Miinus kaheksateist(Fabian Riski sarja 3.raamat)(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

31. Raamat, mille peategelasega sa iial ei abielluks

Miinus kaheksateist(Fabian Riski sarja 3.raamat)(2019)(440lk)

Autor: Stefan Ahnhem

Kirjastus: Helios kirjastus

Tutvustus

“Fabian Riski rahvusvahelise bestselleri seeria kolmas raamat on õudustäratav lugu varastatud identiteedist ja sarimõrvadest.

KUUMAL SUVEPÄEVAL
Politsei jälitab kiirust ületavat autot läbi Helsingborgi tänavate. Sadamakaile jõudnud, jätkab juht sõitu Öresundi väina külma ja pimeda vee suunas.
TRAAGILINE ÕNNETUS
Vrakist välja toodud laip osutub Peter Briseks, kes on üks linna rikkamaid tehnoloogiaettevõtjaid. Fabian Risk ja tema meeskond on kindlad, et tegemist on enesetapuga. Noor, rikas, edukas – Brise lihtsalt ei teadnud, kuidas abi paluda.
JA SIIS LÄHEB KÕIK KÜLMEMAKS …
Aga lahkamine paljastab midagi ootamatut. Brise oli õnnetuse hetkeks juba surnud. Ta oli kaks kuud tagasi jõhkralt mõrvatud. Tema keha on peaaegu ideaalses seisukorras kaheksateistkümne miinuskraadi juures külmutatud … Miski siin ei klapi. Ja kui piirkonnas tuleb päevavalgele rida teisi veidraid mõrvu ja kummalisi käitumismustreid, asub Fabian Risk asja uurima.
Fabian Riski rahvusvahelise bestselleri seeria kolmas raamat on õudustäratav lugu varastatud identiteedist ja sarimõrvadest.

Kui kunagi ammu esimese osaga alustasin, siis ei osanud arvatagi, et ma jõuan ka järgmiste osadeni. Fabian Risk kui politseinik on just selline, kelle eest ei jää midagi varjatuks. Nendes lugudes on see miski, mis kisub sind kaasa ja kaasaelamist ja pinget on neis lugudes küllaga.

Nüüd olles läbi lugenud ka kolmanda osa, loodan ja ootan, et ka järgmised selle sarja osad ilmuksid. Kahju oleks, kui sari poolikuks jääks. Loodan Helios kirjastusele, et need järgmised osad ka millalgi ilmuvad.

Ma tunnistan, et Fabian on minu lemmik ja tema uurimismeetodid võivad nii mõnegi jaoks imelikud ja omapärased tunduda. Muidugi oli selles osas ka suur roll Fabiani ja tema peresuhetel. Mind see üldsegi ei häirinud ja see kõik andis loole omamoodi juurdegi.

Selles loos keskendutakse peamiselt identiteedivargusele ja mis kõik võib sellega kaasneda. Kui linna üks rikkamaid mehi ootamatult kailt vette sõidab, avastavad uurijad, et ta on mitmeid kuid juba surnud olnud. Kuidas ta sai küll siis autot juhtida? Mida lugu edasi, seda pingelisemaks sündmustik muutus ja elasin igatahes täiel jõul kaasa.

Muidugi kohtume ja Dunjaga, kel on oma juhtum uurida ja kes soovib kogu hingest leida süüdlast ja neid karistada. Kas tal see ka õnnestub, seda lugege ise! Tema on selline särtsakas naine, kes ei kohku millegi ees tagasi ja annab endast kõik, et see jube juhtum lahenduse leiaks.

Mulle meeldib see sari ja usun, et julgen ka teistele seda soovitada.

Üheksas haud(Fabian Riski sarja 2.raamat)(2019)

Lugemiseväljakutse 2021

38. Vähemalt kolmele väljakutse teemale vastav teos

Üheksas haud(Fabian Riski sarja 2.raamat)(2019)(456lk)

Autor: Stefan Ahnem

Kirjastus: Helios kirjastus

Tutvustus

Kas oled valmis tapma oma armastatu pärast?

Ühel külmal talveõhtul kaob lühikesel teekonnal parlamendihoonest oma autoni jäljetult Rootsi justiitsminister. Samal ajal leitakse kuulsa Taani teletähe abikaasa nende Kopenhaageni luksusvillast julmalt mõrvatuna. Peagi avastatakse veel surnukehasid, kõigil puuduvad erinevad kehaosad. Kriminaaluurija Fabian Risk ja tema Taani kolleeg Dunja Hougaard peavad müsteeriumi kiirelt lahendama, kuid satuvad seda tehes veel suurema vandenõu keskele, kui keegi ette kujutada osanuks.

„Üheksas haud” on kaasakiskuv põnevik, mille tegevus toimub pool aastat enne romaani „Ilma näota ohver” sündmusi. See on Fabian Riski krimisarja teine osa, kuid on hea lugemine ka eraldiseisva raamatuna.

Seekordne lugu oli nii särisevalt põnev, et mul oli raske raamatut käest ära panna. Kuna tegemist on minu lemmikpeategelasega, siis muudkui lugesin ja lugesin. Nüüd ootangi, millal saan kolmanda osa läbi lugeda. Mulle meeldis, kuidas ta suutis lahendada mõrvaloo.

Lugu algab sellest, et ühel külmal talveööl kaob jäljetult Rootsi justiitsminister. Samal ajal leitakse ka Kopenhaageni luksusvillast samuti teletähe abikaasa laip. Muidugi uurijateks on ühelt poolt Fabian Risk ja teisalt Dunja Hougaard. Mõlemad on super head uurijad ja nende eest ei jää midagi varjatuks.

Mida rohkem ma lugesin seda tempokamaks ja verisemaks lugu muutus. Nautisin lugemist ja usun, et jätkan ka kolmanda osaga. Ma ei saa sinna midagi parata, et mind skandinaaviakrimi tõmbab ja ootan ka pakkumisi, mida võiks veel lugeda.

Lugu oli ise oli kirjutatud meisterlikult ja kordagi ei suutnud välja nuputada, kes kõige selle taga oli. Küll mõtlesin üht, küll jälle teist. Kindlasti soovitan teistelegi lugemiseks, kes varem seda sarja pole lugenud.

Hõbedatee(2019)

Hõbedatee(2019)(318lk)

Autor: Stina Jackson

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Kolm aastat tagasi kadus Põhja-Rootsis jäljetult Lelle seitsmeteistaastane tütar Lina. Juba kolm aastat sõidab Lelle valgetel suveöödel autoga ringi ja otsib meeleheitlikult oma tütart. Ta sõidab mööda 95. maanteed, mida kutsutakse Hõbedateeks. Väikesesse Glimmersträski asulasse saabub Meja koos oma emaga, kes loodab alustada uut elu. Meja on sama vana kui Lelle tütar siis, kui too kadus. Kuid see hüljatud paik on Meja jaoks ohtlik.
Sügispimeduse saabumine seob Lelle ja Meja saatuse, ning kui veel üks tüdruk kaob, põimuvad nende elud kummitavalt ja traagiliselt igaveseks ühte.
„Hõbedatee” on meeleolukas ja liigutav põnevuslugu sellest, kuidas suuta ka kõige süngemal ajal tugev olla.

Stina Jackson (snd 1983) on pärit Rootsist Skellefteåst. Rohkem kui kümme aastat tagasi siirdus ta USAsse Denverisse. „Hõbedatee“ on Jacksoni debüütromaan, see tegi temast Põhjamaade põnevuskirjanduse tõusva tähe. Teos valiti 2018. aastal Rootsi parimaks kriminaalromaaniks.

Antud lugu oli nii sünge ja hingekriipiv, aga seda tasakaalustas põnevus ja särisev pinge, mida lugu endas kandis. Vahel on tõesti nii, et inimesed, keda sa mõnda aega tundnud oled, pole tegelikult üldse nii head kui nad pealtnäha paista võivad.

Peategelaseks on Lelle, kes on läbi elanud kõige raskema perioodi oma elus. Kolm aastat tagasi kadus tema tütar Lina jäljetult. Teda pole suutnud leida ei külaelanikud ega ka politsei. Kuid Lelle ei kavatse käed rüpes istuda. Ta jätkab otsinguid siiani ja ei lõpeta enne kui on oma tütre Lina leidnud. Kas ta leiab oma tütre ja milliseks kujuneb tema saatus?

Meja on täiesti tavaline teismeline tüdruk, kelle elu pole olnud just kõige kergem. Ta otsib elus oma kohta ja tutvub ühe kena noormehega, kes paistab talle inimesena, keda võib usaldada. Kuid paraku on saatusel teised plaanid.

Kas saatus saab tõesti olla nende kahe inimese vastu nii ebaõiglane ja karm? Mida lugu edasi seda põnevamaks läheb ja raske on raamatut käest panna.

Ma lootsin kogu hingest, et tõde tuleb ükskord päevavalgele, kuid eks minugi jaoks oli lõpp ootamatu ja põnev. Ma nautisin selle raamatu lugemist ja juba laenutasin ka järgmise Mirabilia sarja osa. Kui kellegi on veel soovitusi, siis andke endast julgelt märku.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda varem teinud pole.

Nukumäng(Washington Poe sarja 1.raamat)(2020)

Nukumäng(Washington Poe sarja 1.raamat)(2020)(368lk)

Autor: M.W. Craven

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Ta tõmbab nööre ja vaatab neid kannatamas. Tere tulemast – see on nukumäng. Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu. Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.

Pooleldi vastu tahtmist kaasab Poe sotsiaalselt saamatu, kuid särava mõistusega analüütiku Tilly Bradshaw’. Kokkusobimatu paar leiab jälje, mis on mõeldud vaid Poe silmadele. Tabamatul mõrvaril on plaan ja miskipärast on Poe’l selles oma roll. Ohvrite arvu kasvades mõistab Poe, et on panustanud juhtumisse hoopis rohkem, kui esialgu kavatses.

Rabav lõppmäng loksutab paigast kogu tema senise teadmise iseendast ja ta mõistab, et maailmas on hoopis hullemaid asju, kui tuleriidal hukkuda.

Särisevalt põnev krimiromaan, mille peategelaseks on uurija Poe ja muidugi ei maksa ära unustada ka tema abilist Tillyt. Need kaks koos on lausa võitmatud. See lugu oli üks neist, mis kindlasti jääb pikaks ajaks meelde ja aja möödudes kaanepilti nähes meenuvad ka sündmused. Mõne raamatuga lihtsalt on nii.

Mulle meeldis loo juures kõige rohkem see, et autor suutis hoida mind kui lugejat teadmatuses ja ma ei suutnud kordagi ära arvata, kes võiks olla selline jõhker mõrvar. Nüüd ootan küll põnevusega, kas ka järgmine osa sellest sarjast tõlgitakse.

Mulle meeldis samuti see, et uurimine oli pingeline ja põnev. Erinevad uurimisnüansid ja tegelaste omavaheline vestlus oli ka mõneti üpriski irooniline. Igatahes mina nautisin seda lugemist väga. Muidugi kaanepilt on ka super.

Selles loos oli see miski, mis mind kui lugejat juba lugu alustades nii kaasa tõmbas, et muudkui lugesin ja elasin sellele põnevale loole kaasa. Soovisin kogu südamest, et Poe leiaks mõrvari ja see ebatavaline nutikus, kuidas ta selleni jõudis on lausa hämmastav. Mida rohkem ma lugesin, seda tempokamaks sündmused muutusid.

Mulle just meeldivadki sellised tempokamad krimilood, kus tagaajamist ja nuputamist on rohkem. Vahest aga kui tuleb tuju, siis ka aeglasemad lood, kus pearõhk on suunatud lihtsalt mõnusale kulgemisele, kuid siiski käib pidev süüdlase otsimine.

Nüüdsest on selle loo autor üks mu lemmikuid. Jään põnevusega järgmisi osi ootama.

Soovitan lugemiseks, kellele meeldib tempokas krimilugu ja põnevad erinevad uurimisliinid ja vahel on tunne, nagu oleksid jõudnud kuhugi sinna keerisesse ära kaduda.