Kahe palee vahel(Kairo triloogia1.osa)(2019)

Lugemiseväljakutse 2022

12. Perekonnasaaga. St tegelased on ühe perekonna erinevatest põlvkondadest (võib olla mitu raamatut)

Kahe palee vahel(Kairo triloogia 1.osa)(2019)(448lk)

Autor: Naguib Mahfouz

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Araabia maailma tuntumaid kirjanikke, egiptlane Nagib Mahfuz pälvis oma loomingu eest Nobeli kirjanduspreemia aastal 1988. Oma loominguga oli ta innustajaks paljudele araabia autoritele, kuid tuntust ja armastust on leidnud tema looming ka laiemas maailmas. Siinsete kaante vahel avaneb huvitatud lugejale Mahfuzi kõige tuntum teos „Kahe palee vahel“ (Bajn al-Qaṣrajn). Selles jutustab autor Ahmed Abd al-Gawwadi ja tema naise ning laste loo. Raamatu tegevuspaik ja ühtaegu ka oluline tegelane on 20. sajandi alguse Kairo vanalinn. Ahmed Abd al-Gawwad ühendab endas patriarhaalse perekonnapea vastuoksuslikud jooned; teda kujutatakse elujanulise seltskonnainimesena, armastusväärse sõbrana, muusika ja luule hindajana ning kaunite naiste lembust nautiva armastajana, samas aga ka armutu türannina, kelle valitsuse all naine, tütred ja pojad värisevad. Oma ebakindla jalgealuse tõttu satuvad Ahmed al-Gawwadi perekonnaliikmed mitmetesse ebasoodsatesse olukordadesse. Tema naine Amina söandab esimest korda pärast abiellumist tänavale minna – see toob temale ja ta lastele suuri pahandusi. Poeg ja tütar armuvad õnnetult, mis põhjustab neile hingelisi kannatusi – sest perekonnas saab ju olla ainult üks, endastmõistetavalt isa tahe. Väljas tänavatel aga toimuvad meeleavaldused, millega nõutakse Briti protektoraadi lõppu. Nende romaanide õlul on Mahfuzi võrreldud Dickensi, Balzaci ja Dostojevskiga. Eesti keeles on temalt seni ilmunud vaid üks raamat.

Raamat kuulub „Kairo triloogiasse”, mille moodustavad Kairo vanalinna tänavate nimesid kandvad romaanid Bajn al-Qaṣrajn (1956), Qaṣr al-Šawq (1957) ja Al-Sukkarija (1957).

Selle looga saab lõpetatud ka minu selle aastane lugemiseväljakutse. Tundub nii, et sellest teemapunktist sai kõige raskem ülesanne, kuna raamat jäi nii pikaks ajaks oma järge ootama, sest kõike muud oli ju vaja vahele lugeda. Tunnistan, et alustasin selle looga kunagi suvel ja täpset kuud ei mäletagi. Mind rabas autori oskus luua selline maailm, kus kõik tundus lihtsalt nii reaalne ja pisut ka ülekohtune, ilmselt oma perekonnaliikmete suhtes. Eks seal maal ongi ju hoopis teistsugused kombed, mis võivad siinset inimest pisut üllatada.

Ma tõsiselt nautisin seda lugu ja kahju on sellest, et autori teisi raamatuid selles triloogias pole eesti keelde tõlgitud. Nii väga tahaksin teada, millised lood toob autor meie ette teises osades. Kindlasti tahan nüüd seda raamatut endale riiulisse, et ka teistega seda lugu jagada. Kuna emale meeldib ka lugeda erinevate perekonnalugudest, siis sobiks see talle väga hästi. Loodan, et leian kuskilt raamatu, et see endale soetada.

Eks see olegi Ahmed Abd al-Gawwadi ja tema naise ning laste lugu, mille tegevuspaigaks on Kairo vanalinn. Eks tegemist on ühe põnevalt kirjutatud looga, minu viga, et mul selle lugemisega nii kaua läks. Võtsin end aasta lõpus kokku ja niimoodi suutsin täita ka selle aasta lugemiseväljakutse viimase punkti. Olen enesega nii rahul, sest see aasta oli minu jaoks ikka väga kirju ja vinge lugemisteekond. Olen väga rõõmus ja usun, et leian veel nii mõnegi loo, mis võiks siia aastasse veel mahtuda. Loodan, et ka mõni jõululugu satub lauale. Eks siingi loos on mitmeid omanäolisi tegelasi ja nendele kaasa elamine tõi nii rõõme kui ka nuttu. Olen väga rahul, et lõpuks selle loo läbi lugesin ja nüüd julgen ka seda teistele soovitada.

Kas keegi teab veel mõnd perekonnalugu, mida julgeksite soovitada? Võtan kõik soovitused vastu, südames lootes, et mul on veel aega mõni lugu läbi lugeda. Igatahes jääb see lugu oma eripärasusega mulle pikaks ajaks meelde ja loodan, et mõni lugu siia aastasse veel mahub. Juhuu elagu raamatud ja lugemispisik!

Lotte reis lõunamaale(Leiutajateküla Lotte)(2012)

Lugemiseväljakutse 2022

21. Raamat eesti autorilt, mida on tõlgitud vähemalt kolme keelde

Lotte reis lõunamaale(2012)(152lk)

Autor: Andrus Kivirähk

Kirjastus: Eesti Joonisfilm

Tutvustus

Väike väsinud linnupoeg Pippo jääb lõunamaale lendavast linnuparvest maha. Lotte otsustab Pippo lõunamaale viia. Koos isa Oskari ja vana rännukoer Klausiga asutakse Oskari leiutatud lennumasinaga teele. Reisilisi ootavad ees mitmed põnevad seiklused.

Selle raamatusoovituse sain ootamatult oma ühe tuttava lapse käest. Temale väga meeldivad Lotte lood ja nii ta mullegi pakkus seda raamatut lugemiseks. Nii tore, kui on mõni soovitus tulnud ka otse lapselt, kes seda enne sind on lugenud.

Eks see vahva seiklus ole koos koeratüdruk Lottega, kes aitab väikese linnupoja Pippo lõunamaale. Seiklused mis neid sel teel ees ootavad on kõike muud kui igavad. Pisut lapsemeelne lugu, kuid siiski sobib siia selle kuu lõpetuseks väga hästi.

Nii tore, et antud autorit on mitmesse keelde edasi tõlgitud, et ka teised lapsed saavad tema vahvaid lugusid lugeda. Muidugi on tal ka tõsisemat kirjandust ja järgmisena on ilmselt mul plaanis lugeda midagi sellist, mis oleks sobilik lugemine vanematele.

Kes tahab koos Lottega seigelda, siis lugege kindlasti!

Tallinna tume(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

18. Raamat, mille autor on pärit mõnelt Eesti saarelt

Tallinna tume(2021)(196lk)

Autor: Katrin Pauts

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Katrin Pautsi esimene novellikogumik sisaldab paari aasta jooksul kogunenud novelle, mida ilmestavad illustraator Eva Pogoretski unenäolised pildid. Et kunstnik ja kirjanik on vanad tuttavad ja elavad samas kandis, on Eva pildid kohati suisa dokumentaalsed. Nendes lühilugudes saab lugeja rännata mööda Tallinna piirkondi, kus autor on ringi luusinud, vaadeldes võõraid inimesi ja hooneid ning mõeldes neile külge sõgedaid, tumedaid, müstilisi või hoopis nostalgilisi-melanhoolseid lugusid. Mõne loo puhul võib kõnelda maagilise realismi elementidest, ehkki autor eelistaks realistlikku maagiat – need ulmadesse põikamised ei mõju tegelikult nii ebatõeliselt, igaüks võib end vahel nii tunda. Iga linnaosa, millest juttu, on markeeritud proosaluule vormis motoga, mis võtab lühidalt kokku asumi iseloomu.

Jutukogu läbivaks niidiks on loomeinimese painajad – näiteks igatsus kättesaamatuks jääva kuulsuse ja surematuse järele, mis saab ainult omadega puntrasse viia. Kuna autor on varem kirjutanud ka kriminaalromaane, siis kohtab paljudes lugudes ka midagi kriminaalset, aga krimikirjandusest on asi sedapuhku siiski kaugel.

„Tallinna tume” võiks olla nii süngete lugude kogumik kui ka sametiselt maheda õlle bränd ja eks seda ambivalentsi olegi silmas peetud.

