Pärija(2021)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

4.KVARTAL

2. Kinnise ruumi krimka

Pärija(2021)(366lk)

Autor: Camilla Sten

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Eleanor on noor naine, kellel on prosopagnoosia – ta on võimetu nägusid ära tundma. Ühel õhtul mõrvatakse Eleanori vanaema Vivianne julmalt otse lapselapse silme all. Eleanor näeb küll tapjat, kuid ei suuda teda tuvastada ega politseile kirjeldada. Paar kuud hiljem selgub, et Vivianne on Eleanorile pärandanud mõisa, mille olemasolust viimane midagi ei teadnud. Ühel nädalavahetusel sõidab ta koos poiss-sõbra Sebastiani, advokaadi ja tädiga oma uusi valdusi üle vaatama. Mõis aga pakatab saladustest. Mida enam Eleanor minevikus kaevab, seda rohkem küsimusi tekib. Kes oli Vivianne? Kes küll soovis tema surma? Ja miks ta hoidis seda mõisa saladuses? Eleanor otsib meeleheitlikult vastuseid, tahab teada tõtt, kuid ilmselgelt soovib keegi, et ta ei saaks iialgi saladuste jälile. “Pärija” on õudustäratav kriminaalromaan üksikus mõisas elanud perekonna valgustkartvatest saladustest, mis aastakümneid hiljem päevavalgele tulevad.
Rootsi krimikirjanik Camilla Sten tegi 2019. aastal ta suure rahvusvahelise läbimurde põnevusromaaniga „Kadunud küla“. See on tõlgitud tosinasse keelde ja valmimas on film.

Kuna mulle meeldis autori varem ilmunud raamat, siis kohe kui nägin, et ilmumas on ka Pärija, siis teadsin, et seda ma kindlasti tahan väga lugeda. Ja ootus tasus ennast täiega ära. Nii kriipilt head krimkat pole ammu lugenud ja see autori loodud keskkond oli lausa super ja seda kõike talvel.

Peategelaseks on noor naine Eleanor, kellel on raske haigus, ta on võimetu nägusid ära tundma. Ühel õhtul aga mõrvatakse aga tema vanaema Vivianne ja seda kõike tema silme all. Naine näeb küll tapjat, kuid ei suuda teda tuvastada ega ka politseile kirjeldada.

Mõned kuud hiljem selgub, et vanaema Vivianne on Eleanorile pärandanud mõisa, mille olemasolust ta varem ei teadnud. Ta otsustab ühel nädalavahetusel sõita sinna valdusi üle vaatama. Temaga on kaasas tema poiss-sõber, advokaat ja tädi Veronika. Kuid mõisal on omad saladused. Mida rohkem ta neis saladustes kaevab, seda rohkem küsimusi tal tekib. Kas ta tõesti ei tundnud oma vanaema? Miks ta mõisast talle ei rääkinud? Miks vanaema tahtis seda mõisa saladuses hoida? Mida rohkem Eleanor saladusi uurib, seda pingelisemaks ja pöörasemaks lugu muutub. Kas ta saab üldse kedagi usaldada?

Tunnistan ausalt, et nautisin lugemist väga ja mulle just meeldivadki sellised lood, kus on nii palju pinget ja adrenaliini, mis paneb endalgi südame kiiremini põksuma. Mineviku saladused on varmad paljastuma ja alati pole tõde nii helge, kui loodad.

Soovitan teiselegi!

