Elupildid(2020)

Elupildid(2020)(192lk)

Autor: Lisa Aisato

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Mitte keegi ei kujuta inimeste hirme, lootust ja unistusi paremini nagu Lisa Aisato. Siia raamatusse on ta kogunud oma kõige paremad pildid, nii vanemad kui ka päris uued, ning lisanud neile elujaatava teksti selle elu kohta, millega me kõik peame toime tulema. Kõik elu suured tunded – armastus, lein, kõhklus ja otsatu rõõm – leiavad kajastust Aisato omapärase stiiliga illustratsioonides, mis liigutavad meid hingepõhjani.

Raamatu kuues peatükis jutustavad illustratsioonid ja tekstid loo inimese eluringist. Lapsepõlvest – avali ja uudishimulikust ajast, mil suvi oli rohelisem ja talv valgem. Nooruspõlvest – oma tundetormide, elutähtsate otsuste ja joovastava sõprusega. Täiskasvanuelust koos uue vastutuse ja uute valikutega. Pereelust – kaosest, ajanappusest ja suurest armastusest. Keskeast koos rahu, stabiilsuse või hoopistükkis uute võimalustega. Ning lõpuks vanadusest, elukogemusest, leinast ja suurest vabadusest. Joonistatud ja kirjutatud rõõmuks ja äratundmiseks kõikidele.

Lisa Aisato on üks tunnustatumaid Norra illustraatoreid. Ta on kirjutanud ja illustreerinud kuus enda kirjutatud lasteraamatut ning mitmeid teiste kirjanike lasteraamatuid, näiteks Klaus Hagerupi „Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud“.

2018. aastal illustreeris ta ka eesti keeles ilmunud Maja Lunde menuki „Lumeõde“.

Olen kaua unistanud võimalusest avaldada oma parimate illustratsioonide kogumik ja nüüd hoiadki seda käes. „Elupiltidesse“ olen koondanud põneva ja sisuka kunstnikutee joonistusi ja maale. Siin on päris uusi ja avaldamata illustratsioone, aga ka raamatutes ja kümne aasta jooksul Dagbladeti laupäevalisas avaldatud pilte.

Veetsin päevi ja õhtuid oma kogu läbi vaadates ning õige varsti taipasin, et tegelikult on mu silme ees illustreeritud elu – elupildid.

Raamatu pildid on järjestatud looks, mis räägib meist, inimestest, ja meie eluringist. Olen lähtunud omaenda elust, kuid vestlesin elu verstapostidest oma lähedastega. Lapsepõlve värvid, mäng ja päris elu, tundlik ja kaootiline noorpõlv, täiskasvanuelu koorem ja vanaduspõlve vabadus, igatsus ja selgus.

See on visuaalne raamat, tekst hoiab sul lihtsalt õrnalt käest kinni, kui sa raamatut lehitsed. Võib-olla ei tule sulle päris kõik siin kirjeldatu tuttav ette, aga ma loodan, et sa lased end ometigi kõnetada ja et see raamat rõõmustab sind sama palju kui mind, kui ma seda koostasin.

See on kindlasti üks raamatuid, mida kohe väga-väga tahan ka endale riiulisse, et siis mõne aja möödudes seda taaskord nii lugeda kui ka silmadega imetleda. Jaa see raamat on inimestest ning meie eluringist. Lugu algabki lapseeast ja siis liigub edasi kuni vanaduseni. Oh need pildid, ma olen siiralt senimaani veel lummatud.

Lugemist alustades tundsin, kuidas autor võttis mul õrnalt käest ja viis mind rännakule meie kui inimeste maailma. Mul on siiralt hea meel, et ma selle raamatu endale lugemiseks laenutasin ja usun, et see raamat väärib nii lugemist kui ka imetlemist. Kuigi teksti pole just kuigi palju, siis pildid kannavad endas kindlasti lugu edasi ja nii lihtne on nii mõneski kohas, et ka mina olen end niimoodi tundnud.

Kindlasti üks meeldejäävamaid lugemisi sel aastal. Eks aasta on olnud kirju ja selle raamatuga ma ka oma lugemisaasta lõpetan. Mõtlesin küll, et täna midagi loetud enam ei jõua aga vot läks hoopis teistmoodi. Mulle siiralt väga meeldivad selle autori raamatud ja naudin nende lugemist. Muidugi on minu suured lemmikud ka need raamatud, kus Lisa on need illustreerinud. Silm lausa puhkab, kui neid raamatuid loen. Lugege teie ka! Kõike kaunist!

Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

42.) Raamatu peategelane on punapea

Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud(2019)(57lk)

Autor: Klaus Hagerup

Kirjastus: Tammerraamat

Tutvustus

Kas sa tead, mis juhtub nende raamatutega, mida keegi raamatukogust ei laena?
Ka Anna ei teadnud.
Aga kui ta teada saab, siis pole enam tagasiteed –raamatud tuleb päästa.
See on maagiline lugu raamatute lugemisest, hoidmisest ja armastamisest igas vanuses raamatuhuvilistele.

Lugu tüdrukust nimega Anna, kellele meeldib väga lugeda. Ta käib raamatukogus, et tuua endale taas palju uut lugemist. Kuid ühel päeval saab ta teada, mis juhtub raamatutega, mida keegi raamatukogust ei laena. Sellega seoses muutub kõik. Ta püüab kogu jõust neid raamatuid päästa. Kas ta saab hakkama? Millised seiklused teda ees ootavad?

Mulle meeldis see lugu väga, see on nii maagiline lugu lugemisest ning raamatute väärtustamisest. Mul on siiralt hea meel, et Anna otsustas maksu, mis maksab need raamatud päästa. Kerge ja mõnus lugemine. Soovitan kõigile lugemiseks, kes pole veel lugenud. Eks ta sobib lugemiseks rohkem noorematele, aga minagi sain siit väga hea elamuse. Muidugi ka Lisa Aisato pildid, mis mind lugedes alatasa lummavad.

Usun, et nii südamlikku lugu polegi ammu lugenud, eks see lugemisaasta on olnud väga kirju ja seikluslik. Mul on hea meel, et ma olen suutnud ilusti ree peal püsida ja viimane pingutus on leida raamat, mis sobiks perekonnasaaga alla. Eks näis kunas see loetud saab, loodan, et ikka saab!

Anna lugu väärib kindlasti lugemist ja tehke seda!

Ratsutada ükssarvikutel(2022)

Ratsutada ükssarvikutel(2022)(54lk)

Autor: Mariangela Di Fiore

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Kui ma haigeks jäin, siis pidin ma lasteaiast ära tulema. Ma ei jõuagi vist enam tagasi minna. Sest sel sügisel lähen ma esimesse klassi. Kui arstid lubavad…

Viljal on vähk. Väga haigena on paljud asjad teistmoodi, aga haiglas juhtub ka palju tavalisi ja toredaid asju. Kõige toredam on Sindrega mängida. Kõige kurvem on see, et vanem vend Villem ei käi eriti tihti külas. Aga võib-olla tuleb ta Vilja sünnipäevale?

Autori palvel annetatakse igas riigis osa raamatu müügist teenitud tasust heategevuseks. Eestis annetab kirjastus TÜK Lastefondile.

Mariangela Di Fiore on kirjutanud 12 raamatut lastele, noortele ja täiskasvanutele. Olles rahvuselt nii itaallane kui ka norralane, on ta maailmas enim tuntud autobiograafilise teose „Camorraland“ (2010) järgi, mis kirjeldab tema kohtumist Napoli maffirühmituse Camorraga. Autor omab UCLA kraadi kirjanduses ja stsenaristikas ja elab Nesoddenis, Norras.

Lisa Aisato on tunnustatud norra illustraator, lasteraamatute autor ja kunstnik. Eesti lugejate südame võitis ta maagilise jõulujutustuse „Lumeõde“ (2019) lummavate ja tugevalt teksti toetavate piltidega. Soojalt on meie raamatuhuvilised vastu võtnud ka järgnevalt ilmunud „Elupildid“ (2020) ja „Päikesevalvaja“ (2021).

„Piinavalt ilus! Elu lastehaigla vähipatsientide osakonnas ei ole kunagi varem lastekirjanduses nii tabavalt kajastatud kui selles Mariangela Di Fiore ja Lisa Aisato raamatus. Lugedes on tajuda autori võimalikku isiklikku kokkupuudet. Lisa Aisato tundlik pildikeel toetab teksti ja suudab edasi anda valusalt täpse kogemuse läbi lapse silmade. Tema illustratsioonidele on omane unenäoline realism. Kõik pildid on rabavad, mängides haiglasteriilsuse ja lapse elujaatava optimismi piiridel. Soovitan lugeda!“

Ka tee selle raamatuni oli täitsa juhuslik, kuna osalesin kampaanias, kus annetada raamatuid kooliraamatukogudele ja külastasin Võru Kreutzwaldi kooli raamatukogu ja sealne raamatukoguhoidja just seda raamatut mulle lugemiseks soovitaski. Eks mõned soovitused andis ta veel, eks neid püüan ka millalgi lugeda. Mul on siiralt hea meel, et ma seda lugu lugesin. Poetasin isegi mõne pisara, kuna raamat oli loo poolest nii ilus ja kurb.

Lugu siis tüdrukust nimega Vilja, kes jäi haigeks ja pidi lasteaiast ära tulema. Ta ei teagi kas ta sinna üldse tagasi saab. Sügisel läheb ta juba esimesse klassi, kui arstid selleks loa annavad.

Nimelt on Viljal vähk. Eks see olegi lugu sellest kuidas sellega toime tulla ja haiglas oldud aeg tõi tüdrukule nii rõõme kui ka kurbust, mul on nii hea meel, et ma seda lugu lugesin ja lootsin koguaeg, et Vilja saaks terveks ja ta saaks alustada sügisel kooliteed. Kas see nii ka läheb ja kes on tema vahva sõber? Eks neile küsimustele otsige vastuseid raamatust.

Muidugi võlusid mind taaskord raamatus olevad illustratsioonid, mille on seekord teinud meile kõigile tuntud Lisa Aisato. Tema raamatuid ma olen lugenud ja ka need on mulle omamoodi hinge pugenud. Puges ka see lugu ja jääb kindlasti kauaks ajaks meelde. Ma siiralt naudin selliseid raamatuid, kus on lisaks loole ka sellele vastavad illustratsioonid, mis annavad loole palju juurde. Eks ta lasteraamat ole, kuid oma sisu poolest ilmselt vajaks ka lapsevanema selgitusi.

Nii ilus ja nauditav lugu, et pole kahju seda ka teistele lugemiseks soovitada.