Isiklik lugemiseväljakutse 2020
17.Raamatu pealkirjas mõne Euroopa riigi linn
Minu Odessa. Minagi olin Arkaadia teel!(2020)(296lk)
Autor: Loone Ots
Tutvustus
Odessa pole linn, vaid on isiksus. Müüt, milles kajavad anekdoodid, ooperiaariad, musketärifilmid, pätilegendid, juudi road, Must meri… Siin on vist sündinud böfstrooganov, ning igal juhul on siin sündinud Ilf ja Petrov, aga ka poeet Puškini armastus, Venemaa esimene iludusvõistlus, esimene kinostuudio ja esimene lennukitehas. Keset linna särab ooperiteater nagu ehtekarp. Selle kõrvalt viib mereni maailmakuulus Potjomkini trepp. Oma koha on leidnud Võssotski, Majakovski, Ostap Benderi ja apelsini (jah, apelsini) ausambad. Ning kõik hulkuvad kassid on paksud, sest neid toita on auasi.
Odessa ei ole Ukraina ega ammugi Venemaa. Odessa elanik kannab uhkusega tiitlit odessiit, kõneleb odessa keeles ja heidab igal võimalikul juhul õhku killu kohalikku hõrku huumorit. Sünnist saati on see linn mitme kultuuri mosaiik, kuhu iga võõras on teretulnud oma värvi lisama.
Seekordne lugemine kandis mind Ukraina linna Odessasse. Nii mõnus lugemine,et sooviksin seda nüüd endalegi riiulisse. Muidugi ka lõpus olevad pildid andsid vürtsi juurde.
Sealne õhustik ja kultuur ning mitmed erinevad toidud, oh kus tahaksin isegi sinna. Nüüdsel ajal täiesti sobiv lugemine, kuna reisimine pole võimalik. Sain teada nii palju uut ja huvitavat, et raske oli raamatut käest ära panna.
Lugu kannab sind endaga kaasa ja sa avastad neid samu kohti, mida autor sulle kirjeldab ja sealne eluolu tuli samuti silme ette. Muidugi ei puudunud raamatust ka sealne huumor. Eks see lugemine on taas üks Minu-sarja lemmikumaid ja usun, et jätkan selle sarja lugemist. Mul on ka hullumeelne plaan, ükskord kõik need läbi lugeda. Eks näis mis saab.
Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et ükskord kui on võimalus reisida, siis me seal ära käime ka! 🙂
Head õhtut kõigile!
raamaturiiulike 