Patsiendikaart nr 64(Osakond Q sarja 4.raamat(2016)

Patsiendikaart nr 64(Osakond Q sarja 4.raamat(2016)(416lk)

Autor: Jussi Adler-Olsen

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Vaid veel 40 aastat tagasi saadeti Taanis lõtvade elukommetega naised – või ka need, keda oli lihtsalt tabanud ebaõnn – väiksele saarele, kus kord hoiti majas karmil käel, kasutades piinamisega sarnanevaid ümberkasvatusmeetodeid. Sellele saarele sattus ka Nete Hermansen, kes sealt küll hiljem minema pääses ja suutis mineviku endalt maha raputada – või nii ta igatahes arvas.

Päevast, kui minevik talle taas kannule jõudis, sai alguse keerukas sündmuste ahel, mille jälile satub palju aastaid hiljem osakond Q.

Politseikomissar Carl Mørckil on niigi küllalt tegemist ühe teise uurimisega, millesse ta võib olla ise segatud kahtlustatavana, ja oma eraeluga, mis ei taha kuidagi laabuda. Siiski käivad tema kaks assistenti peale, et nad hakkaksid uurima 23 aastat tagasi toimunud mõistatuslikke kuritegusid. Varsti näevad nad aga, et neil käsil olev uurimine puudutab vaid väikest osa millestki suuremast, mis hõlmab endas kõige hirmsamat laadi tagakiusamist. Julma diskrimineerimist, mis nähtavasti leiab aset veel siiamaani.

Taaskord üks pingest pakatav seiklus koos Carli ja tema osakond Q meeskonnaga. Seekord uuritakse mitme inimese kadumist ja seda kõike 23 aastat tagasi. Kas tõesti on tegemist mõrvadega või on kõik nii nagu raportites kirjas. Mida rohkem nad seda uurivad, seda põnevamaks ja pingelisemaks lugu keerab.

Kohati oli lugu ikka väga kurb ja elasin kõigile väga kaasa. Eks mõneti mõistan ja Netet, kes soovis kättemaksu, miks, eks seda lugege ise!

Igatahes ma jätkan kindlasti selle sarja lugemist ja juba ongi käsil viies raamat. Iga korraga on pinget ja adrenaliini järjest rohkem. Muidugi koos Carli ja tema osakonnaga on vingelt põnev koos kaasa reisida. Nautisin lugemist ja soovitan seda sarja ka teistele! Eks ka siin loos oli nii kurbust kui ka viha ning kättemaksu. Mulle meeldib krimkasid lugeda ja kindlasti alustan veel mõne sarja lugemist, eks näis millal lõpule jõuan, kuid eks seda ole siis näha.

Igatahes on Carlist ja tema abilistest Rosest ja Assadist saanud minu suured lemmikud ja nende eest ei jää juba midagi varjatuks. Sellel põhimõttel ju see osakond ju loodigi.

Vingelt pingeline lugemine oli ja kes tahab rohkemat teada, siis lugege!

Võõras veri(Washington Poe sarja 2.raamat)(2021)

Võõras veri(Washington Poe sarja 2.raamat)(2021)(400lk)

Autor: M.W. Craven

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Briti parim krimipõnevik 2020 nominent.
Järgmine peadpööritav lugu pärast „Nukumänguˮ.

Staarkokk Jared Keaton. Võluv. Karismaatiline. Psühhopaat … Kannab karistust oma tütre Elizabethi mõrva eest. Tütre surnukeha ei leitud ja Keaton mõisteti süüdi suuresti seersant Washington Poe tunnistuse põhjal. Kui kõrvalisse politseijaoskonda saabub noor naine ümberlükkamatute tõenditega, et tema on Elizabeth Keaton, saab Poe’st ootamatult kahtlusalune uurimises, mis võib rikkuda rohkemgi kui pelgalt tema karjääri. Abiks ainuke inimene, keda ta usaldab – särava mõistusega, kuid sotsiaalselt saamatu Tilly Bradshaw –, jookseb Poe ajaga võidu, et leida vastus ainsale küsimusele, mis loeb: kuidas saab inimene olla ühekorraga elus ja surnud? Siis läheb Elizabeth uuesti kaduma. Ja kõik juhtlõngad osutavad Poe’le. Suurbritannia krimikirjanike ühenduselt raamatu „Nukumängˮ eest maineka Kuldse Pistoda auhinna pälvinud M. W. Craveni uus põnevusromaan „Võõras veriˮ on meisterlik ja vääriline jätk tema „Washington Poeˮ krimisarjale ja muu hulgas nomineeriti „Võõras veriˮ 2020. aasta parima kriminaalromaani auhinnale. „Paeluv.ˮ – Heat „Aasta mõistatuslikem süžee.ˮ – Morning Star

Tegemist on pööraselt põneva krimilooga. Kuna toona lugesin esimest osa ja täiega meeldis, siis kohe kui nägin, et ilmunud on ka teine raamat, siis ootasin seda juba kannatamatult. Nii head krimilugu pole ammu lugenud, sel kuul on ette sattunud peamiselt lasteraamatud.

