellest ühtaegu hiilgavast ja räpasest, vastuoludest kihavast patusest linnast.
„Budapest noir“ on pesuehtne, klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirja pandud ajalooline kriminaalromaan, mis viib lugejad 1930-ndate Ungari pealinna Budapesti. Võime raamatut nimetada ka sotsiokriminaalromaaniks, sest autor maalib lisaks põnevale mõrvaloole detailiderohke pildi sõjaeelse Kesk-Euroopa suurlinna elust-olust. Romaan näitab lähivaates nii elu hiilgust kui ka varjukülgi, peatänavate kohvikuid ja kõrvaltänavate illegaalseid poksisaale, kõigeks valmis olevaid ärimehi flirtimas natsionaalsotsialismiga ja vaeseid maatüdrukuid astumas suurlinna seksiturule. Õpime lausa kartograafilise täpsusega liikuma endisaegses Budapestis, kuuleme trammide tilinat, tunneme sigaretisuitsu- ja kohvilõhna, ning meie suhu jääb peategelase vanaisa keedetud mooside hapukas maitse.

Sarja „Patune Budapest“ esimese osana on see romaan viimaste aastakümnete kõige populaarsem Ungari kriminaalromaan ning sellest on vändatud ka film. Raamat on olnud edukas mujalgi maailmas, see on tõlgitud poola, hollandi, itaalia, saksa, prantsuse, inglise ja soome keelde ning autor sai 2018. aastal Soome Kriminaalromaani Seltsi auhinna.

Vilmos Kondor on pseudonüüm, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteeti paljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meili teel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Kõik, mida temast teame, on pärit tema raamatute kaanetekstidest: ta on õppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneri diplomi, õpetab praegu matemaatikat ja füüsikat ühes Lääne-Ungari linnas ning elab väikeses külas koos oma kaksikutest tütarde, koera ja jahipistrikuga. 

Otsisin kaua selle väljakutsega seotud raamatuid, kuna seda raamatut on varem ka grupis tutvustatud, siis otsustasin ka ise peale nende emotsioonide lugemise raamatu elisa raamatust laenutada. Ma olen meeldivalt üllatunud ja soovin ka järgimisi osi lugeda.

Lugu saab alguse sellest, et sureb Budapesti peaminister ja kõige selle varjus leitakse ka kõrvalisest tänavast tüdruku surnukeha. Kuna politsei ei pööra väga sellele juhtumile tähelepanu, otsustab ajakirjanik Zsigmond Gordon asja uurima asuda. Olen ennemgi lugenud raamatuid, kus just ajakirjanik otsustab endast anda kõik ja salapärase loo ära lahendada. Nii oli ka seekord. Ühtlasi on tegemist ka ajaloolise krimiromaaniga 1930. aastate Budapestist, kus Gordon püüab visalt leida tüdruku surma juhtumile lahendust.

Gordon kui uurijana on pisut hulljulge, kuid eks sellises maalimas on seda ka väga vaja. Kui sul tuleb suhelda maffiaga ja tegeleda allmaailmaga, siis sa pead korralikult karastunud olema. Kahjuks filmi näinud pole kuid sooviksin küll. Kas keegi teab, kust seda näha saaksin?

Kui alguses tundus, et lugu kipub minu jaoks igav olema, siis mida edasi lugesin seda rohkem ma sinna Budapesti ennast ära kaotasin. Soovitan teistelegi!

Korralagedus Bellona klubis(2013)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

4. Raamat detektiivist, kes oli eeskujuks Kalle Blomkvistile

Korralagedus Bellona klubis(2013)(240lk)

Autor: Dorothy L. Sayers

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Lord Peter Wimseyl palutakse uurida ühe vana kindrali surma tema klubis. Surmaajast sõltub see, kes saab kopsaka päranduse. Varandusest on huvitatud mitu inimest, kired löövad lõõmama ja peagi pole enam päris kindel ka see, et kindral suri loomulikku surma.