Budapest Noir(2019)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

3.KVARTAL

3. Raamat, mille tegevus toimub miljonilinnas

Budapest Noir(2019)(224lk)

Autor: Vilmos Kondor

Kirjastus: Regio

Tutvustus

Budapest, 1936. Peaminister Gyula Gömbös on surnud. Kogu linn on leinas. Isegi ajakirjandust ei huvita, et Erzsébetváros’is leitakse ühe värava alt tüdruku surnukeha. Ainukesena saabub sündmuskohale ja hakkab asja uurima krimiuudiste ajakirjanik Zsigmond Gordon, kuid kõik teed viivad tupikusse. See meest ei morjenda. Järgnevad niidiotsad hakkavad juhatama ülemistesse ühiskonnakihtidesse, korrumpeerunud poliitikute ja rikaste ärimeeste maailma. Ja ka allapoole, prostituutide ja illegaalsete poksimatšide pimedatesse urgastesse. Gordonit kannustavad edasi uurima nii vaist kui ka huvi asja vastu. Mida rohkem teda hirmutatakse, seda kindlamalt rühib ta edasi. Teadmata keda usaldada või kui alatu keegi on, huvi tundmata, kelle huvisid ta riivab, viib teda edasi üllam eesmärk. Gordon soovib vaid üht: leida üles noore neiu tapja Budapestist – sellest ühtaegu hiilgavast ja räpasest, vastuoludest kihavast patusest linnast.
„Budapest noir“ on pesuehtne, klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirja pandud ajalooline kriminaalromaan, mis viib lugejad 1930-ndate Ungari pealinna Budapesti. Võime raamatut nimetada ka sotsiokriminaalromaaniks, sest autor maalib lisaks põnevale mõrvaloole detailiderohke pildi sõjaeelse Kesk-Euroopa suurlinna elust-olust. Romaan näitab lähivaates nii elu hiilgust kui ka varjukülgi, peatänavate kohvikuid ja kõrvaltänavate illegaalseid poksisaale, kõigeks valmis olevaid ärimehi flirtimas natsionaalsotsialismiga ja vaeseid maatüdrukuid astumas suurlinna seksiturule. Õpime lausa kartograafilise täpsusega liikuma endisaegses Budapestis, kuuleme trammide tilinat, tunneme sigaretisuitsu- ja kohvilõhna, ning meie suhu jääb peategelase vanaisa keedetud mooside hapukas maitse.

Sarja „Patune Budapest“ esimese osana on see romaan viimaste aastakümnete kõige populaarsem Ungari kriminaalromaan ning sellest on vändatud ka film. Raamat on olnud edukas mujalgi maailmas, see on tõlgitud poola, hollandi, itaalia, saksa, prantsuse, inglise ja soome keelde ning autor sai 2018. aastal Soome Kriminaalromaani Seltsi auhinna.

Vilmos Kondor on pseudonüüm, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteeti paljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meili teel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Kõik, mida temast teame, on pärit tema raamatute kaanetekstidest: ta on õppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneri diplomi, õpetab praegu matemaatikat ja füüsikat ühes Lääne-Ungari linnas ning elab väikeses külas koos oma kaksikutest tütarde, koera ja jahipistrikuga. 

Otsisin kaua selle väljakutsega seotud raamatuid, kuna seda raamatut on varem ka grupis tutvustatud, siis otsustasin ka ise peale nende emotsioonide lugemise raamatu elisa raamatust laenutada. Ma olen meeldivalt üllatunud ja soovin ka järgimisi osi lugeda.

Lugu saab alguse sellest, et sureb Budapesti peaminister ja kõige selle varjus leitakse ka kõrvalisest tänavast tüdruku surnukeha. Kuna politsei ei pööra väga sellele juhtumile tähelepanu, otsustab ajakirjanik Zsigmond Gordon asja uurima asuda. Olen ennemgi lugenud raamatuid, kus just ajakirjanik otsustab endast anda kõik ja salapärase loo ära lahendada. Nii oli ka seekord. Ühtlasi on tegemist ka ajaloolise krimiromaaniga 1930. aastate Budapestist, kus Gordon püüab visalt leida tüdruku surma juhtumile lahendust.

Gordon kui uurijana on pisut hulljulge, kuid eks sellises maalimas on seda ka väga vaja. Kui sul tuleb suhelda maffiaga ja tegeleda allmaailmaga, siis sa pead korralikult karastunud olema. Kahjuks filmi näinud pole kuid sooviksin küll. Kas keegi teab, kust seda näha saaksin?

Kui alguses tundus, et lugu kipub minu jaoks igav olema, siis mida edasi lugesin seda rohkem ma sinna Budapesti ennast ära kaotasin. Soovitan teistelegi!

Korralagedus Bellona klubis(2013)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

4. Raamat detektiivist, kes oli eeskujuks Kalle Blomkvistile

Korralagedus Bellona klubis(2013)(240lk)

Autor: Dorothy L. Sayers

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Lord Peter Wimseyl palutakse uurida ühe vana kindrali surma tema klubis. Surmaajast sõltub see, kes saab kopsaka päranduse. Varandusest on huvitatud mitu inimest, kired löövad lõõmama ja peagi pole enam päris kindel ka see, et kindral suri loomulikku surma.

Detektiiv lord Peter Wimsey on peaaegu ideaalne härrasmees ja aadlik: haritud, sportlik, vaimukas, sarmikas ja terava mõistusega. Ta suudab lahendada ka kõige keerulisemaid juhtumeid, kuid temalgi on oma nõrgad küljed. Nii on talle jälje jätnud Esimene maailmasõda, teda haaravad aeg-ajalt masendushood ja ta kardab igasugust vastutust. Lugejate silmis see mehe võlu muidugi ei vähenda ja Sayersi raamatutest ilmuvad üha uued kordustrükid, nende põhjal on valminud filme, telesarju, teatrilavastusi ja kuuldemänge.

See raamat on üks selliseid lugusid, mis on sama nauditav kui kõik teised. Seekord kohtusin lord Peter Wimseyga, keda palutakse uurima ühe vana kindrali surma tema Bellona klubis. Kahjuks või õnneks oli ka lord siis seal. Esialgu arvatakse, et kuna kindral oli väga vana, siis ei esita tema surma kohta keegi mingeid küsimusi. Kui aga tuleb juttu härra pärandist, siis kipub asi ikka väga põnevaks.

Eks pärandi saajaid on mitmeid ja kas tõesti sõltub kõik kindrali surmaajast? Kas ta ikka suri loomulikku surma või aitas keegi sellele kaasa? Eks neile küsimustele saate vastused siis kui ise seda raamatut loete. Kindlasti loen veel selle autori raamatuid, ma ei teagi miks ma varem temast midagi kuulnud polnud, ju ma olen senimaani ainult Skandinaavia krimi lugenud ja sellised klassikad on jäänud kahe silma vahele.

Igatahes püüan ennast parandada ja jätkan Peter Wimseyga koos juhtumite uurimist ja elan kindlasti kaasa nagu ka sellele loole. Nauditav lugemine igatahes ja ma ei kahetse üldse, et seda lugesin.

Soovitan ka teistele!

Faasanijaht(Osakond Q sarja 2.raamat(2014)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

1. Nordic Noir või Arctic Noir

Faasanijaht(Osakond Q sarja 2.raamat(2014)(340lk)

Autor: Jussi-Adler Olsen

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

1987. aasta suvel leitakse ühest suvilast sadistlikult mõrvatud õe ja venna laibad. Politsei kahtlustab kalli erainternaatkooli noortegruppi, kes on pärit Taani rikkaimatest peredest, kuid piisavate süütõendite puudumisel nad vabastatakse. Üks neist tunnistab aga vabatahtlikult üheksa aastat hiljem oma süü üles.

Kuigi kriminaalasi loetakse lahendatuks, leiab puhkuselt naasnud Carl oma politseihoone keldris asuva kõrgendatud tähelepanu all olevate lahendamata kriminaalasjade osakonna Q laualt loo toimiku. Kes on salapärane vahendaja, kes selle sinna on pannud ja milline on tema seos mõrvaga? Ja miks ajavad erainternaatkooli grupi meesliikmed, kellest vahepeal on saanud mõjukaimad mehed Taani ühiskonnas taga grupi ainsat naisliiget, kes elab väidetavalt asotsiaalina Kopenhaageni tänavatel? Algab klaperjaht, kus peagi pööratakse kõik pea peale, tagaajajatest saavad tagaaetavad ja kodutust asotsiaalist saab niiditõmbaja.