Jaa see on nüüd küll selline lugemine, mis mind tõmbas enda poole, kui seda ellu-keskkonnas lugemisena nägin. Ma ei süvenenud väga sisukirjeldusse vaid hakkasin otsast lihtsalt lugema. Küll see oli pöörane seiklus. Nii palju erinevaid jutte, kuid eks läbiv teema on seotud loomeinimeste painajatega. Olen varasemalt tema krimiraamatuid lugenud ja need on väga meeldinud. Sestap sisututvustust ei lugenudki vaid hakkasin kohe lugema.

Mulle tõsiselt meeldis ja ma usun, et ka see tema jutukogu on väärt lugemine, tema krimiromaanide kõrval. Mäletan, et oli kunagi teles ka mingisugune sari, mis oli tema kirjutatud. Jaa see oli 2018.aastal teles jooksnud Nukumaja, mida ma suure põnevusega vaatasin ja tegelastele kaasa elasin.

Ka see raamat oli nauditav ja usun, et minu teed ristuvad veel selle autoriga, kuna mõned raamatud on veel temalt lugemata. Olen väga rahul, et selle raamatu läbi lugesin ja kes tahab teada, mis põnevat seal kõike juhtub, siis lugege ise!

Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud (Loomingu Raamatukogu Kuldsari)(2020)

Lugemiseväljakutse 2022

33. Loomingu Raamatukogu sarjas 2a või 22a tagasi ilmunud teos

Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud (Loomingu Raamatukogu Kuldsari)(2020)(152lk)

Autor: Pierre Bayard

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Mida õigupoolest tähendab see, kui inimene ütleb, et ta on üht või teist raamatut lugenud? Kust jookseb piir lugemise ja lehitsemise, mittelugemise ja unustamise vahel?
Väljakutsuva pealkirjaga teoses kutsub prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja psühhoanalüütik Pierre Bayard (sünd. 1954) meid mõtisklema raamatute ja nendest rääkimise üle ning eelkõige ületama raamatu mittelugemisega seotud häbi, näidates, et raamatute tundmaõppimiseks võib olla tõhusamaidki viise kui nende lugemine. Oma väidete kinnituseks toob ta ohtralt näiteid kirjandusklassika vanemast ja uuemast ajaloost.
Raamatu lõpus on tõlkija Tanel Lepsoo saatesõna, mis autori väidetega polemiseerib ja neid edasi arendab.

Tunnistan, et mind kõige rohkem kutsus seda raamatut lugema pealkiri. Oli selline intrigeeriv ja põnev ning raamatut lugema asudes olen väga rahul, et lugesin. Üks huvitav ja omapärane lugu raamatutest, mida me pole lugenud ja väga palju ei tahakski ära rääkida, sest siis pole enam teistel huvitav.

Autor oli küll mulle pisut tundmatu, kuid see ei seganud raamatu lugemist. Eks püüan teisigi selle kirjastuse kuldsarja raamatuid lugeda. Nii võid leida nii mõnegi pärli nagu oli seda see raamat.

Mulle igatahes meeldis hoolimata teiste arvamusest goodreadsis. Kindlasti üks selle kuu omapärasemaid lugemisi, mis viimati loetud. Nagu öeldakse, siis ei tasu raamatut hinnata kaane järgi. Mina seda ei teinud ja leidsin siia kuu lõppu sellise lugemise, mis haaras mind endaga kaasa ja niikauaks kuni jõudsin loo läbi lugeda.

Kes tahab võib isegi seda lugeda ja ma usun, et ei kahetse seda.

Lõpp edasilükkamisele.(Kuidas jätta viivitamine ja elada täisväärtuslikult)(2019)

Lugemiseväljakutse 2022

31 Lõpp hea, kõik hea ehk loe raamatut, mille pealkirjas on sõna “lõpp” (lubatud kõik käänded, vormid, tuletised)

Lõpp edasilükkamisele.(Kuidas jätta viivitamine ja elada täisväärtuslikult)(2019)(264lk)

Autor: Petr Ludwig

Kirjastus: Äripäev

Tutvustus

Enamasti ei kahetse me seda, mida oleme teinud, vaid seda, mis on tegemata jäänud. Petr Ludwigi raamat «Lõpp edasilükkamisele» paljastab põhjused, miks pühendame arutult palju aega edasilükkamisele, ning annab kätte relvad, millega see tüütu vaenlane lõplikult alistada.