Igatahes algab lugu sellest, et parimaid staarkokki kannab karistust oma tütre mõrva eest. Kuid surnukeha ei leitud ja ta mõisteti süüdi suuresti Washington Poe ütluste põhjal. Kui aga kõrvalisse politseijaoskonda saabub noor naine, kes tõestab, et on Elizabeth Keaton, siis hakkab alles vinge uurimine ja Poe on samuti ise juba süüdlase rollis.

Ta peab andma endast kõik, et tõestada oma süütust ja kes talle ikka appi tõttab kui vinge IT-plika Tilly, tema eest ei jää arvutimaailmas midagi märkamatuks. Koos püüavad nad seda mõistatust lahendada ja takistused mis neid ees ootavad pole just eriti kerged.

Kas nad saavad hakkama ja tõeline süüdlane saab õiglase karistuse? Eks kui ise loete saate teada. Igatahes on Washingtonist minu lemmik saanud.

Nautisin lugemist ja pinget oli õhus piisavalt, et mind kaasa haarata. Kuigi lugesin raamatu läbi eile, siis võtsin endale natuke aega, et seda siis täna oma emotsioonid kirja panna. Igatahes igati vinge lugemine!

Soovitan teistelegi!

Miinus kaheksateist(Fabian Riski sarja 3.raamat)(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

31. Raamat, mille peategelasega sa iial ei abielluks

Miinus kaheksateist(Fabian Riski sarja 3.raamat)(2019)(440lk)

Autor: Stefan Ahnhem

Kirjastus: Helios kirjastus

Tutvustus

“Fabian Riski rahvusvahelise bestselleri seeria kolmas raamat on õudustäratav lugu varastatud identiteedist ja sarimõrvadest.

KUUMAL SUVEPÄEVAL
Politsei jälitab kiirust ületavat autot läbi Helsingborgi tänavate. Sadamakaile jõudnud, jätkab juht sõitu Öresundi väina külma ja pimeda vee suunas.
TRAAGILINE ÕNNETUS
Vrakist välja toodud laip osutub Peter Briseks, kes on üks linna rikkamaid tehnoloogiaettevõtjaid. Fabian Risk ja tema meeskond on kindlad, et tegemist on enesetapuga. Noor, rikas, edukas – Brise lihtsalt ei teadnud, kuidas abi paluda.
JA SIIS LÄHEB KÕIK KÜLMEMAKS …
Aga lahkamine paljastab midagi ootamatut. Brise oli õnnetuse hetkeks juba surnud. Ta oli kaks kuud tagasi jõhkralt mõrvatud. Tema keha on peaaegu ideaalses seisukorras kaheksateistkümne miinuskraadi juures külmutatud … Miski siin ei klapi. Ja kui piirkonnas tuleb päevavalgele rida teisi veidraid mõrvu ja kummalisi käitumismustreid, asub Fabian Risk asja uurima.
Fabian Riski rahvusvahelise bestselleri seeria kolmas raamat on õudustäratav lugu varastatud identiteedist ja sarimõrvadest.

Kui kunagi ammu esimese osaga alustasin, siis ei osanud arvatagi, et ma jõuan ka järgmiste osadeni. Fabian Risk kui politseinik on just selline, kelle eest ei jää midagi varjatuks. Nendes lugudes on see miski, mis kisub sind kaasa ja kaasaelamist ja pinget on neis lugudes küllaga.

Nüüd olles läbi lugenud ka kolmanda osa, loodan ja ootan, et ka järgmised selle sarja osad ilmuksid. Kahju oleks, kui sari poolikuks jääks. Loodan Helios kirjastusele, et need järgmised osad ka millalgi ilmuvad.

Ma tunnistan, et Fabian on minu lemmik ja tema uurimismeetodid võivad nii mõnegi jaoks imelikud ja omapärased tunduda. Muidugi oli selles osas ka suur roll Fabiani ja tema peresuhetel. Mind see üldsegi ei häirinud ja see kõik andis loole omamoodi juurdegi.

Selles loos keskendutakse peamiselt identiteedivargusele ja mis kõik võib sellega kaasneda. Kui linna üks rikkamaid mehi ootamatult kailt vette sõidab, avastavad uurijad, et ta on mitmeid kuid juba surnud olnud. Kuidas ta sai küll siis autot juhtida? Mida lugu edasi, seda pingelisemaks sündmustik muutus ja elasin igatahes täiel jõul kaasa.