Tagatipuks avastavad Carl ja tema truu kaaslane Assad end olukorrast, kus mitte ainult Carli ülemus, vaid ka politseidirektor ja Justiitsminister üritavad uurimist peatada. Kuid Carli relv on tema jäärapäisus – mida suurem vastupanu, seda rohkem on ta oma sõiduvees. Kuni taipab, et mõnikord võib tõe hind olla ka liiga kõrge. 

Kuna olen sellest sarjast lugenud varem esimest mõrvalugu, siis otsustasin ka jätkata. Teises osas on kohati pinge kruvitud nii lakke, et ma ei suutnud magama minna enne kui vastu hommikut. Carl on just üks selliseid politseinikke, kes mulle meeldivad. Nende eest ei jää midagi varjatuks ja nad annavad endast kõik, et leida üles süüdlane ja seda kasvõi oma elu hinnaga.

Muidugi on tal osakonnas Q ka kaks värvikat teist tegelast, kellele kaasa elada. Muidugi on üks neist Assad, kellega olen juba tuttav eelmisest osast. Muidugi liitub nendega ka veel üks abiline, kes seda peate ise lugema. Tema on täpselt sama värvikas kui on Carl ja Assad.

Nautisin seda, et lugu oli nii pingeline ja erinevaid pöördeid oli mitmeid. See lugu oli minu jaoks nagu sõit Ameerika mägedel. Üles ja alla ja siis võimas lõppakord.

Seekordses osas uuritakse kahe nooruki mõrva. Politsei kahtlustab kalli erainternaatkooli noori, kes on pärit Taani rikkaimatest peredest, kuid piisavate süütõendite puudumisel nad vabastatakse. Kuid üheksa aastat hiljem tunnistab neist üks vabatahtlikult ennast süüdi. Kas kõik on ikka nii nagu näib? Või on süüdi hoopis keegi muu?

Kuna juhtum pole leidnud lahendust, siis satub see Osakond Q kätesse ja nemad juba nii kergelt alla ei anna. Nende eest ei jää varjatuks miski ja mida rohkem nad seda lugu uurivad, seda rohkem säriseb lugu adrenaliinist. Nauditav lugu igatahes ja kindlasti jätkan ka järgmiste osadega. Loodan, et peagi!

Teistele soovitan aga seda sarja lugemiseks ja usun, et te ei pea kahetsema.

Ööpimedus(Pimeda Islandi sarja 2.raamat)(2021)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

5. 2021. aastal eesti keeles ilmunud krimka

Ööpimedus(Pimeda Islandi sarja 2.raamat)(2021)(240lk)

Autor: Ragnar Jónasson

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Siglufjörður: vaikne idülliline linnake Islandi põhjapoolseimas tipus, kuhu pääseb üksnes läbi mäe kulgeva tunneli. Ari Thór Arason: kohalik politseinik, kelle rahutu minevik ja ebakindlad suhted külaelanikega teda jätkuvalt painavad. Omavahel tihedalt seotud kogukonna rahu hävitab politseiniku tapmine – teda tulistatakse ööpimeduses mahajäetud maja juures otse rindu. Tapja on vabaduses ja polaaröö tulekul. Niisiis peab Ari Thór lahti harutama mõistatuse, mis hõlmab kohaliku poliitika sasipundart, kompromiteerib uut linnapead ja toob mängu psühhiaatriahaigla Reykjavíkis, kus üht inimest tema tahte vastaselt kinni hoitakse. Siis kolib linna salapärane noor naine, kes põgeneb oma mineviku eest, ja peagi saab liigagi selgeks, et traagiliste minevikusündmuste võrk ähvardab nad kõik põhja vedada. Sünge, kõhedusttekitav ja mitmekihiline „Ööpimedus“ on järjekordne suurepärane põnevik vaieldamatult andeka krimikirjaniku sulest.