Raamatu idee sai alguse hetkest, mil selle autor seisis ootamatult surmaga silmitsi. Ehmatav kogemus viis mehe mõttele, et kui kord aeg minna, tahab ta seda teha teadmisega, et elatud on täiel rinnal. Peagi selgus aga, et just lõputu edasilükkamine on see, mis ei lase sel otsusel sündida.

Pideval edasilükkamisel on omad põhjused ning üheks neist on aina paisuv valikute võimalus, mida elu meile lahkelt serveerib. Kui vanasti sai kõhu täis sellest, mida külmkapp ja sahver pakkusid, siis nüüd paiskab parimad palad koju kätte toov äpp gastronoomilisele rännakule, millel vaid fantaasia piiriks. Kuid ühes sellega seisame silmitsi ootamatu probleemiga: mida enam on valikuid, seda raskem on otsuseid langetada. Tekib otsustamishalvatus. Kõikide võimalustega arvestamine nõuab tohutult energiat, mistõttu tekib pidurdamatu kiusatus otsustamine sootuks edasi lükata.

«Lõpp edasilükkamisele» on jaotatud neljaks võrdlemisi iseseisvaks osaks. Neist esimene keskendub motivatsioonile ning aitab lugejal luua oma visiooni. Teine lahkab distsipliini olemust, pakkudes selgeid meetodeid, mis aitavad edasilükkamise ja ajajuhtimisega seotud väljakutseid hõlpsamini lahendada. Samuti leiab siit lugeja praktilisi suuniseid, mille abil positiivseid harjumusi luua ning negatiivseid üle parda visata. Kolmas osa kirjeldab viise, kuidas tõhusamalt läbikukkumistele ja pärssivatele välismõjudele vastu seista, et kätte võideldud õnne ja tasakaalu säilitada. Ning viimane osa keskendub küsimusele, kuidas meid ja ümbritsevat maailma puudutavaid ebatõeseid arusaamu läbi närida, sest vaid siis saab neid hoogsalt kõrvaldama asuda.

Tuntud filosoof Arthur Schopenhauer on kord öelnud: «Miski pole keerulisem, kui väljendada olulisi ideid nii, et kõik neid mõistaksid.» Autor on seda tõde igal sammul silmas pidanud, pakkudes lisaks teadusmaailma viimasele sõnale ka üldistavaid illustratsioone, et iva kiiremini haarata ning talletada.

Siin ta siis on. Teine selline raamat, mida ma igapäevaselt ei loe, kuid vahest harva leiavad ka sellised raamatud tee minuni. Ma otseselt ei kahetse selle lugemist, kuid ülemäära õnnelik ka pole, et lugesin.

Jaa osalt motiveeriv raamat, kuid siis äkki kippus minu jaoks venima ja venima ning vahepeal otsustasin juba pooleli jätta, kuid ma lubasin tuttavale, et annan talle pärast teada kuidas meeldis. Ma ei teagi kas nüüd tõesti olen rohkem nutikam oma elu planeerima või mitte.

Eks ta omamoodi lugemine ole ja nagu mu ema on ikka öelnud, et selliseid raamatuid ei tasu puhta kullana võtta. Nii ma ka teen ja püüan selles elurägastikus kenasti hakkama saada.

Soovitada ei oska, kuna iga lugeja peab ise teadma, kas tahab seda lugeda või mitte. Eks eneseabi raamatud pole iga ühe maitse.

Hüvastijätt(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

36. Hendrik Lindepuu kirjastuse raamat

Hüvastijätt(2021)(72lk)

Autor: Adam Zagajewski

Kirjastus: Hendrik Lindepuu Kirjastus

Tutvustus

Adam Zagajewski (1945–2021) oli üks hinnatumaid Poola nüüdisluuletajaid, kes sai ohtrasti ka rahvusvahelist tunnustust, teda on pärjatud Neustadti (2004), Griffini (2016) ja Astuuria printsessi auhinnaga (2017). Käesolev raamatuke pakub valikut Zagajewski kahest viimaseks jäänud kogust, “Asümmeetria” (2014) ja “Tõeline elu” (2019). Zagajewski varasemat loomingut tutvustab eesti lugejale “Valitud luuletused” (2010).