Detektiiv lord Peter Wimsey on peaaegu ideaalne härrasmees ja aadlik: haritud, sportlik, vaimukas, sarmikas ja terava mõistusega. Ta suudab lahendada ka kõige keerulisemaid juhtumeid, kuid temalgi on oma nõrgad küljed. Nii on talle jälje jätnud Esimene maailmasõda, teda haaravad aeg-ajalt masendushood ja ta kardab igasugust vastutust. Lugejate silmis see mehe võlu muidugi ei vähenda ja Sayersi raamatutest ilmuvad üha uued kordustrükid, nende põhjal on valminud filme, telesarju, teatrilavastusi ja kuuldemänge.

See raamat on üks selliseid lugusid, mis on sama nauditav kui kõik teised. Seekord kohtusin lord Peter Wimseyga, keda palutakse uurima ühe vana kindrali surma tema Bellona klubis. Kahjuks või õnneks oli ka lord siis seal. Esialgu arvatakse, et kuna kindral oli väga vana, siis ei esita tema surma kohta keegi mingeid küsimusi. Kui aga tuleb juttu härra pärandist, siis kipub asi ikka väga põnevaks.

Eks pärandi saajaid on mitmeid ja kas tõesti sõltub kõik kindrali surmaajast? Kas ta ikka suri loomulikku surma või aitas keegi sellele kaasa? Eks neile küsimustele saate vastused siis kui ise seda raamatut loete. Kindlasti loen veel selle autori raamatuid, ma ei teagi miks ma varem temast midagi kuulnud polnud, ju ma olen senimaani ainult Skandinaavia krimi lugenud ja sellised klassikad on jäänud kahe silma vahele.

Igatahes püüan ennast parandada ja jätkan Peter Wimseyga koos juhtumite uurimist ja elan kindlasti kaasa nagu ka sellele loole. Nauditav lugemine igatahes ja ma ei kahetse üldse, et seda lugesin.

Soovitan ka teistele!

Faasanijaht(Osakond Q sarja 2.raamat(2014)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

1. Nordic Noir või Arctic Noir

Faasanijaht(Osakond Q sarja 2.raamat(2014)(340lk)

Autor: Jussi-Adler Olsen

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

1987. aasta suvel leitakse ühest suvilast sadistlikult mõrvatud õe ja venna laibad. Politsei kahtlustab kalli erainternaatkooli noortegruppi, kes on pärit Taani rikkaimatest peredest, kuid piisavate süütõendite puudumisel nad vabastatakse. Üks neist tunnistab aga vabatahtlikult üheksa aastat hiljem oma süü üles.

Kuigi kriminaalasi loetakse lahendatuks, leiab puhkuselt naasnud Carl oma politseihoone keldris asuva kõrgendatud tähelepanu all olevate lahendamata kriminaalasjade osakonna Q laualt loo toimiku. Kes on salapärane vahendaja, kes selle sinna on pannud ja milline on tema seos mõrvaga? Ja miks ajavad erainternaatkooli grupi meesliikmed, kellest vahepeal on saanud mõjukaimad mehed Taani ühiskonnas taga grupi ainsat naisliiget, kes elab väidetavalt asotsiaalina Kopenhaageni tänavatel? Algab klaperjaht, kus peagi pööratakse kõik pea peale, tagaajajatest saavad tagaaetavad ja kodutust asotsiaalist saab niiditõmbaja.

Tagatipuks avastavad Carl ja tema truu kaaslane Assad end olukorrast, kus mitte ainult Carli ülemus, vaid ka politseidirektor ja Justiitsminister üritavad uurimist peatada. Kuid Carli relv on tema jäärapäisus – mida suurem vastupanu, seda rohkem on ta oma sõiduvees. Kuni taipab, et mõnikord võib tõe hind olla ka liiga kõrge. 