Kuna mulle meeldis autorilt varem ilmunud „Lumepimedus“ väga, siis kohe kui ilmus tema järgnev uus osa, siis võtsin selle endale lugemisse. Esimene osa oli selline kargelt kriminaalne, siis ka teine osa pole mingi erand.

Lugu saab alguse sellest, et mahajäetud maja juures tulistatakse politseinikku. Kes küll midagi sellist teeks? Miks? Kas tõesti on see sellises väikses kohas üldse võimalik? Eks neile küsimustele saate vastused, kui ise seda mõnusat krimkat loete.

Ari Thor on just selline politseinik, kes sobib Siglufjörðuri linnakesse nagu valatult. Tema eest ei jää juba midagi märkamatuks, kuigi ta on alles lühikest aega seal elanud. Ta soovib kogu hingest leida süüdlast, kuid mida rohkem ta seda lugu uurima asub, seda pingelisemaks ja põnevamaks lugu pöörab. Ma igatahes nautisin lugemist ja loodan, et ka järgnevad selle sarja osad ilmuvad eesti keeles.

Kohati oli lugu ikka väga sünge ja kõhe ning ka selles loos on tunda seda Islandi looduse puudet. Ma lihtsalt tunnetan seda ja naudin lugemist nii, et kujutan endale, ette kuidas oleks koos Ari Thoriga seal elada.

Teile kallid sõbrad soovitan seda raamatut lugeda ja ma usun, et te ei pea seda kahetsema.

Leidlaps lumetormist(2016)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

2. Kvartal

3. Prantsuse autori krimka

Leidlaps lumetormist(2016)(416lk)

Autor: Michael Bussi

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

On 23. detsember 1980. Kell on pisut üle südaöö. Istanbulist Pariisi poole lendav suur Airbusi lennuk satub Šveitsi ja Prantsusmaa piiril lumetormi ja kukub teadmata põhjusel Juura mäestiku kohal alla. Kõik viitab sellele, et pardal viibinutest pääseb imekombel vaid üks reisija, kolme kuu vanune imik. Aga kes on tema vanemad? Puhkeb võitlus kahe perekonna vahel, kes mõlemad on veendunud, et laps on just nende järeltulija.
Kaheksateist aastat hiljem on lennukirusude lähedalt leitud lapsest sirgunud noor neiu. Ta ei tea veel nüüdki, kes on tema pärisvanemad. Vastust võib teada vaid detektiiv, kes kõik need aastad on loo kallal töötanud. Paari päeva jooksul tuleb mõistatus üksipulgi lahti harutada, aga lahendust ei paista kusagilt. Vastus tuleb siiski tingimata leida, sest paljude jaoks on see olnud algusest peale elu ja surma küsimus.

Michel Bussil olen juba mõnda aega silma peal hoidnud ja mõelnud lugeda. Nüüd andis krimikirjanduse väljakutse ka põhjuse seda raamatut lugeda. Tegemist on üsnagi kummalise looga.

23. detsembril 1980. aastal satub reisilennuk lumetormi ja kukub teadmata põhjusel Juura mäestiku kohal alla. Ootamatult selgub, et sellest õnnetusest on pääsenud kolme kuu vanune imik. Kes võiks küll olla tema vanemad? Kas on tõesti võimalik, et nii pisike laps jäi sellises õnnetuses ellu? Igatahes kaks perekonda hakkavad võitlema tema nimel ja mõlemad on veendunud, et tegemist on just nende lapselapsega. Kas see ka nii on ja milliseks kujuneb tõde? Eks seda lugege kallid sõbrad ise.

Minu jaoks oli tegemist põneva ja kaasahaarava looga, ootasin koguaeg, et mis järgmiseks juhtub ja millega lugu suudab mind veel üllatada. Igatahes seda lugu nii naljalt nüüd ei unusta. Eks oma osa mängis selles ka eradetektiiv, kes oli üks omamoodi kuju. Ma ei oodanud, et lugu võib nii pööraselt põnevaks minna. Algus tundus selline aeglasem ja rohkem detailne kuid mida edasi poole lugesin seda pingelisemaks ja põnevamaks lugu pööras.