Muidugi kohtume ja Dunjaga, kel on oma juhtum uurida ja kes soovib kogu hingest leida süüdlast ja neid karistada. Kas tal see ka õnnestub, seda lugege ise! Tema on selline särtsakas naine, kes ei kohku millegi ees tagasi ja annab endast kõik, et see jube juhtum lahenduse leiaks.

Mulle meeldib see sari ja usun, et julgen ka teistele seda soovitada.

Üheksas haud(Fabian Riski sarja 2.raamat)(2019)

Lugemiseväljakutse 2021

38. Vähemalt kolmele väljakutse teemale vastav teos

Üheksas haud(Fabian Riski sarja 2.raamat)(2019)(456lk)

Autor: Stefan Ahnem

Kirjastus: Helios kirjastus

Tutvustus

Kas oled valmis tapma oma armastatu pärast?

Ühel külmal talveõhtul kaob lühikesel teekonnal parlamendihoonest oma autoni jäljetult Rootsi justiitsminister. Samal ajal leitakse kuulsa Taani teletähe abikaasa nende Kopenhaageni luksusvillast julmalt mõrvatuna. Peagi avastatakse veel surnukehasid, kõigil puuduvad erinevad kehaosad. Kriminaaluurija Fabian Risk ja tema Taani kolleeg Dunja Hougaard peavad müsteeriumi kiirelt lahendama, kuid satuvad seda tehes veel suurema vandenõu keskele, kui keegi ette kujutada osanuks.

„Üheksas haud” on kaasakiskuv põnevik, mille tegevus toimub pool aastat enne romaani „Ilma näota ohver” sündmusi. See on Fabian Riski krimisarja teine osa, kuid on hea lugemine ka eraldiseisva raamatuna.

Seekordne lugu oli nii särisevalt põnev, et mul oli raske raamatut käest ära panna. Kuna tegemist on minu lemmikpeategelasega, siis muudkui lugesin ja lugesin. Nüüd ootangi, millal saan kolmanda osa läbi lugeda. Mulle meeldis, kuidas ta suutis lahendada mõrvaloo.

Lugu algab sellest, et ühel külmal talveööl kaob jäljetult Rootsi justiitsminister. Samal ajal leitakse ka Kopenhaageni luksusvillast samuti teletähe abikaasa laip. Muidugi uurijateks on ühelt poolt Fabian Risk ja teisalt Dunja Hougaard. Mõlemad on super head uurijad ja nende eest ei jää midagi varjatuks.

Mida rohkem ma lugesin seda tempokamaks ja verisemaks lugu muutus. Nautisin lugemist ja usun, et jätkan ka kolmanda osaga. Ma ei saa sinna midagi parata, et mind skandinaaviakrimi tõmbab ja ootan ka pakkumisi, mida võiks veel lugeda.

Lugu oli ise oli kirjutatud meisterlikult ja kordagi ei suutnud välja nuputada, kes kõige selle taga oli. Küll mõtlesin üht, küll jälle teist. Kindlasti soovitan teistelegi lugemiseks, kes varem seda sarja pole lugenud.

Hõbedatee(2019)

Hõbedatee(2019)(318lk)

Autor: Stina Jackson

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Kolm aastat tagasi kadus Põhja-Rootsis jäljetult Lelle seitsmeteistaastane tütar Lina. Juba kolm aastat sõidab Lelle valgetel suveöödel autoga ringi ja otsib meeleheitlikult oma tütart. Ta sõidab mööda 95. maanteed, mida kutsutakse Hõbedateeks. Väikesesse Glimmersträski asulasse saabub Meja koos oma emaga, kes loodab alustada uut elu. Meja on sama vana kui Lelle tütar siis, kui too kadus. Kuid see hüljatud paik on Meja jaoks ohtlik.
Sügispimeduse saabumine seob Lelle ja Meja saatuse, ning kui veel üks tüdruk kaob, põimuvad nende elud kummitavalt ja traagiliselt igaveseks ühte.
„Hõbedatee” on meeleolukas ja liigutav põnevuslugu sellest, kuidas suuta ka kõige süngemal ajal tugev olla.

Stina Jackson (snd 1983) on pärit Rootsist Skellefteåst. Rohkem kui kümme aastat tagasi siirdus ta USAsse Denverisse. „Hõbedatee“ on Jacksoni debüütromaan, see tegi temast Põhjamaade põnevuskirjanduse tõusva tähe. Teos valiti 2018. aastal Rootsi parimaks kriminaalromaaniks.