Kuna olen sellest sarjast lugenud varem esimest mõrvalugu, siis otsustasin ka jätkata. Teises osas on kohati pinge kruvitud nii lakke, et ma ei suutnud magama minna enne kui vastu hommikut. Carl on just üks selliseid politseinikke, kes mulle meeldivad. Nende eest ei jää midagi varjatuks ja nad annavad endast kõik, et leida üles süüdlane ja seda kasvõi oma elu hinnaga.

Muidugi on tal osakonnas Q ka kaks värvikat teist tegelast, kellele kaasa elada. Muidugi on üks neist Assad, kellega olen juba tuttav eelmisest osast. Muidugi liitub nendega ka veel üks abiline, kes seda peate ise lugema. Tema on täpselt sama värvikas kui on Carl ja Assad.

Nautisin seda, et lugu oli nii pingeline ja erinevaid pöördeid oli mitmeid. See lugu oli minu jaoks nagu sõit Ameerika mägedel. Üles ja alla ja siis võimas lõppakord.

Seekordses osas uuritakse kahe nooruki mõrva. Politsei kahtlustab kalli erainternaatkooli noori, kes on pärit Taani rikkaimatest peredest, kuid piisavate süütõendite puudumisel nad vabastatakse. Kuid üheksa aastat hiljem tunnistab neist üks vabatahtlikult ennast süüdi. Kas kõik on ikka nii nagu näib? Või on süüdi hoopis keegi muu?

Kuna juhtum pole leidnud lahendust, siis satub see Osakond Q kätesse ja nemad juba nii kergelt alla ei anna. Nende eest ei jää varjatuks miski ja mida rohkem nad seda lugu uurivad, seda rohkem säriseb lugu adrenaliinist. Nauditav lugu igatahes ja kindlasti jätkan ka järgmiste osadega. Loodan, et peagi!

Teistele soovitan aga seda sarja lugemiseks ja usun, et te ei pea kahetsema.

Ööpimedus(Pimeda Islandi sarja 2.raamat)(2021)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

5. 2021. aastal eesti keeles ilmunud krimka

Ööpimedus(Pimeda Islandi sarja 2.raamat)(2021)(240lk)

Autor: Ragnar Jónasson

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Siglufjörður: vaikne idülliline linnake Islandi põhjapoolseimas tipus, kuhu pääseb üksnes läbi mäe kulgeva tunneli. Ari Thór Arason: kohalik politseinik, kelle rahutu minevik ja ebakindlad suhted külaelanikega teda jätkuvalt painavad. Omavahel tihedalt seotud kogukonna rahu hävitab politseiniku tapmine – teda tulistatakse ööpimeduses mahajäetud maja juures otse rindu. Tapja on vabaduses ja polaaröö tulekul. Niisiis peab Ari Thór lahti harutama mõistatuse, mis hõlmab kohaliku poliitika sasipundart, kompromiteerib uut linnapead ja toob mängu psühhiaatriahaigla Reykjavíkis, kus üht inimest tema tahte vastaselt kinni hoitakse. Siis kolib linna salapärane noor naine, kes põgeneb oma mineviku eest, ja peagi saab liigagi selgeks, et traagiliste minevikusündmuste võrk ähvardab nad kõik põhja vedada. Sünge, kõhedusttekitav ja mitmekihiline „Ööpimedus“ on järjekordne suurepärane põnevik vaieldamatult andeka krimikirjaniku sulest.

Kuna mulle meeldis autorilt varem ilmunud „Lumepimedus“ väga, siis kohe kui ilmus tema järgnev uus osa, siis võtsin selle endale lugemisse. Esimene osa oli selline kargelt kriminaalne, siis ka teine osa pole mingi erand.

Lugu saab alguse sellest, et mahajäetud maja juures tulistatakse politseinikku. Kes küll midagi sellist teeks? Miks? Kas tõesti on see sellises väikses kohas üldse võimalik? Eks neile küsimustele saate vastused, kui ise seda mõnusat krimkat loete.