See raamat leidis minuni tee täiesti ootamatult. Otsisin kaua siia teemasse raamatut ja eks mind võlus selle raamatu puhul see, et tegemist on luulega. Nagu ma endale lubasin, siis püüan iga kuu ühe luuleraamatu lugeda. Sel kuul siis juba teine ja olen väga rahul, et see raamat minuni jõudis. Läks küll aega, kuid ikkagi sai loetud.

Tunnistan, et polnud varem sellest autorist midagi kuulnud ja nüüd püüan aega leida ka tema teiste eesti keeles ilmunud raamatute jaoks. Tundub selline huvitav ja põnev autor, keda vahelduseks lugeda.

Mulle oli see täitsa ajaviiteks lugemine ja lugesin seda peatükkide kaupa, et saaksin kauem seda kõike nautida. Lugege ka kes tunneb, et raamat teda kõnetab.

Päikest kõigile!

Imede hommik(2017)

Lugemiseväljakutse 2022

45. Raamat, mille kaanel on kell

Imede hommik(2017)(184lk)

Autor: Hal Elrod

Kirjastus: Million Mindset OÜ

Tutvustus

„Imede hommik“ (The Miracle Morning) on üks Amazoni kõrgemini hinnatud raamatutest, mida on tänaseks tõlgitud juba pea 20 keelde. Autor Hal Elrod on oma raamatus kokku võtnud „parima praktika“, mis on läbi sajandite muutnud tuhandete edukate ja palju saavutanud inimeste elu ning pannud sellest kokku igahommikuse programmi. Nende lihtsate ja üllatavalt vähe aega võtvate „imede hommiku“ rituaalide kasutamine võibki olla viis saavutamaks kõik, mida oled kunagi soovinud, ja kiiremini, kui oled kunagi mõelnud.

Sa võid olla palju lugenud ja tead mitmeid erinevaid edu lubavaid praktikaid, kuid neid järjepidevalt praktiseerinud ei ole? Sest elu on kiire, aega väha jne? Soovitud muutusi toob reeglina aga vaid õigete asjade järjepidev tegemine.

Tuginedes eeldusele, et päeva algus mängib väga olulist rolli sinu terve päeva, töö ja lõpuks ka elu kvaliteedi kujunemisel, annab raamat „imede hommik“ täiusliku ja vähe aega võtva hommikuse rituaali, mida on lihtne harjumuseks kujundada. See õpetab muuhulgas ka kuidas saada üle äratuse pidevast edasilükkamisest, isegi kui sa pole kunagi olnud hommikuinimene. Raamatust ei saa sa mitte ainult õpetusi ja soovitusi, vaid ka põhjalikke selgitusi, miks ja kuidas need tegevused sulle edu tagavad. Näiteks peatutakse muuhulgas meditatsiooni, afirmatsioonide, visualiseerimise, hommikvõimlemise, enesesisenduste jne vajalikkusel. Ka oma MIKS´i võid raamatu abil üles leida.

Ära raiska enam oma hommikuid ja ole valmis vastu võtma muutusi, mida oled alati soovinud! Alustada võid kasvõi 6 minutist päevas!

---

Hal Elrod on kõrgete saavutustega ärimees, ultramaratoni jooksja, üks maailma parimatest coachidest, uhke isa, armastav abikaasa, nõutud esikõneleja ning mitmete teiste menukite autor.

15-aastasena oma esimese raadiosaate juhina tuntuks saanud, teatakse teda ka “Yo Pal Hal” nime all. 19-aastaselt sai ta kõigi aegade parimaks müügiesindajaks 200 miljonilise käibega turundusettevõttes.

Tavaliselt ma selliste raamatute otsa ei koperda, aga tuttava riiulit tuulates otsustasin kaks tükki temalt laenata. Tunnistan, et pole väga selliste raamatute lugeja, kuid see raamat lausa kutsus end lugema. Eks ikka sellepärast, et mingil hetkel vajavad kõik selliseid raamatuid, mida iga päev just naljalt ei loe.

Olen rahul, et lugesin aga endale riiulisse seisma küll ei ostaks. Minu arust on selliste raamatute puhul just see, et loed korra ja viid raamatukokku tagasi. Eks ma polegi selliste raamatute sihtgrupp aga nüüd potsatas minu lauale neid lausa kaks.