Antud lugu oli nii sünge ja hingekriipiv, aga seda tasakaalustas põnevus ja särisev pinge, mida lugu endas kandis. Vahel on tõesti nii, et inimesed, keda sa mõnda aega tundnud oled, pole tegelikult üldse nii head kui nad pealtnäha paista võivad.

Peategelaseks on Lelle, kes on läbi elanud kõige raskema perioodi oma elus. Kolm aastat tagasi kadus tema tütar Lina jäljetult. Teda pole suutnud leida ei külaelanikud ega ka politsei. Kuid Lelle ei kavatse käed rüpes istuda. Ta jätkab otsinguid siiani ja ei lõpeta enne kui on oma tütre Lina leidnud. Kas ta leiab oma tütre ja milliseks kujuneb tema saatus?

Meja on täiesti tavaline teismeline tüdruk, kelle elu pole olnud just kõige kergem. Ta otsib elus oma kohta ja tutvub ühe kena noormehega, kes paistab talle inimesena, keda võib usaldada. Kuid paraku on saatusel teised plaanid.

Kas saatus saab tõesti olla nende kahe inimese vastu nii ebaõiglane ja karm? Mida lugu edasi seda põnevamaks läheb ja raske on raamatut käest panna.

Ma lootsin kogu hingest, et tõde tuleb ükskord päevavalgele, kuid eks minugi jaoks oli lõpp ootamatu ja põnev. Ma nautisin selle raamatu lugemist ja juba laenutasin ka järgmise Mirabilia sarja osa. Kui kellegi on veel soovitusi, siis andke endast julgelt märku.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda varem teinud pole.

Nukumäng(Washington Poe sarja 1.raamat)(2020)

Nukumäng(Washington Poe sarja 1.raamat)(2020)(368lk)

Autor: M.W. Craven

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Ta tõmbab nööre ja vaatab neid kannatamas. Tere tulemast – see on nukumäng. Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu. Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.

Pooleldi vastu tahtmist kaasab Poe sotsiaalselt saamatu, kuid särava mõistusega analüütiku Tilly Bradshaw’. Kokkusobimatu paar leiab jälje, mis on mõeldud vaid Poe silmadele. Tabamatul mõrvaril on plaan ja miskipärast on Poe’l selles oma roll. Ohvrite arvu kasvades mõistab Poe, et on panustanud juhtumisse hoopis rohkem, kui esialgu kavatses.

Rabav lõppmäng loksutab paigast kogu tema senise teadmise iseendast ja ta mõistab, et maailmas on hoopis hullemaid asju, kui tuleriidal hukkuda.

Särisevalt põnev krimiromaan, mille peategelaseks on uurija Poe ja muidugi ei maksa ära unustada ka tema abilist Tillyt. Need kaks koos on lausa võitmatud. See lugu oli üks neist, mis kindlasti jääb pikaks ajaks meelde ja aja möödudes kaanepilti nähes meenuvad ka sündmused. Mõne raamatuga lihtsalt on nii.

Mulle meeldis loo juures kõige rohkem see, et autor suutis hoida mind kui lugejat teadmatuses ja ma ei suutnud kordagi ära arvata, kes võiks olla selline jõhker mõrvar. Nüüd ootan küll põnevusega, kas ka järgmine osa sellest sarjast tõlgitakse.

Mulle meeldis samuti see, et uurimine oli pingeline ja põnev. Erinevad uurimisnüansid ja tegelaste omavaheline vestlus oli ka mõneti üpriski irooniline. Igatahes mina nautisin seda lugemist väga. Muidugi kaanepilt on ka super.

Selles loos oli see miski, mis mind kui lugejat juba lugu alustades nii kaasa tõmbas, et muudkui lugesin ja elasin sellele põnevale loole kaasa. Soovisin kogu südamest, et Poe leiaks mõrvari ja see ebatavaline nutikus, kuidas ta selleni jõudis on lausa hämmastav. Mida rohkem ma lugesin, seda tempokamaks sündmused muutusid.

Mulle just meeldivadki sellised tempokamad krimilood, kus tagaajamist ja nuputamist on rohkem. Vahest aga kui tuleb tuju, siis ka aeglasemad lood, kus pearõhk on suunatud lihtsalt mõnusale kulgemisele, kuid siiski käib pidev süüdlase otsimine.

Nüüdsest on selle loo autor üks mu lemmikuid. Jään põnevusega järgmisi osi ootama.

Soovitan lugemiseks, kellele meeldib tempokas krimilugu ja põnevad erinevad uurimisliinid ja vahel on tunne, nagu oleksid jõudnud kuhugi sinna keerisesse ära kaduda.