Perifeeria kangelased (Loomingu Raamatukogu)(2020)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

Aprill: Parim lehekülg 33!

Perifeeria kangelased (Loomingu Raamatukogu)(2020)(96lk)

Autor: Armin Kõomägi

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Kusagil väheasustatud kolkas pole mingi asi saada kangelaseks – liiguta vaid veidi lille või lihtsalt ole ja õiesülem asetataksegi kummarduse saatel pähe. Räägib reaalne elu või kade rahvasuu või kes? Armin Kõomägi 24 mininovelli tegelasi seob suur tegutsemistahe ja uudishimu, nad seavad aktiivselt maailma ja nihutavad perspektiive, olgu endal või lugude jutustajal: elurõõmus Villu, Saaremaa joogapensionärid, erilise psühholoogilise veenvusega kirjanikud, sihikindel muruniiduk ja seilav jääkaru. Elu saab uue rütmi, see on kindel.

„Perifeeria kangelased“ on autori viies lühiproosakogu.

Seekord otsustasin siia valida midagi eestimaiselt kirjanikult ja ma autor suutis mind ikka väga üllatada. Ja seda kõike heas mõttes. Olen sel kuul juba mitmeid jutukogusid lugenud ja nüüd selline kirss ka veel siia. Kõige rohkem meeldis mulle jutt Saarema joogapensionäridest, see oli lihtsalt nii kuratlikult hea. Samuti ka natuke jaburana kõlav pealkiri sihikindel muruniiduk.

Kuna see on esmatutvus selle kirjanikuga, siis ma ilmselt otsin veel midagi temalt lugemiseks. Mul on nii hea meel, et ma ema riiulit lapates selle raamatu leidsin ja kui hakkasin lehekülg 33 lugema, siis teadsin, et tahan seda ka ikka tervikuna lugeda. Mõnikord on hea, kui endal riiulis pole, mida võtta, siis saab ema mind aidata.

Usun, et kes loeb sellele hakkab samuti mõni lugu meeldima, sest mine võta sa kinni kas tegemist on reaalse eluga või on lihtsalt mõni rahvasuus edasi kantud jutt. Mina igatahes nautisin selle raamatu lugemist ja ma usun, et on teisigi, kellele see raamat meeldis. Ma usun, et igaüks teist leiab siit raamatust selle iva, mida autor on meile edasi tahtnud anda.

Soovitan!

Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma (Loomingu Raamatukogu)(2021)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

MÄRTS: Hommage Riina Jesmin. Mõni tema tõlgitud raamat.

Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma (Loomingu Raamatukogu)(2021)(160lk)

Autor: Nellie Bly

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Noor ajakirjanik Nellie Bly (1864–1922) paistis 1880. aastatel Ameerikas silma paljude uuenduslike töödega: ta ei tahtnud piirduda naistoimetajatele määratud aiandus- ja kultuuriteemadega, vaid kirjutas ka naiste olukorrast vabrikutes, töötas esimese naisväliskorrespondendina Mehhikos, kuid kohalik diktaator lasi ta peagi riigist välja saata, ning oli muu hulgas ka üks ajakirjandusliku osaluseksperimendi meetodi loojatest, paljastades teeskleva patsiendina jõhkrat elu Blackwelli saare vaimuhaiglas.

1888.aastal pakkus ta The New York Worldi peatoimetajale välja idee sõita ümber maailma kiiremini kui Jules Verne’i romaani „Kaheksakümne päevaga ümber maailma“ kangelane Phileas Fogg. 1889. aasta novembris, veel ajal, kui naiste reisimisele ilma saatjata vaadati väga pika pilguga, algaski see võidujooks ajaga, millele Ameerikas vaimustusega kaasa elati. Reisikirja lugejate rõõmuks ei olnud ühendused toona sugugi väga sujuvad ja nii jäi Nellie Blyl aega ka vahepeatuste elust osasaamiseks ja selle kirjeldamiseks. Selle kokkuvõttena ilmus raamat, mis on väga hea ajastu elu-olu ja suhtumiste peegeldus.

Valisin kaua siia väljakutsesse raamatut ja olen väga rahul, et ma otsustasin selle raamatu kasuks. Nii põnevat reisiseiklust pole ma ammu lugeda saanud. Autor viis mind endaga koos ümber maailma reisile ja lubas, et teeb selle 72-päevaga ära. Katsumused mis teda sel teel ees ootasid, olid kõike muud kui kerged. Eks tema seiklustest oli väga põnev ja kaasahaarav lugeda.

Eks reisides tuleb ikka kõike ette ja alati maad kuhu ta sattus polnud just need, mida ta pikki silmi oli oodanud. Temas oli just seda tarmukust ja indu, et läbida see reis, just nende päevade jooksul, mis ta endale eesmärgiks oli võtnud.

Minu jaoks oli tegemist nauditava lugemisega ja usun, et ka see raamat on väärt lugemist. Selles loos oli kõike, mida ma reisilugude puhul väga hindan. Eks tol ajal olid need maad, mida ta külastas hoopis teistsugused kui nad on seda nüüdsel ajal.

Julgen ka teistele soovitada, kes seda veel lugenud ei ole. Tehke seda kindlasti!

Tahan tunda, et elan(Loomingu Raamatukogu #10-11/2020)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

Veebruar: Raamat, mille pealkiri seostub SINU eluga.

Tahan tunda, et elan(Loomingu Raamatukogu #10-11/2020)(2020)(120lk)

Autor: Tuula-Liina Varis

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Novellikogu „Tahan tunda, et elan“ on omamoodi romaan novellides, mille lugudest joonistub ühiste tegelaste toel välja pilt ühe suguvõsa käekäigust XX sajandi Soomes. Pöördelised ajaloosündmused toimuvad taustal, esiplaanile tõusevad sünnid ja surmad, pulmad ja matused – nendes lugudes elavad ja armastavad, kukuvad ja tõusevad jälle jalule tugevad soome naised.

Tuula-Liina Variselt (sündinud 1942) on eesti keeles varem ilmunud „Kilpkonn ja õlgmarssal“ (LR 1996, nr 33–36).

Raamatu ilmumist on toetanud FILI – Soome Kirjanduse Teabekeskus.

Mõtlesin kaua, mida selle kuu raamatuks valida. Kuna pealkirjal peab olema seos minu eluga, siis otsustasin selle raamatu kasuks. Eks praegune aeg on päris raske olnud ja eks mindki on nii mõnedki haigused kimbutanud, siis tundsin, et just selle pealkirjaga raamat saab minu veebruari kuu raamatuks. Eks koroona aitab ka kaasa ja vahel olen isegi väga musti mõtteid mõelnud.

Eks selle raamatukangelaste elu polnud ka teab mis lihtne. Kuid ma nautisin selle raamatu lugemist. Minu jaoks oli tegemist võimsa raamatuga ja seda taaskord Soome autorilt.

Tegemist on novellikoguga ja seda kõike ühest perekonnast ning nende elust 20. sajandi Soomes. Üks parimaid lugemisi sel kuul ja usun, et jääb mulle ka kauaks meelde.

Ma usun, et sobib kõigile lugemiseks ja et te ei pea selle raamatu lugemist kahetsema. Need 120 lehekülge läksid kui lennates ja vahepeal tegin pisikesi pause, et kõike seda hoomata.

Soovitan teistelegi!

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

Jaanuar: Vaata naerus tagasi ehk raamatud, mille pealkirjas on sõnad humoreskid ja huumor.-Geniaalne idioot. Huumori kool (Loomingu Raamatukogu Kuldsari, #1)-Jaroslav Hašek(LOETUD)

Veebruar: Raamat, mille pealkiri seostub SINU eluga.Tahan tunda, et elan(Loomingu Raamatukogu #10-11/2020)-Tuula-Liina Varis

MÄRTS: Hommage Riina Jesmin. Mõni tema tõlgitud raamat.- Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma (Loomingu Raamatukogu)-Nellie Bly

Aprill: Parim lehekülg 33!-Perifeeria kangelased(Loomingu Raamatukogu)-Armin Kõomägi

Mai

Geniaalne idioot. Huumori kool (Loomingu Raamatukogu Kuldsari, #1)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

Geniaalne idioot. Huumori kool (Loomingu Raamatukogu Kuldsari, #1)(2020)(224lk)

Autor: Jaroslav Hašek

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Tšehhi esihumoristi ja satiirikirjaniku Jaroslav Hašeki (1883–1923) juttude valimik sisaldab lugusid Eestiski palavalt armastatud geniaalse idioodi, vahva sõdur Švejki nooruspõlvest ja mõistagi killukesi tema tegemistest maailmasõja päevilt. Samuti leiab lugeja kogumikust katkendeid pamflett-romaanist „Seaduse Raamides Rahuliku Edenemise Partei poliitiline ja sotsiaalne ajalugu“ ning mitmeid humoreske, mille on illustratsioonidega varustanud Hašeki kauaaegne sõber Josef Lada.

Mõtlesin pikalt, kas selles lugemiseväljakutses osaleda ja otsustasin, et proovin ja vaatan siis kuidas igakuised teemad sobivad. Mis saaks parem olla kui aasta esimesse kuusse natuke huumorit.

Selles raamatus on kaks Hašeki varem ilmunud juttude kogu ning need erinevad üksteisest ikka mitmeti.

Geniaalne idioot sisaldab endas lugusid sõdur Švejki nooruspõlvest rohukaupmehe õpipoisina ja mõned tema juhtumised maailmasõja päevilt. Igatahes koos Švejkiga igav juba ei hakka ja itsitasin lugedes kaasa.

Pole küll varem midagi temalt lugenud, kuid paljud on soovitanud sõdur Švejki lugusid ja nüüd olles neid killukesi lugenud, siis plaanin ka mahukama teose lugemisse võtta. Temaga koos on ütlemata lõbus ja teist sellist geniaalset tegelast annab otsida, mis siis et kõik teda idioodiks peavad.

Huumori kool on seevastu hoopis teistsugune lugemine kui esimene jutukogu. Pigem selline pilkelugude kogumik, kus autor suudab naerda kõige üle ja seda teha sellises võtmes, mis on tänapäevalgi hästi mõistetav. Võiks öelda, et need lood on pigem satiirilised ja üsnagi krõbedad.

Nüüd ma mõistan, miks paljud lugejad seda autorit austavad ja teda loevad. Ta suudab alati luua maailma, kus on nii ruumi naerule kui ka tõsidusele ja seda kõike läbi autori oma prisma.

Kel tekkis huvi, siis ma usun, et on väärt lugemine. Kuid otsus kas lugeda või mitte jääb muidugi teie teha kallid sõbrad.