Oli küll huvitav lugemine, kuid endale koju seda ei ostaks. Vahelduseks on täitsa hea lugeda ja mingit vau emotsiooni ilmselt neist raamatutest ei saa. Mõned mõtted küll, mida tulevikus kasutada aga see on ka kõik.

Minult igatahes soovitust ei tule, kuna ei tea paljud teist eneseabi raamatuid loevad.

Poiss nimega Jõulud(2019)/Tähelepanekuid närvilise planeedi kohta(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

44. Sama autor, 2 raamatut: 1. lastele ja 2. täiskasvanutele

Poiss nimega Jõulud(2019)(272lk)/Tähelepanekuid närvilise planeedi kohta(2021)(352lk)

Autor: Matt Haig

Kirjastused: Gallus/Varrak

Tutvustused:

Poiss nimega Jõulud:

Poiss nimega Jõulud” on põnev seiklusjutt, mis paljastab, kes tegelikult on Jõuluvana. Lugu, mis tõestab, et miski pole võimatu.

Nikolas on 11-aastane poiss, kellele on terve elu jooksul kingitud ainult üks mänguasi – kaalikast nikerdatud nukk. Aga ta on sellegi üle rõõmus, sest kingi tegi ema, keda enam ei ole. Nikolase maailm variseb kokku, kui ka tema puuraidurist isa retkelt kaugesse põhja ei naase. Poiss otsustab isa üles otsida ja selleks kas või põhjapoolusele minna. Inimese jaoks, kes usub imedesse, ei ole ju miski võimatu! Või siiski?

Alguse saab seiklus, milles on palju lund, hulk päkapikke, üks lapserööv, veel rohkem lund ja põhjapõdrad, kes ei suuda maapinnal püsida.

Matt Haig on tuntud briti kirjanik ja ajakirjanik, kes on kirjutanud raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lõbusad illustratsioonid on teinud Chris Mould. Raamatu põhjal on valmimas film.who isn’t afraid to believe in magic.

Tähelepanekuid närvilise planeedi kohta:

Me elame närvilisel planeedil. Selles pole kahtlust. Piisab, kui avada end hetkeks välismaailmale ja vaadata või kuulata või lugeda uudiseid. Uudised mõjutavad meid ja teevad meid närviliseks. Lisaks uudistele survestab meie teadvust moodne leiutis sotsiaalmeedia. See on võimeline tõstma meid pilvedesse või halval juhul paiskama hoopis põrmu.

Kas olete ära lugenud, mitu korda te olete täna alates ärkamisest ilma erilise vajaduseta uurinud oma nutitelefoni ekraani? Kui pole, võiksite seda teha. Vahest avastate siis üllatusega, et teil on nutitelefonisõltuvus. Just seda tunnistab enda puhul avameelselt käesoleva raamatu autor Matt Haig.

Matt Haig räägib sellestki, et ta on nüüdisaegsetes pühamutes – kaubamajades – kogenud õudu, kartes, et mõni rõivapoe vaateaknal olev mannekeen võib teda puudutada. Mis peaks ju olema võimatu.

Usutavasti pakub raamat, mida te käes hoiate, mõnelegi teist äratundmist. Ning ehk on temast ka abi, kui lugeja tunneb juba ammu pakilist vajadust sisemise omaruumi järele, kuhu närvilise planeedi ja kõigi tema hädade eest peitu minna.

Mõtteid raamatust poiss nimega Jõulud.

Lugu 11-aastasest Nikolasest, kes on terve oma elu jooksul saanud kingiks ainult ühe mänguasja kaalikast valmistatud nuku. Ta on ka selle üle rõõmus, kuna selle kinkis talle tema ema, keda enam pole. Kui poiss saab teada, et tema puuraidurist isa kaugel põhjas on kadunuks jäänud. Ta otsustab teda sinna otsima minna ja kas ta saab sellega hakkama, millised takistused teda sel teel ootavad? Eks neile küsimustele saate vastused kui ise seda imelist raamatut loete.

Praegu on küll suvi, kuid tundsin, et vajan midagi karget lugemiseks ja kus oleks nii külma ilma kui ka lund. Muidugi ka põnevaid seiklusi ja nendest juba siin raamatus puudu ei tulnud. Mulle väga meeldis ja usun, et loeksin veelgi midagi sellist nagu oli seda see lugu.

Mis saaks veel parem olla kui suvel lugeda raamatuid, kus on talv ja juhtub nii mõndagi. Lasteraamatud igatahes ruulivad ja püüan neid veelgi enda lugemiskuusse sobitada.

Mõtteid lugemisest.

Tähelepanekuid närvilise planeedi kohta

Seekordne lugu viis mind maailma, kus meid kõiki ümbritsevad uudised ja sotsiaalmeedia. Kes meist siis pole igavusest kuskil facebookis või mujal ringi kolanud. Isegi mina. Püüan iga päev oma nutiaega vähendada ja leida endale ka muud tegevust. Muidugi nooremana olin ma rohkem sellest sõltuvuses kuid nüüd tunnen, et on ka muid tegevusi kui ainult arvutis või telefonis olemine.

Väga sisukalt kirjutatud raamat ja vägagi huvitav lugemine oli. Just selline, mis paneb ka sind ennast järele mõtlema ja püüdma rohkem leida aega muude tegevuste jaoks. Kursis tuleb küll maailma asjadega olla, kuid ei tasu end siis ka sinna maailma ära unustada. Selle asemel, et veeta aega sotsiaalmeedias võiksime märgata inimesi ümber ringi ja nendega rohkem suhelda ja just nii öelda näost näkku, mitte telefonis.

Ka see raamat oli minu lugemisaega väärt ja püüan nüüd ka muude lugemistega järje peale saada. Näeme veel!

Soovitan teistelegi!

Musta paguni mõistatus(Sagadi paruni mõrvalood sarja 3.raamat)(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

26. Eesti kirjaniku ajalooromaan

Musta paguni mõistatus(Sagadi paruni mõrvalood sarja 3.raamat)(2021)(288lk)

Autor: Ain Kütt

Kirjastus: Hea Lugu

Tutvustus

Ain Küti kriminaalloo „Musta paguni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood“ tegevus toimub 1830. aasta külmal jaanuarikuul Tallinnas, peamiselt Toompeal. Aadel on kolinud talveks maamõisatest linnakorteritesse ja veedab omi päevi nii asjalike toimetuste kui lõbustustega.

Lugu saab alguse Margaretha Elisabeth von Staali matustel, kus Sagadi mõisahärrale poetatakse taskusse kiri, mis teatab, et vanadaami surm polnud üldse mitte loomulik. Peatselt selgub, et kirjas on tõetera: tädi Margaretha vägivaldne surm ei jää kaugeltki ainsaks kuritööks. Järgneb veel mitu mõrva, mis kuidagi omavahel haakuda ei taha. Ühe aadliperekonna sassis suhete, erineva sisuga testamentide ja kahtlase taustaga vääriskivide segast lugu hakkab lahti harutama Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, keda abistavad tema mõisavalitseja Gerhard Wagner ja Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottbeck.

“Musta paguni mõistatus” on mõtteline järg autori samade peategelastega krimilugudele “Risti soldati mõistatus” ja “Kuldse medaljoni mõistatus”.

Kuna lõpetasin selle loo lugemise eile, siis suures jaanipäeva tuhinas ei jõudnud ma sellest siis kirjutada, püüan täna selle vea kenasti parandada. Tunnistan ausalt, et olen suur Sagadi paruni lugude fänn ja ootan huviga, kas autorilt on ilmumas veel mõni lugu, kuna minu jaoks on need kolm lugu olnud mõnus kriminaalne vahepala ja olen neid väga nautinud. Nii ka seekord.

Selle loo tegevus toimub 1830. aasta külmal jaanuarikuul Tallinnas, peamiselt Toompeal. Peategelane Sagadi parun Fock on kutsutud oma tädi matustele. Seal poetatakse talle taskusse kiri, mis annab alust arvata, et tema tädi surm polnudki loomulik vaid selle taga võib-olla isegi mõrv. Kes küll võiks midagi sellist teha ja miks? Mis on tema motiiv? Kas härra Fock suudab lahendada selle mõistatuse?

Eks tal on ka sel korral varasemast tuttavad abilised ja koos jõud ühendades püütakse sellele pealtnäha keerulisele loole lahendus leida. Kes tahab teada, kas nad saavad sellega hakkama, siis lugege kindlasti.

Vahelduseks on hea lugeda mõni Eesti autori krimilugu, mis sind endaga kaasa tõmbab ja enne lahti ei lase, kui ka sina kui lugeja oled saanud teada, kes on süüdi ja miks.

Kindlasti üks selle suve mõnusamaid krimilugemisi ja kindlasti soovitan ka teistele seda sarja. Usun, et te ei pea seda valikut üldsegi kahetsema. Üks parimaid krimielamusi sel kuul. Aitäh autorile ja aitäh ka kirjastusele.

Armastuse gravitatsioon(2017)

Lugemiseväljakutse 2022

38. Raamat, mille tegevus toimub laboris, hullumajas, vanglas

Armastuse gravitatsioon(2017)(176lk)

Autor: Sara Stridsberg

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Romaani keskne tegevuspaik on Rootsi tuntuim vaimuhaigla Beckomberga, mille eraldatud ja ebaisikulisse olustikku on autor oskuslikult põiminud ühe perekonna loo. Sel moel on ta andnud raviasutusele inimliku näo. Teose peategelased on ravil viibiv tundliku loomuga alkohoolik ja tema tütar. Autor käsitleb tütre armastust isa vastu ja püüdeid temani jõuda, alguses lapseeas, hiljem noore naise ja emana teda mõista. See lugu räägib unistusest hoida valguse käes kedagi, kes ei ole tahtnudki seal olla, soovist kinni püüda see, kes tahab vabalt langeda. Paljutahulise romaani ebatavaliste tegelaskujude kaudu mängib autor mõttega vabadusest ja selle piiramisest, haigusest ja normaalsusest. Kaunis loodusmiljöös asuv haigla omandab Stridsbergi sule läbi peaaegu müütilise mõõtme. Tegelaste eluraskustest ja tegevuspaiga alateadvuslikust süngusest hoolimata on teose meeleolu pigem helge ja inimlik.
Sara Stridsberg (snd 1972) on üks Rootsi nüüdiskirjanduse säravamaid esindajaid. Tema keel on omanäoline ja Rootsi kirjanduses erandlik. Just see lüüriline ja elegantne, ühtlasi karge ja lihtne väljenduslaad kujundab romaani eripalgelistest tegelaskujudest ja sündmustest harmoonilise terviku ning toob esile autori tohutu empaatiavõime. 2016. aastal valiti Stridsberg Nobeli kirjandusauhinda jagava Rootsi Akadeemia 13. liikmeks.

Kui ma lugemist alustasin, siis tundus mulle, et tegemist on pigem sellise ühe tegelase jutustusega oma elust hullumajas ja oma mõtetest ning elust sellise haigusega. Kuid mida rohkem ma lugesin, seda selgemaks mulle lugu sai. Nimelt oli loos mitmeid tegelasi ja ma usun, et mind viis selle looni täielik juhus. Ma ei plaaninud seda raamatut siia punkti alla lugeda.

Eks kaanepilt oli ka omamoodi ilus ja eks need liblikad olid, mis mind selleni tõmbasid. Kuid kui ma loo lugemist alustasin, mõistsin, et olen teinud täitsa õige valiku. Ei saa öelda, et lugu oleks depressiivne, ei seda mitte. Kuid siiski hingekriipivalt valus, vähemalt minu jaoks. Eks olen ka ise näinud lähedasel sellist haigust nagu oli ka siin loos. Pole just kõige meeldivam ja kurb on inimest vaadata, isegi siis kui sa ei saa teda kuidagi aidata.

Ausalt öelda, mind rabas selle loo realistlikkus ja ka veel see, et lugu polnud sünge, mis siis, et tegevus toimus hullumajas. Usun, et see raamat on oma realistlikkuse poolest selle kuu lemmik. Aitäh Eesti Raamatule, kes meieni selle loo on toonud ja mul on siiralt hea meel, et ma seda raamatut lugesin.

Võtangi nüüd julguse kokku ja soovitan seda lugu ka teistele lugemiseks. Kas keegi veel teab mõnda raamatut, kus tegevus just toimuks samuti hullumajas?

Aitäh teile ja peatse kohtumiseni!