Leegionärid (Loomingu Raamatukogu)(2010)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

47.Raamat, mille juubelit saab pidada aastal 2020 (esmatrükist on möödas ümmargune arv aastaid – 5 või 0 lõppevad)

Leegionärid (Loomingu Raamatukogu)(2010)(54lk)

Autor: Tiit Aleksejev

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Sisu:
«Leegionärid» on näidend 1944. aasta meestest. See on lugu iseendaks jäämisest, mäletamisest, aga ka leppimisest.

Tiit Aleksejev on kirjutanud kaks romaani: «Valge kuningriik» (2006) ja «Palveränd» (2008).

Kuna ma loen seda sarja üpris vähe, siis otsustasin taas võimaluse anda ja valisin seekord välja Tiit Aleksejevi kirjutatud loo. Lugu räägib meestest, kes 1944. aastal Sinimägedes võitlesid ja nende saatusest.

Kohati läks lugu minu jaoks üpris süngeks ja kurvaks ja ma mõtlesin, et jätan pooleli. Kuid siiski pidasin vastu ja ei langenud kurvastusse.

Seda lugu oli nii kurb lugeda, et ma võtsin endale aega ja tegin mõned pausid, et suudaksin järge pidada. Mida rohkem ma seda lugu lugesin, seda rohkem meeldis mulle autori kirjutamisstiil ja nüüd on huvi ka tema teisi raamatuid lugeda. Kas keegi soovitab midagi?

Need kes on lugenud teavad, et temaatika pole just kõige kergem ja ette tuli ka kurbusehetki, mis mullegi mõjusid…

Kes soovib see loeb ka kes ei taha ei pea seda tegema. Kuigi teema oli raske, siis mulle meeldis see lugemine.

Katkine klaas(Loomingu Raamatukogu, #13-15)(2019)

Lugemiseväljakutse 2020

21. Aafrika kirjaniku raamat

Katkine klaas (Loomingu Raamatukogu, #13-15)(2019)(142lk)

Autor: Alain Mabanckou

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Katkine Klaas, kes armastab väga punast veini ja baari Tuulest Viidud Krediit, saab ühel päeval baari peremehelt Kangekaelselt Teolt ülesande kirjutada raamat sellest ainulaadsest paigast ja tema värvikatest kundedest. Sünnib tragikoomiline kroonika, millest ei puudu ka avaram vaade tänapäeva Aafrikale ja aafriklastele ning inimolule laiemas plaanis.
Alain Mabanckou on Kongo Vabariigis sündinud prosaist ja luuletaja, kelle looming on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu. Raamatu lõpust leiab tõlkija Ulla Kihva saatesõna, mis autori elu ja loomingut lähemalt tutvustab.

Raamatu väljaandmist on toetanud Prantsuse Suursaatkond ja Prantsuse Instituut Eestis.

Kuna ma pole vist ammu midagi Aafrika kirjanikult lugenud, siis seda punkti ootasin põnevusega. Ise küll hetkel ei mäleta, et mõni selle maa kirjanik mulle lugemisse sattus. Otsisin raamatukogust ka kaua siia raamatut ja valituks osutus just see raamat. Kuna tutvustust lubas tragikoomilist kroonikat, siis niimoodi ta koju minuga koos rändaski.

Päris tõsise temaatikaga lugemine, kuid samas oli selles loos midagi sellist, mis sind kui lugejat rabada püüdis ja kindlasti ei saa seda raamatut ühe jutiga läbi lugeda. Vähemalt minul läks ikka tavalisest tunduvalt kauem aega, kuid ma ei kahetse seda.

Selles loos on midagi sellist, mis mind kui lugejat endaga hoidis ja kui viimaks jõudsin ka tõlkija saatesõna autori kohta, siis olen selle eest tõlkijale väga tänulik.

Mulle meeldis see lugemine, kuid paraku on nii, et teistkorda ma seda enam ei suudaks lugeda. Viga pole raamatus vaid ma ise olen väga õrna hingega ja kurvad lood teevad mind ennastki nukraks.

Teistele soovitan aga lugeda kui keegi veel seda teinud pole. Muidugi eks lugejaid on erinevaid, kes tahab siis lugegu!

Tiit Pagu (Loomingu Raamatukogu, #1-3/2020)(2020)

Lugemiseväljakutse 2020

1. 100 aastat Jaan Krossi sünnist. Üks tema kirjutatud raamat

Tiit Pagu (Loomingu Raamatukogu, #1-3/2020)(2020)(168lk)

Autor: Jaan Kross

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Jaan Krossi 100. sünniaastapäevaks ilmub esimest korda avalikkuse ette värssromaan „Tiit Pagu“, mille kirjutamist ta alustas arvatavasti 1940. aastate hakul ning mille kallal töötas 1951‒1954 Siberis asumisel olles ja seejärel Tallinnas. Ligi 3700 värsireast koosnev tehniliselt virtuoosne teos jäi tollal pooleli ning hiljem Kross seda enam ei meenutanud. Romaan annab värvika sissevaate 1930. aastate lõpu Tartu üliõpilasellu ning Tallinna kodanlas- ja töölismiljöösse. Nimitegelane Tiit Pagu on korporant, kes eluliste asjaolude sunnil läheneb marksistlikule maailmavaatele. Teos katkeb 1940. aasta juunisündmustega. Jaan Unduski saatesõna avab Krossi siiani varju jäänud kirjanduslikku tegevust Siberis ja valgustab „Tiit Pagu“ sünnilooga seostuvaid seiku.

Üsnagi nauditav lugemine. Seekord siis sedamoodi. Mõtlesin kaua aega, mida selle punkti alla lugeda ja kui seda raamatut ellus nägin, siis teadsin, et eks seda lugema ka asun. Nüüd, kui raamat loetud sai, siis tunnistan, et mulle väga meeldis ja samuti kirjaniku mõnus kirjutamisstiil.

Nüüd mõtlen, et loen sel aastal veel selle autori raamatuid. Kindlasti Eesti üks parimaid kirjanikke.

Lugu räägib Tiit Pagu elust ja tema erinevatest seiklustest. Tegemist on küll värssromaaniga, kuid siiski nautisin lugemist väga.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole!