Minu sõbrad(2015)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

MAI: Kirjanik Tõlgib(Mõni kirjaniku tõlgitud raamat)

Minu sõbrad(2015)(101lk)

Autor: Emmanuel Bove

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Unustatud ja seejärel taas avastatud prantsuse kirjaniku romaani “Minu sõbrad” peategelane on lihtrahva hulgast pärit omapärane esteet, kes liigub kahe ilmasõja vahelises Pariisis, Ta unistab lakkamatult tõelise sõbra leidmisest, ometi on see unistus määratud aina luhtuma. Samuel Beckett on tõstnud esile autori erilist oskust näha “puudutavat detaili”.

Ka see lugu tõi minu maikuu lugemisse pisut omapärasust ja põnevust. Tegemist on ütlemata omapärase looga, kus peategelaseks on Victor Beaton, kes on sõjaaegne veteran ning kes naaseb üksi Pariisi. Ta on kurb, et tal pole sõpra, kellega oma muresid ja rõõme jagada.

Meeleheites mis tahes inimsidemete pärast näeb Baton potentsiaalse sõbra või armastajana lihtsalt mõnd tuttavat või isegi täiesti võõrast. Pole üllatav, et see meeleheide meelitab inimesi, kes on valmis Batoni haavatavust ära kasutama.

Eks ta ole üks kurb ja melanhoolne raamat, peategelase võitluses leida endale sõber või kaaslane. Polegi midagi sellist varem lugenud. Kohati oli raske looga edasi minna, kuid siis kogusin ennast ja lugesin edasi.

Nüüd on selline tunne, et teist korda ma seda raamatut ei loeks, sest see on lihtsalt emotsionaalselt nii raske ja kurb. Vähemalt seda minu jaoks. Eks peategelane polnud ka teps mitte alati nii süütu nagu ta paistis.

Perifeeria kangelased (Loomingu Raamatukogu)(2020)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

Aprill: Parim lehekülg 33!

Perifeeria kangelased (Loomingu Raamatukogu)(2020)(96lk)

Autor: Armin Kõomägi

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Kusagil väheasustatud kolkas pole mingi asi saada kangelaseks – liiguta vaid veidi lille või lihtsalt ole ja õiesülem asetataksegi kummarduse saatel pähe. Räägib reaalne elu või kade rahvasuu või kes? Armin Kõomägi 24 mininovelli tegelasi seob suur tegutsemistahe ja uudishimu, nad seavad aktiivselt maailma ja nihutavad perspektiive, olgu endal või lugude jutustajal: elurõõmus Villu, Saaremaa joogapensionärid, erilise psühholoogilise veenvusega kirjanikud, sihikindel muruniiduk ja seilav jääkaru. Elu saab uue rütmi, see on kindel.

„Perifeeria kangelased“ on autori viies lühiproosakogu.

Seekord otsustasin siia valida midagi eestimaiselt kirjanikult ja ma autor suutis mind ikka väga üllatada. Ja seda kõike heas mõttes. Olen sel kuul juba mitmeid jutukogusid lugenud ja nüüd selline kirss ka veel siia. Kõige rohkem meeldis mulle jutt Saarema joogapensionäridest, see oli lihtsalt nii kuratlikult hea. Samuti ka natuke jaburana kõlav pealkiri sihikindel muruniiduk.

Kuna see on esmatutvus selle kirjanikuga, siis ma ilmselt otsin veel midagi temalt lugemiseks. Mul on nii hea meel, et ma ema riiulit lapates selle raamatu leidsin ja kui hakkasin lehekülg 33 lugema, siis teadsin, et tahan seda ka ikka tervikuna lugeda. Mõnikord on hea, kui endal riiulis pole, mida võtta, siis saab ema mind aidata.

Usun, et kes loeb sellele hakkab samuti mõni lugu meeldima, sest mine võta sa kinni kas tegemist on reaalse eluga või on lihtsalt mõni rahvasuus edasi kantud jutt. Mina igatahes nautisin selle raamatu lugemist ja ma usun, et on teisigi, kellele see raamat meeldis. Ma usun, et igaüks teist leiab siit raamatust selle iva, mida autor on meile edasi tahtnud anda.

