Lugemiseväljakutse 2021
25. Raamat kirjanikult, kelle nimeline tänav on Sinu kodulinnas
Kullaketrajad(1965)(29lk)
Autor: Friedrich Reinhold Kreutzwald
Kirjastus: Eesti Raamat
Tutvustus
Ükskord ennemuiste elas sügavas metsalaanes puude varjul hurtsikus lonkur vanaeit kolme priske tütrega. Tütred õitsesid kui kenad lillekesed eide kuivanud kännu ümber; iseäranis noorem õde oli viisakas ja kena kui oakaunakene. Aga üksikus kohas ei olnud muid nägijaid kui päeval päike ja öösel kuu ja tähtede silmad. Vanaeit ei lasknud tütarlapsi laiseldes käia ega aega viita, vaid sundis neid hommikust õhtuni tööle. Piigad istusid iga päev vokkide taga ja keerutasid kuldlinu lõngaks. Valmis lõnga hoidis vanaeit salakambris luku taga, kuhu tütred iial oma jalga ei tohtinud tõsta. Kust kuldlinu majasse toodi või mis kanga tarbeks lõngu kedrati, see oli ketrajail alles teadmata ega andnud eit niisuguste küsimuste peale iial vastust.
Lugu hurtsikus elavast vanaeidest, kellel on kolm tütart. Tüdrukud peavad istuma päevad ja ööd läbi vokkide taga ja ketrama lõnga. Milleks ja kellele? Seda neile vanaeit ei ütle ja valmis lõnga hoiab ta kindlalt luku taga kuhu ei või keegi peale tema oma jalga tõsta.
Ma usun, et paljud teist on seda lugu kunagi ammu lugenud ja teavad, millega lugu lõpeb. Väga ei tahaks rohkem sisust rääkida, sest siis kaoks teistel lugejatel huvi seda raamatut lugeda.
Kes otsib sellist lugu, kus üheks peategelaseks on nõid, siis lugege kindlasti! Ma usun, et Kreutzwald väärib seda, et tema raamatuid loetakse.
raamaturiiulike 