Ari Thor on just selline politseinik, kes sobib Siglufjörðuri linnakesse nagu valatult. Tema eest ei jää juba midagi märkamatuks, kuigi ta on alles lühikest aega seal elanud. Ta soovib kogu hingest leida süüdlast, kuid mida rohkem ta seda lugu uurima asub, seda pingelisemaks ja põnevamaks lugu pöörab. Ma igatahes nautisin lugemist ja loodan, et ka järgnevad selle sarja osad ilmuvad eesti keeles.

Kohati oli lugu ikka väga sünge ja kõhe ning ka selles loos on tunda seda Islandi looduse puudet. Ma lihtsalt tunnetan seda ja naudin lugemist nii, et kujutan endale, ette kuidas oleks koos Ari Thoriga seal elada.

Teile kallid sõbrad soovitan seda raamatut lugeda ja ma usun, et te ei pea seda kahetsema.

Leidlaps lumetormist(2016)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

2. Kvartal

3. Prantsuse autori krimka

Leidlaps lumetormist(2016)(416lk)

Autor: Michael Bussi

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

On 23. detsember 1980. Kell on pisut üle südaöö. Istanbulist Pariisi poole lendav suur Airbusi lennuk satub Šveitsi ja Prantsusmaa piiril lumetormi ja kukub teadmata põhjusel Juura mäestiku kohal alla. Kõik viitab sellele, et pardal viibinutest pääseb imekombel vaid üks reisija, kolme kuu vanune imik. Aga kes on tema vanemad? Puhkeb võitlus kahe perekonna vahel, kes mõlemad on veendunud, et laps on just nende järeltulija.
Kaheksateist aastat hiljem on lennukirusude lähedalt leitud lapsest sirgunud noor neiu. Ta ei tea veel nüüdki, kes on tema pärisvanemad. Vastust võib teada vaid detektiiv, kes kõik need aastad on loo kallal töötanud. Paari päeva jooksul tuleb mõistatus üksipulgi lahti harutada, aga lahendust ei paista kusagilt. Vastus tuleb siiski tingimata leida, sest paljude jaoks on see olnud algusest peale elu ja surma küsimus.

Michel Bussil olen juba mõnda aega silma peal hoidnud ja mõelnud lugeda. Nüüd andis krimikirjanduse väljakutse ka põhjuse seda raamatut lugeda. Tegemist on üsnagi kummalise looga.

23. detsembril 1980. aastal satub reisilennuk lumetormi ja kukub teadmata põhjusel Juura mäestiku kohal alla. Ootamatult selgub, et sellest õnnetusest on pääsenud kolme kuu vanune imik. Kes võiks küll olla tema vanemad? Kas on tõesti võimalik, et nii pisike laps jäi sellises õnnetuses ellu? Igatahes kaks perekonda hakkavad võitlema tema nimel ja mõlemad on veendunud, et tegemist on just nende lapselapsega. Kas see ka nii on ja milliseks kujuneb tõde? Eks seda lugege kallid sõbrad ise.

Minu jaoks oli tegemist põneva ja kaasahaarava looga, ootasin koguaeg, et mis järgmiseks juhtub ja millega lugu suudab mind veel üllatada. Igatahes seda lugu nii naljalt nüüd ei unusta. Eks oma osa mängis selles ka eradetektiiv, kes oli üks omamoodi kuju. Ma ei oodanud, et lugu võib nii pööraselt põnevaks minna. Algus tundus selline aeglasem ja rohkem detailne kuid mida edasi poole lugesin seda pingelisemaks ja põnevamaks lugu pööras.

Selle raamatuga sai krimikirjanduse teine kvartal täidetud ja nüüd ragistan kolmanda kvartaliga edasi. Naudin siiani krimkade lugemist ja ei vahetaks millegi muu vastu.

Mulle igatahes meeldis ja usun, et soovitan teilegi, kui millalgi raamatu lugemiseni jõuate. Mulle meeldis ka see, et loos olid erinevad pöörded ja samuti oli mitmele tegelasele antud oma osa ja tema mõtted kogu loo kohta. Igati mõnus krimka ja kindlasti loen autori teisi raamatuid ka.

Soovitan!