Soovitan!

Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma (Loomingu Raamatukogu)(2021)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

MÄRTS: Hommage Riina Jesmin. Mõni tema tõlgitud raamat.

Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma (Loomingu Raamatukogu)(2021)(160lk)

Autor: Nellie Bly

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Noor ajakirjanik Nellie Bly (1864–1922) paistis 1880. aastatel Ameerikas silma paljude uuenduslike töödega: ta ei tahtnud piirduda naistoimetajatele määratud aiandus- ja kultuuriteemadega, vaid kirjutas ka naiste olukorrast vabrikutes, töötas esimese naisväliskorrespondendina Mehhikos, kuid kohalik diktaator lasi ta peagi riigist välja saata, ning oli muu hulgas ka üks ajakirjandusliku osaluseksperimendi meetodi loojatest, paljastades teeskleva patsiendina jõhkrat elu Blackwelli saare vaimuhaiglas.

1888.aastal pakkus ta The New York Worldi peatoimetajale välja idee sõita ümber maailma kiiremini kui Jules Verne’i romaani „Kaheksakümne päevaga ümber maailma“ kangelane Phileas Fogg. 1889. aasta novembris, veel ajal, kui naiste reisimisele ilma saatjata vaadati väga pika pilguga, algaski see võidujooks ajaga, millele Ameerikas vaimustusega kaasa elati. Reisikirja lugejate rõõmuks ei olnud ühendused toona sugugi väga sujuvad ja nii jäi Nellie Blyl aega ka vahepeatuste elust osasaamiseks ja selle kirjeldamiseks. Selle kokkuvõttena ilmus raamat, mis on väga hea ajastu elu-olu ja suhtumiste peegeldus.

Valisin kaua siia väljakutsesse raamatut ja olen väga rahul, et ma otsustasin selle raamatu kasuks. Nii põnevat reisiseiklust pole ma ammu lugeda saanud. Autor viis mind endaga koos ümber maailma reisile ja lubas, et teeb selle 72-päevaga ära. Katsumused mis teda sel teel ees ootasid, olid kõike muud kui kerged. Eks tema seiklustest oli väga põnev ja kaasahaarav lugeda.

Eks reisides tuleb ikka kõike ette ja alati maad kuhu ta sattus polnud just need, mida ta pikki silmi oli oodanud. Temas oli just seda tarmukust ja indu, et läbida see reis, just nende päevade jooksul, mis ta endale eesmärgiks oli võtnud.

Minu jaoks oli tegemist nauditava lugemisega ja usun, et ka see raamat on väärt lugemist. Selles loos oli kõike, mida ma reisilugude puhul väga hindan. Eks tol ajal olid need maad, mida ta külastas hoopis teistsugused kui nad on seda nüüdsel ajal.

Julgen ka teistele soovitada, kes seda veel lugenud ei ole. Tehke seda kindlasti!

Tahan tunda, et elan(Loomingu Raamatukogu #10-11/2020)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

Veebruar: Raamat, mille pealkiri seostub SINU eluga.

Tahan tunda, et elan(Loomingu Raamatukogu #10-11/2020)(2020)(120lk)

Autor: Tuula-Liina Varis

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Novellikogu „Tahan tunda, et elan“ on omamoodi romaan novellides, mille lugudest joonistub ühiste tegelaste toel välja pilt ühe suguvõsa käekäigust XX sajandi Soomes. Pöördelised ajaloosündmused toimuvad taustal, esiplaanile tõusevad sünnid ja surmad, pulmad ja matused – nendes lugudes elavad ja armastavad, kukuvad ja tõusevad jälle jalule tugevad soome naised.

Tuula-Liina Variselt (sündinud 1942) on eesti keeles varem ilmunud „Kilpkonn ja õlgmarssal“ (LR 1996, nr 33–36).

