Lugemiseväljakutse 2023
9. Loomalood
Rebasetund(2022)(221lk)
Autor: Fred Jüssi
Kirjastus: Petrone Print

Tutvustus
Kaante vahel on kohtumised meie metsloomadega, nii suurte kui ka kõige pisematega. On fakte, on mõtisklusi ja reportaažlikke koomilisi olukorrakirjeldusi otse metsarajal, teisisõnu: on Fred Jüssi oma tuntud ja armastatud headuses. Aastakümned tagasi ilmunud raamatu teksti on kaasajastatud, lisatud tänapäevane andmestik Eesti metsas toimuva kohta. Värvilised loomafotod on loodusfotograaf Remo Savisaarelt.
Sel korral sattusin mõnusale rännakule koos Fred Jüssiga. Temaga koos kohtusin samuti erinevate loomadega ja neid oli nii suuri kui ka väikseid. Ma ei tea miks, ma pole varasemalt tema raamatuid lugenud. Filmi temast vaatasin küll ja see oli nii sügavamõtteline ja aus lugu.
Loomalood on mulle alati meeldinud ja ka see raamat pole mingi erand. Mulle meeldis kuidas autor kirjeldas meile kui lugejatele erinevaid kohtumisi raamatus olnud loomadega ja eks neid oli nii palju erinevaid ning väga südamlikult kirjutatud. Eks oli pisut ka koomilisi kohtumisi, mis mindki itsitama panid.
Nii tore, et raamatus olid ka loodusfotograaf Remo Savisaare fotod, need meeldisid ka mulle väga ja olen viimasel ajal tema tegemistega ennast kursis hoidnud. Muidugi on see raamat väärt seda, et teda ka loetakse. Eks see olegi eelmise aasta uus trükk ja kaanepilt on juba võrratu. Eks mind kutsus seda lugema ka see, et autoriks on just meile kõigile tuntud loodusemees ja kui fotod on teinud Remo, siis ma juba sulasin.
Minu poolt tuleb kindel raamatusoovitus ja usun, et paljudki teist on varasemalt ilmunud trükke lugenud, kuid võtke ette ka kõige uuem, ma usun, et te ei pea seda kahetsema. Need fotod ja jutud viisid mind loodusesse ja ma nautisin seda rännakut koos autoriga väga. Nii sujuvalt kirjapandu ei saa ju enda juurest eemale hirmutada. Seda lugu lugedes meenus endalegi kohtumine põdrapulliga, kes sööstis võsast välja ja jäi mind metsateel lihtsalt vaatama. Kumbki ei liigutanud, kuni üks meist otsustas oma teed minna. Eks see põder oli, kes viimast pilku heites taas võssa kadus. Kahjuks pilti ei teinud, sest siis olin veel laps ja mul polnud seda.
Vahvaid kohtumisi koos selle raamatuga ja usun, et kes on kord juba lugenud teeb seda mõne aja möödudes taas uuesti. Soovitan!