Selle raamatuga sai krimikirjanduse teine kvartal täidetud ja nüüd ragistan kolmanda kvartaliga edasi. Naudin siiani krimkade lugemist ja ei vahetaks millegi muu vastu.

Mulle igatahes meeldis ja usun, et soovitan teilegi, kui millalgi raamatu lugemiseni jõuate. Mulle meeldis ka see, et loos olid erinevad pöörded ja samuti oli mitmele tegelasele antud oma osa ja tema mõtted kogu loo kohta. Igati mõnus krimka ja kindlasti loen autori teisi raamatuid ka.

Soovitan!

Natali(Leskede Klubi sarja 3.raamat)(2019)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

2. Üks muhekrimi raamat

Natali(Leskede Klubi sarja 3.raamat)(2019)(176lk)

Autor: Eha Veem

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Ruudi, Uusküla tige vanamees, kes kellelgi oma metsast kõrtki murda ei lubanud, on surnud. Kõht sodiks lastud, vana jahipüss kõrval, oma metsas pikali maas.

Leskede klubi poleks Leskede klubi, kui nad kaaluksid hetkekski versiooni, et see oli jahiõnnetus. Õli valab tulle ka Rolfi poeg Veiko, kes kõrgema politseiametnikuna oma isa ja tema sõpru manitseb ning kohtunik Berklundi vannutab „sellel kambal“ silma peal hoidma.

Nagu Eha Veemi varasematest Leskede klubi lugudest „Armulauamõrv“ (2018) ja „Postkast nr 4“ (2019) juba teada on, siis ei lase reipad pensionärid ennast ohtudest, veel vähem manitsustest heidutada.

Kuna olen varemalt lugenud läbi kaks eelnevat osa, siis kohe kui ka järgnevad osad raamatukogus vabanesid, teadsin et laenutan need ja loen kindlasti läbi. Ma olen siiralt õnnelik, et õnnestus kohe kolm viimati ilmunud osa saada ja neid siis nüüd hea järjepanu lugeda.

Eks ka selles loos seiklevad meile tuttavad Leskede klubi liikmed, kelle eest ei jää midagi varjatuks ja nemad juba asja niisama seisma ei jäta. Isegi siis kui neile öeldakse, et pole vaja abi, nad aitavad siiski. Mulle meeldib neid lugusid lugeda ja usun, et tahan neid ka oma riiulisse, eks näis kuis sellega läheb.

Loodan leida midagi sarnast ka välismaa autorite seas. Võib-olla oskab keegi soovitada? Igatahes mõnusalt muhe lugemine. Kes just otsib sellist lugemist, kus pole verd ja jõhkraid mõrvu, siis see sari on kindlasti midagi neile.

Minu jaoks oli ütlemata muhe ja mõnus lugemine ja soovitan teistelegi lugemiseks, kes varem pole veel selle sarjani jõudnud. Püüdsin kogu loo jooksul ära arvata süüdlast, kuid paraku see kes arvasin et on, paraku selleks ei osutunud. Põnev ja pingeline lugemine igatahes. Korralik aju ragistamine käis igatahes.

Soovitan teistelegi. Usun, et te ei pea selles krimisarjas pettuma. Nii äge oleks kui keegi sellest sarja või filmi väntaks. 🙂

Hetke ajel(Sandhamni sarja 5.raamat)(2020)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

2. Kuritegu lahendab uurijatepaar

Hetke ajel(Sandhamni sarja 5.raamat)(2020)(384lk)

Autor: Viveca Sten

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Suurepärane segu puhkuseidüllist, mõrvadest ja peretragöödiatest „Hetke ajel“ sündmustik leiab aset Stockholmi saarestiku väikesaarel Sandhamnis. Püsielanikke ei ole siin rohkem kui 120, kuid suvel vallutavad saare mitu tuhat turisti, suvitajad Stockholmist ja purjetajad. Jaanilaupäev Sandhamni sadamas. Pidutsevad noored on vallutanud paadisillad. Tümpsub muusika ja voolab alkohol. Rahvamassis tuigerdab noor tütarlaps, kes politsei silme all kokku variseb. Esimest korda on oma rannal asuvas villas jaaniõhtut veetmas jurist Nora Linde oma uue armastatu Jonasega. Peomeeleolu kaob, kui Jonase teismeline tütar Wilma lubatud ajal koju ei tule. Tema mobiil ei vasta. Järgmisel varahommikul leitakse rannalt surnukeha. Kohale kutsutakse Nora lapsepõlvesõber, kriminaalpolitseinik Thomas Andreasson. Samal ajal jätkavad Jonas ja Nora Wilma otsimist. Kriminaaluurimisel ilmnevad juhtunu kohta eri versioonid. Thomas mõistab, kui subjektiivne võib tõde olla. Kõigil asjaosalistel on jaaniöiste sündmuste kohta oma versioon. Kes oli tol jaaniööl ohver ja kes oli mõrvar? Viveca Sten on üks Rootsi loetumaid krimiautoreid, keda on tõlgitud paljudesse keeltesse üle kogu maailma.

Kuna mul on eelnevalt kõik osad loetud, siis leidsin ka ühe, mis on kuidagi kahe silma vahele jäänud. Ka seekord oli lugu pööraselt põnev kuid samas ka väga raske. Eks noored ja narkootikumid on alati raske teema ja sellest lugeda on paras katsumus.

Kindlasti on sellest autorist üks mu lemmikuid krimiautoreid saanud ja nüüd ootangi põnevusega, kas ilmuvad ka selle sarja järgmised osad. Kahjuks telesarja pole näinud, kuid plaanis on. Eks tuleb netflix appi võtta, kui kanal 2 lehelt enam neid osi näha ei saa.

Igatahes lugu saab alguse jaanipäeva peost, kus peale seda leitakse nooruki laip. Kes küll tappis selle noormehe ja miks? Kas tõesti tegi seda tema enda parim sõber? Või juhtus kõik täiesti ootamatult? Eks neile küsimustele saate vastused, kui seda raamatut loete.

Muidugi uurijaks on Thomas ja kaasuurija Margit, kelle eest ei jää midagi varjatuks ja kõik hästi hoitud saladused peavad ükskord päevavalgele tulema. Muidugi ka teine liin, kelleks on Nora ja tema perekond. Suhted Jonasega ja muidugi nende mõlema lapsed, kelle eest hoolitseda.

Üle pika aja taaskord üks mõnus krimka. Oh leiaks sellised lood rohkem tee minuni. Olengi otsustanud, et loen seda milleks tuju on ja kui sobib kuhugi väljakutse alla, siis sinna ta panengi. Tänase seisuga on jäänud suure lugemiseväljakutse lõpuni kõigest 7 punkti. Eks näis milliseks kujuneb juuli ja mitu jääb augustisse.

Minu jaoks oli tegemist põneva ja kaasahaarava looga, kus uurijaks minu lemmik Thomas. Nautisin lugemist väga ja eelnevate osade kohta saate samuti lugeda minu blogist.

Soovitan teistelegi!

Naine, kes ihkas õiglust(Sebastian Bergmani sarja 6.raamat)(2019)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

4. Krimiraamat, millest on tehtud telesari või film

Naine, kes ihkas õiglust(Sebastian Bergmani sarja 6.raamat)(2019)(398lk)

Autorid: Michael Hjorth, Hans Rosenfeldt

Kirjastus: Helios kirjastus

Tutvustus

Uppsalas külvab hirmu vägistaja, kes hiilib ohvritele ligi, uimastab nad süstiga, tõmbab koti pähe ja viib siis elajaliku teo lõpule. Toimunud on juba mitu kuritööd, aga keskkriminaalpolitsei mõrvajuurdluse osakond ei ole veel jalgu kõhu alt välja võtnud: Sebastian sõidab ringi mööda Rootsit ning räägib oma raamatutest. Teised uurijad, Torkel, Billy ja Ursula, on hõivatud oma muredega, ainult Vanja töötab ajutiselt Uppsalas ja uurib seda kohutavat juhtumit.