Raamatu ilmumist on toetanud FILI – Soome Kirjanduse Teabekeskus.

Mõtlesin kaua, mida selle kuu raamatuks valida. Kuna pealkirjal peab olema seos minu eluga, siis otsustasin selle raamatu kasuks. Eks praegune aeg on päris raske olnud ja eks mindki on nii mõnedki haigused kimbutanud, siis tundsin, et just selle pealkirjaga raamat saab minu veebruari kuu raamatuks. Eks koroona aitab ka kaasa ja vahel olen isegi väga musti mõtteid mõelnud.

Eks selle raamatukangelaste elu polnud ka teab mis lihtne. Kuid ma nautisin selle raamatu lugemist. Minu jaoks oli tegemist võimsa raamatuga ja seda taaskord Soome autorilt.

Tegemist on novellikoguga ja seda kõike ühest perekonnast ning nende elust 20. sajandi Soomes. Üks parimaid lugemisi sel kuul ja usun, et jääb mulle ka kauaks meelde.

Ma usun, et sobib kõigile lugemiseks ja et te ei pea selle raamatu lugemist kahetsema. Need 120 lehekülge läksid kui lennates ja vahepeal tegin pisikesi pause, et kõike seda hoomata.

Soovitan teistelegi!

Saagad(Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga)(2013)

Islandi kirjanduse väljakutse 2022

Jaanuar: Islandi saagad

Saagad(Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga)(2013)(87lk)

Tõlkija: Mart Kuldkepp

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Keskaegne Islandi saagakirjandus on Euroopa kultuuriloo üks omapärasemaid ja põnevamaid peatükke, mis ütleb midagi igale lugejale – otsigu ta neist elutarkust, seiklusi, ajalugu, müüte või meelelahutust.

Hrafnkeli saaga, mille tegevus toimub umbes aastatel 925–950, on kirja pandud ajavahemikus 1280–1350, ning Gunnlaugi saaga, mille tegevus leiab aset umbkaudu 990–1010, tõenäoliselt mõnevõrra varem, umbes aastatel 1270–1300.

Tänu sellele, et kavatsesin osaleda Islandiga seotud lugemiseväljakutses, siis viis mind tee Islandi saagadeni ja valisin just sellepärast selle raamatu, et mind huvitas väga Gunnlaugr Ussikeel. Ja ma ei pidanud pettuma.

Minu jaoks oli kindlasti põnevam Ussikeelega seotud saaga. Ma ei teagi miks aga lihtsalt nii oli. Nautisin lugemist väga ja olen tänulik, et selline temaatika kohe esimesena jaanuaris lugemiseks tuli.

Island on põnev maa ja nüüd kui loetud on ka üks neist saaga raamatutest, siis tahaksin veel ja veel. Mind nagu kisub miski nende poole.

Eks mõlemad saagad olid väga põnevad ja kui kord juba neisse sukelduda, siis on pärast pisut raske sealt taaskord välja saada.

Mulle igatahes meeldis ja usun, et sobib ka teistele lugemiseks.

Geniaalne idioot. Huumori kool (Loomingu Raamatukogu Kuldsari, #1)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

Geniaalne idioot. Huumori kool (Loomingu Raamatukogu Kuldsari, #1)(2020)(224lk)

Autor: Jaroslav Hašek

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Tšehhi esihumoristi ja satiirikirjaniku Jaroslav Hašeki (1883–1923) juttude valimik sisaldab lugusid Eestiski palavalt armastatud geniaalse idioodi, vahva sõdur Švejki nooruspõlvest ja mõistagi killukesi tema tegemistest maailmasõja päevilt. Samuti leiab lugeja kogumikust katkendeid pamflett-romaanist „Seaduse Raamides Rahuliku Edenemise Partei poliitiline ja sotsiaalne ajalugu“ ning mitmeid humoreske, mille on illustratsioonidega varustanud Hašeki kauaaegne sõber Josef Lada.

