Karu ja klaver(1.osa)(2020)(34lk)
Autor: David Litchfield
Kirjastus: Koolibri

Tutvustus
Ühel päeval leiab karupoeg metsast midagi sellist, mida ta pole kunagi varem näinud. See imelik asi on klaver ja kuigi algul teeb pill uudistaja kohmaka käpa all päris jubedat häält, saab karupojast ajapikku ilmakuulus pianist. Tema käsutuses on kogu maailma muusika ja maailmalinna vägevad lavad. Tal on kuulsus, tal on auhinnad ja publiku imetlus, kuid karu igatseb kodu ja oma vanade kaaslaste järele. David Litchfieldi esimene, unistustest ja nende teostamisest, kuid veel enam igatsusest kõnelev autoriraamat on pälvinud mõjuka Waterstonesi poeketi lastekirjanduse preemia ja olnud Suurbritannias nomineeritud veel kaheksale auhinnale.
Viimaseks looks on just kui juhuse tahtel sattunud üks südamlik lugu karupojast, kes leiab metsast mida ta pole kunagi näinud. See on klaver ja alguses pole just klaverimäng kõige parem kuulamiseks, kuid ajapikku saab temast ilmakuulus pianist. Ta on kuulus ja igal pool hinnatud, kuid ta ihkab midagi muud.
See ongi lugu unistamisest ja nende täitumisest, kui ikka unistada, siis need ka täituvad. Mulle väga meeldis ja kindlasti kohe kui saan laenutan ka järgmised osad. Eks need lood lähevad väga südamesse ja nende nautimine on kui teraapia.
Kellele meeldivad samuti loomalood ja lasteraamatud, siis see lugu on just teile. Usun, et igaüks leiab siit loost selle miski, mis talle väga meeldib ja mis kutsub teda lugema. Niimoodi oli ka minuga ja mulle lugu meeldis.
Mis siin muud, kui soovitan seda ka teistele ja lugege kindlasti. Lasteraamatud on väärt ka seda, et neid ka täiskasvanud loevad ja nendest siis ka kirjutavad. Aitäh teile kõigile, kes te minu postitusi loete ja leiate ka endale midagi väärt lugemiseks.