Kui üks vägistamisohvritest surnuna leitakse, tuleb kogu meeskond jälle kokku. Jättes kõrvale omavahelised hõõrumised ja probleemid, asutakse juhtlõngade jälile: selgub, et ohvrid pole juhuslikult valitud. Mis neid ühendab ja miks tundub uurijatele üha enam, et väga paljud inimesed ei taha, et tõde ilmsiks tuleks?

„Naine, kes ihkas õiglust” on kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmani menuka sarja kuues raamat.

Kuna mul tekkis peale viienda osa lugemise sisse pikem paus, siis nüüd võtsin taaskord kuuenda osa kätte ja nüüdseks on see ka loetud. Ikka Sebastian Bergman oma tuntud headuses.

Seekord toimuvad sündmused Uppsalas, kus külvab hirmu vägistaja, kes uimastab ohvrid süstlaga, tõmbab koti pähe ja viib siis koleda teo lõpuni. Mulle meeldis see, kuidas lugu kulges ja kordagi ei arvanud ära, kes võiks olla süüdlane ja miks ta kõike seda tegi. Eks igal ühel on omad põhjused ja politseinike töö ongi nad tabada.

Mõrvajuurdlusmeeskond tuleb taaskord kokku. Nad püüavad kogu väest leida üles süüdlane ja kas see ka neil õnnestub, seda lugege ise! Eks neil endilgi on omavahel arvete klaarimisi ja see tuli loo juures ainult boonuseks.

Mulle igatahes meeldis ja ootan väga, et ka seitsmes osa tõlgitaks. Eks näis millal. Olen taaskord krimkade lainel ja üritan seda joont ka kenasti jätkata. Eks näis kuis õnnestub. Aed ja jalgpall tõesti võtab oma osa ja lugemisele ei jää midagi.

Igatahes kes soovib selle sarjaga alustada, siis eelnevate osade arvustused on minu blogist leitavad. Usun, et kui esimene osa läbi lugeda, siis tulevad ka järgmised osad ribu-radapidi järgi.

Mees lamas surnult(1995)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

5. Krimiraamat autorilt, keda sa pole varem lugenud aga kes on sündinud enne 1900, aastat.

Mees lamas surnult(1995)(128lk)

Autor: Ngaio Marsh

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Kirju seltskond on kogunenud nädalavahetuseks uhkesse inglise maamajja, kus otsustatakse ajaviiteks korraldada närvekõditav «mõrvamäng». Selle käigus toimub aga tegelik mõrv. Järgneb traditsiooniliselt põnev uurimiskäik, milles juhtivat osa etendavad osav ja energiline detektiiv ning noor andekas ajakirjanik.

Selles loos oli ikka üks ütlemata kirju seltskond, mõrv ja energiline ja osav detektiiv, kelle eest ei jäänud midagi varjatuks. Selline klassikaline krimilugu, kus mõrvauurimise jälgimine on ühtlasi põnev ja pingeline ning kaasahaarav.

Minu jaoks on tegemist täiesti tundmatu autoriga, kuid siiski nautisin lugemist ja mulle meeldivad krimilood. Eriti kui uurijaks on krapsakas detektiiv, kes paneb mängu kõik, et juhtum lahendada.

Olen otsustanud, et loen Mirabilia sarja veelgi ja kindlasti leian sealt veel midagi põnevat ja kaasahaaravat lugemiseks. Kes on lugenud, siis ootan soovitusi, mida selles sarjas järgmiseks ette võtta.

Igatahes soovitus tuli emalt, kes ütles, et ta kunagi ammu luges seda raamatut ja väga meeldis. Eks minagi ei saanud siis lugemata jätta ja mullegi meeldis.

Kes pole veel lugenud, siis usun, et põnev mõrvalugu igatahes.