Mõtlesin pikalt, kas selles lugemiseväljakutses osaleda ja otsustasin, et proovin ja vaatan siis kuidas igakuised teemad sobivad. Mis saaks parem olla kui aasta esimesse kuusse natuke huumorit.

Selles raamatus on kaks Hašeki varem ilmunud juttude kogu ning need erinevad üksteisest ikka mitmeti.

Geniaalne idioot sisaldab endas lugusid sõdur Švejki nooruspõlvest rohukaupmehe õpipoisina ja mõned tema juhtumised maailmasõja päevilt. Igatahes koos Švejkiga igav juba ei hakka ja itsitasin lugedes kaasa.

Pole küll varem midagi temalt lugenud, kuid paljud on soovitanud sõdur Švejki lugusid ja nüüd olles neid killukesi lugenud, siis plaanin ka mahukama teose lugemisse võtta. Temaga koos on ütlemata lõbus ja teist sellist geniaalset tegelast annab otsida, mis siis et kõik teda idioodiks peavad.

Huumori kool on seevastu hoopis teistsugune lugemine kui esimene jutukogu. Pigem selline pilkelugude kogumik, kus autor suudab naerda kõige üle ja seda teha sellises võtmes, mis on tänapäevalgi hästi mõistetav. Võiks öelda, et need lood on pigem satiirilised ja üsnagi krõbedad.

Nüüd ma mõistan, miks paljud lugejad seda autorit austavad ja teda loevad. Ta suudab alati luua maailma, kus on nii ruumi naerule kui ka tõsidusele ja seda kõike läbi autori oma prisma.

Kel tekkis huvi, siis ma usun, et on väärt lugemine. Kuid otsus kas lugeda või mitte jääb muidugi teie teha kallid sõbrad.

Leegionärid (Loomingu Raamatukogu)(2010)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

47.Raamat, mille juubelit saab pidada aastal 2020 (esmatrükist on möödas ümmargune arv aastaid – 5 või 0 lõppevad)

Leegionärid (Loomingu Raamatukogu)(2010)(54lk)

Autor: Tiit Aleksejev

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Sisu:
«Leegionärid» on näidend 1944. aasta meestest. See on lugu iseendaks jäämisest, mäletamisest, aga ka leppimisest.

Tiit Aleksejev on kirjutanud kaks romaani: «Valge kuningriik» (2006) ja «Palveränd» (2008).

Kuna ma loen seda sarja üpris vähe, siis otsustasin taas võimaluse anda ja valisin seekord välja Tiit Aleksejevi kirjutatud loo. Lugu räägib meestest, kes 1944. aastal Sinimägedes võitlesid ja nende saatusest.

Kohati läks lugu minu jaoks üpris süngeks ja kurvaks ja ma mõtlesin, et jätan pooleli. Kuid siiski pidasin vastu ja ei langenud kurvastusse.

Seda lugu oli nii kurb lugeda, et ma võtsin endale aega ja tegin mõned pausid, et suudaksin järge pidada. Mida rohkem ma seda lugu lugesin, seda rohkem meeldis mulle autori kirjutamisstiil ja nüüd on huvi ka tema teisi raamatuid lugeda. Kas keegi soovitab midagi?

Need kes on lugenud teavad, et temaatika pole just kõige kergem ja ette tuli ka kurbusehetki, mis mullegi mõjusid…

Kes soovib see loeb ka kes ei taha ei pea seda tegema. Kuigi teema oli raske, siis mulle meeldis see lugemine.

Katkine klaas(Loomingu Raamatukogu, #13-15)(2019)

Lugemiseväljakutse 2020

21. Aafrika kirjaniku raamat

Katkine klaas (Loomingu Raamatukogu, #13-15)(2019)(142lk)

Autor: Alain Mabanckou

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Katkine Klaas, kes armastab väga punast veini ja baari Tuulest Viidud Krediit, saab ühel päeval baari peremehelt Kangekaelselt Teolt ülesande kirjutada raamat sellest ainulaadsest paigast ja tema värvikatest kundedest. Sünnib tragikoomiline kroonika, millest ei puudu ka avaram vaade tänapäeva Aafrikale ja aafriklastele ning inimolule laiemas plaanis.
Alain Mabanckou on Kongo Vabariigis sündinud prosaist ja luuletaja, kelle looming on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu. Raamatu lõpust leiab tõlkija Ulla Kihva saatesõna, mis autori elu ja loomingut lähemalt tutvustab.

