Lugemiseväljakutse 2021
23. Eesti pagulaskirjaniku teos, mis on paguluses kirjutud ja avaldatud
Lotukata(1995)(160lk)
Autor: Elin Toona
Kirjastus: Ilmamaa
Tutvustus
Ernst Enno lapselapse Elin Toona (1937) ilmselt kõige tuntuma romaani «Lotukata» aines pärineb Saksamaa põgenikelaagrist, nähtuna läbi lapsesilmade. Loomulikult on lapse vaatepunkt täiskasvanute omast erinev ning selle tulemusel on teost nimetatud tragikoomiliseks. Lotukata on hakkaja tüdruk, kes sai oma hüüdnime kummalise mütsi järgi. Nimelt oli tema vanaema Mämmä leidnud põgenikele saadetud rõivaabi hunnikust heleroosa sametist lottmütsi ning selle tüdrukule pähe tõmmanud. Kummaline peakate äratas eakaaslastes tähelepanu, mis tüdrukus algul häbi ja pahameelt tekitas, ent peatselt võttis ta omaks nii hüüdnime kui ka selle tunnusmärgi. Lotukata ja Mämmä jõuavad viimaks Inglismaale, kuhu jõudis ka Elin Toona ise.
Südamlik lugu elust põgenikelaagris läbi autori enda silmade, siis kui ta oli alles laps. Mind liigutas see lugu väga ja tänan soovitajat , kes selle vastava teema alla albumisse oli lisanud. Muidugi on teema üpris raske, kuid siiski oli lugu ise väga ladus ja hea lugemine. Vahelduseks kõigele sellele, mida varem sel kuul olen lugenud ja teile tutvustanud.
Mul on hea meel, et seda raamatut lugesin ja muidugi eks see lugu jääb vist pikaks ajaks meelde. Nauditav lugemine. Kes tahab teada, mis selles loos põnevat juhtub, siis lugege kindlasti!
Eks see lugu näitab meile kõigile, kui mõttetu võib olla sõda. Sealne eluolu ja läbielamised jätavad jälje kogu eluks. Vähemalt mina usun nii.
Soovitan teistelegi, kes seda raamatut pole veel lugenud. Kuna otsisin kaua selle teema alla raamatut, siis otsustasin selle raamatu kasuks ja ma ei kahetse seda üldse.
raamaturiiulike 