Raamatu väljaandmist on toetanud Prantsuse Suursaatkond ja Prantsuse Instituut Eestis.

Kuna ma pole vist ammu midagi Aafrika kirjanikult lugenud, siis seda punkti ootasin põnevusega. Ise küll hetkel ei mäleta, et mõni selle maa kirjanik mulle lugemisse sattus. Otsisin raamatukogust ka kaua siia raamatut ja valituks osutus just see raamat. Kuna tutvustust lubas tragikoomilist kroonikat, siis niimoodi ta koju minuga koos rändaski.

Päris tõsise temaatikaga lugemine, kuid samas oli selles loos midagi sellist, mis sind kui lugejat rabada püüdis ja kindlasti ei saa seda raamatut ühe jutiga läbi lugeda. Vähemalt minul läks ikka tavalisest tunduvalt kauem aega, kuid ma ei kahetse seda.

Selles loos on midagi sellist, mis mind kui lugejat endaga hoidis ja kui viimaks jõudsin ka tõlkija saatesõna autori kohta, siis olen selle eest tõlkijale väga tänulik.

Mulle meeldis see lugemine, kuid paraku on nii, et teistkorda ma seda enam ei suudaks lugeda. Viga pole raamatus vaid ma ise olen väga õrna hingega ja kurvad lood teevad mind ennastki nukraks.

Teistele soovitan aga lugeda kui keegi veel seda teinud pole. Muidugi eks lugejaid on erinevaid, kes tahab siis lugegu!

Tiit Pagu (Loomingu Raamatukogu, #1-3/2020)(2020)

Lugemiseväljakutse 2020

1. 100 aastat Jaan Krossi sünnist. Üks tema kirjutatud raamat

Tiit Pagu (Loomingu Raamatukogu, #1-3/2020)(2020)(168lk)

Autor: Jaan Kross

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Jaan Krossi 100. sünniaastapäevaks ilmub esimest korda avalikkuse ette värssromaan „Tiit Pagu“, mille kirjutamist ta alustas arvatavasti 1940. aastate hakul ning mille kallal töötas 1951‒1954 Siberis asumisel olles ja seejärel Tallinnas. Ligi 3700 värsireast koosnev tehniliselt virtuoosne teos jäi tollal pooleli ning hiljem Kross seda enam ei meenutanud. Romaan annab värvika sissevaate 1930. aastate lõpu Tartu üliõpilasellu ning Tallinna kodanlas- ja töölismiljöösse. Nimitegelane Tiit Pagu on korporant, kes eluliste asjaolude sunnil läheneb marksistlikule maailmavaatele. Teos katkeb 1940. aasta juunisündmustega. Jaan Unduski saatesõna avab Krossi siiani varju jäänud kirjanduslikku tegevust Siberis ja valgustab „Tiit Pagu“ sünnilooga seostuvaid seiku.

Üsnagi nauditav lugemine. Seekord siis sedamoodi. Mõtlesin kaua aega, mida selle punkti alla lugeda ja kui seda raamatut ellus nägin, siis teadsin, et eks seda lugema ka asun. Nüüd, kui raamat loetud sai, siis tunnistan, et mulle väga meeldis ja samuti kirjaniku mõnus kirjutamisstiil.

Nüüd mõtlen, et loen sel aastal veel selle autori raamatuid. Kindlasti Eesti üks parimaid kirjanikke.

Lugu räägib Tiit Pagu elust ja tema erinevatest seiklustest. Tegemist on küll värssromaaniga, kuid siiski nautisin lugemist väga.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole!