Ööbik(Varraku ajaviiteromaan)(2016)

Ööbik(2016)(429lk)

Autor:Kristin Hannah

oobik_kaas_OK.indd

Tutvustus

Prantsusmaa, 1939. Vaikses Carriveau linnakeses jätab Vianne hüvasti abikaasa Antoine’iga, kes läheb rindele. Vianne ei usu, et natsid võiksid Prantsusmaale tungida, ent peatselt näeb ta oma silmaga sõdurite kolonne, tankide ja veoautode karavane ja lennukeid, mis täidavad taeva ja heidavad pomme kuhu juhtub.
Kui Saksa kõrge sõjaväelane nõuab enda majutamist Vianne’i koju, peavad naine ja ta tütar valima, kas elada koos vaenlasega või kaotada kõik.
Oma pere elushoidmiseks on Vianne sunnitud tegema ühe esialgu võimatuna tunduva otsuse teise järel.
Vianne’i õde Isabelle on mässumeelne 18-aastane tütarlaps, kes elab oma elu hulljulge kirega. Sellal kui tuhanded pariislased marsivad sõtta, kohtab Isabelle partisan Gaëtani ja armub nii, nagu vaid noored seda suudavad – kogu ihu ja hingega.
Kui mees Isabelle’i ootamatult reedab, ühineb tüdruk vastupanuliikumisega ning riskib teisi aidates ikka ja jälle oma eluga.

See raamat lummas mind täielikult. Mulle meeldivadki sellised raamatud, kus tegevus toimub sõja ajal ja kus maailm on nii realistlik ja karm. Seda raamatut lõpetades veetsin mõned tunnid lihtsalt voodis lamades ja sündmuste peale mõeldes. Mõelda oli üpriski palju. Igatahes saab see raamat minu käest goodreadsis korralikult punktid. Muidugi ei puudunud raamatust armastus ja meeleheitlikud otsused, kuna käimas oli ju sõda. Loodan, et midagi selle laadset saan veel lugeda. Võib-olla oskab keegi mulle midagi soovitada.  Igatahes ma nüüd edasi lugema ja soovitan küll lugeda, kes seda teinud veel pole. Emotsioonid on veel nii segased, et ei suuda praegu kuidagi oma tundeid väljendada.

Advertisements

Šoti muinasjutud ja muistendid(2006)

Šoti muinasjutud ja muistendid(2006)(143lk)

Autor: Tiia Krass

16050986

Tutvustus

Sisukord:
Katherine Pähklilemb
Hülgekütt ja näkk
Isand Morphie ja vetevaim
Ferne-Deni härjapõlvlane
Tam Lin
Üksildane hiiglane
Assipattle ja Mester Stoorworm
Hall hunt
Võlutud jalutuskepp

Põnevad ja lõbusad ning õpetlikud lood erinevate tegelaste käekäigust. Mulle meeldisid eriti Üksildane hiiglane ja Tam Lin, eriti viimane, sest see oli nii romantiline ja armas. Soovitada ei oska, kuna tegu on lugemisväljakutse punkti raamatuga. Loodan, sellega ka kenasti järje peale saada. Päikest kõigile!

Marslane(2015)

Marslane(2015)(356lk)

Autor: Andy Weir

26200934

Tutvustus

Olen Marsil lõksus. Mul ei ole kuidagi võimalik Maaga ühendust võtta. Kui oksügeneraator katki läheb, siis ma lämbun. Kui vee taaskasutussüsteem katki läheb, siis suren ma janusse. Kui Marsi-majja leke tekib, siis ma lihtsalt justkui plahvatan. Kui ükski neist asjadest ei juhtu, siis saab mul lõpuks toit otsa ja ma suren nälga. Olen omadega perses.

Ja siit tulebki minu lugemisväljakutse kosmoseteemaline raamat. Mis ma oskan öelda, põnevust jätkus ja hoidsin mõttes talle pöialt, et ta ikka Marsilt pääseks ja jõuaks koju. Tema logikirju oli päris huvitav lugeda, muidugi ei puudunud neist ka omamoodi huumor. Igatahes mulle meeldis ja plaanin ka filmi millalgi vaadata. Kuna ei osanud midagi kosmosepunkti alla panna, siis lugesin seda raamatut ja siis alles meenus, et oot, ma saan ju selle lugemisväljakutse alla panna. Tegu on siis astronaut-botaanik Markiga, kes ootamatult jääb üksinda Marsile. Kõik, mis ta peab läbi elama on karm ja ebaõiglane aga ta saab alati suurepäraselt hakkama. Karm kuid põnev lugu, mõne aasta pärast võiks seda raamatut uuesti lugeda, poleks probleemi. Kõige huvitavam oli see, et autor ise on ametilt programmeerija, mis mind veel rohkem seda raamatut lugema kutsus. Polegi varem kosmosega seotud raamatuid väga lugenud, kui välja arvata Marsi kroonikad eelmine aasta. Igatahes lugu oli põnev ja niimoodi ta läbi saigi. Praegusel hetkel ei oska öelda, mida järgmiseks lugema hakkan aga eks seda on järgmises postituses näha.

Peata ratsanik(2005)

Peata ratsanik(2005)(560lk)

Autor:Mayne Reid

peata-ratsanik-kummaline-lugu-texasest-86

Tutvustus

Romaan «Peata ratsanik» on üks paremaid näiteid Reidi meisterlikust jutustamisoskusest. Lugejat haarab juba esimestest lehekülgedest põnev ja keerukas süžee, köidavad meeldejäävad karakterid, romantilised vahekorrad, dramaatilised situatsioonid, võlub tegelaste elav ja ilmekas keel.

Tegelikult on raamat välja antud juba 1959. aastal aga kuna mina lugesin värskemat versiooni, siis jääb minu aastaks 2005.  See on minu esimene Seiklusjutte maalt ja merelt raamat. Raamatukogus käies valisin ma selle, arvasin, et võiks meeldida, sest kõik nii soojalt soovitasid. Ja TÕESTI see ka oli seda, põnevust ja tegelasi jätkus kuni raamatu lõpuni. Mulle meeldis ja praegu on emotsioonid nii laes, et midagi ei oskagi rohkem öelda. Ütlen vaid seda, et suured tänud kirjastusele Eesti raamat, kes meieni selle loo tõid. Sõnad on otsas, sest tõesti nii hea oli. Kui tegu on seiklusjutuga, siis seda ta algusest kuni lõpuni ka oli. Soovitan teistelegi, kes veel lugenud pole, aga kahtlen selles, kas neid jagub.  Kuna tegevus toimub veel minu lemmikus Texases, siis see oli minu jaoks kui kirss tordil. Praeguseks pakaa ja näeme järgmine kord. Millal uuesti midagi sellest sarjast ette võtan, ei oska praegu teile öelda.

Ma lasen sul minna(2016)

Ma lasen sul minna(2016)(352lk)

Autor:Clare Mackintosh

30345674

Tutvustus

Traagiline õnnetus.
Kõik juhtus väga kiiresti.
Ta ei oleks saanud seda ära hoida.

Või oleks?

Sekunditega variseb Jenna Gray maailm kokku. Tema ainus ellujäämislootus on jätta kõik maha ja alustada kuskil mujal puhtalt lehelt. Jenna kolibki Walesi rannakülla üksikusse majja. Kuid kurja novembriõhtu mälestused, lein ja toonased hirmud, mis ta elule kriipsu peale tõmbasid,
ei lase tal rahus olla.

Just siis, kui Jennale hakkab tunduma, et tunneli lõpus paistab tema jaoks siiski valgus, saab minevik ta kätte. Tagajärjed on kohutavad…

Raamatut alustades oli minu jaoks suur segadus see, et ma ei teadnud, kes on Jenna. Mida lugu edasi, seda selgemaks kõik sai. Tegu oli üsnagi põneva raamatuga, aga mulle nagu meenutas üht lugu, mida ma kunagi olin lugenud, võib-olla võin ka eksida. Igatahes traagiline lugu ja mida edasi lugesin seda hullemaks läks. Kui raamatu lõpetasin, siis küsisin endalt, kas seda oli vaja enne magama minekut lugeda. Kuid, mis tehtud see tehtud. See kuidas minevik Jenna kätte sai oli minu jaoks vägagi põnev ja pingeline. Sellist lõpplahendust poleks osanud oodata. Kuna seda on paljud lugenud, siis sisu on teile tuttav. Olen lugenud läbi ka need raamatud, mida raamatukaanel mainitakse. Eks paigutan sellegi raamatu nende kahe alla. Selles loos oli miski, mis kutsus mind lugema, ei suuda siiani seda välja nuputada aga olen rahul, et seda lugesin ja nüüd saab midagi kergemat lugeda. Ma ei ütle, et raamat oleks olnud igav, vaid sündmused käisid kui merelainetustena: nagu tõus ja mõõn. Kahju on, et Jenna pidi kõik selle läbi elama, ei sooviks kellelegi sellist saatust kui temal oli. Inimesed võivad vahel ikka väga kahepalgelised olla ja see ongi kõige hirmutavam. Igatahes soovitada ei oska, kuna tunded selle raamatu osas on veel segased. Võin öelda ainult seda, et mulle meeldis ja see on esialgne arvamus. Soovin kõigile põnevaid raamatuid ja näeme peagi.

Domineeriv värv(Tumepunane)(1.osa)(2017)

Domineeriv värv(Tumepunane)(1.osa)(2017)(464lk)

Autor:  Koidu Ferreira

34667403

Tutvustus

Kauges tulevikus on kuumad päikesetormid põletanud kogu planeedi ja maapinda katab tuhk. Vähesed allesjäänud inimesed elavad troostitutes maa-alustes baasides. Inimsoo jätkamiseks on kehtestatud ranged reeglid: laste saamiseks valitakse geneetiliselt sobivad paarid, kõik lapsed viljastatakse kunstlikult ja füüsiline kontakt vastassoost isikutega on keelatud.
Teismeline tüdruk Cordevia lahkub mõneks ajaks baasist ja teda hammustab tundmatu mürgine liblikas. Tema elu päästab teadmata kust välja ilmunud võõras võluv noormees Clay, kes on aga veelgi ohtlikum kui liblikas. Cordevia saab isalt käsu uurida Claylt välja, kust too poiss pärineb ja kus leidub veel elusat loodust. Ülesannet on aga suisa võimatu täita, sest tüdrukul pole aimugi, kuidas võita poisi usaldust. Pealegi on ta noormehesse ülepeakaela armunud.

Kui Clay otsustab baasist lahkuda, on Cordevia nõus pigem surema kui temast lahkuma. Clayl ei jää muud üle, kui võtta Cordevia endaga kaasa maailma, mis on palju ilusam, värvilisem ja mitmekesisem Cordevia omast. Ent see kaunis maailm kubiseb salakavalatest ohtudest. Asja ei tee Cordevia jaoks põrmugi lihtsamaks ka see, et kõik siinsed isased teda endale ihaldavad…

Pole ammu midagi lugeda saanud ja see raamat oli kaua aega pooleli. Kuna tegemist on igapäevaselt palju, siis paar lehekülge lugedes kuidagi lõppu ei jõua. Ütlen ausalt, et valisin selle raamatu raamatukogust kaanepildi järgi. Midagi selles värvide mängus tõmbas mind enda poole. Sisututvustust ma ei lugenud üldse. Aga mulle meeldis ja ma poleks osanud sellist lõppu oodatagi. Loodan, et autoril ilmub millalgi sellele osale järg. Peategelaseks on Cordevia ja Clay, kes üksteisesse armuvad kuigi nad mõlemad on pärit erinevast maailmast. Kuid see ei takista neid üldse. Seal maailmas, kus elab Clay on kõik ohtlik kuid Cordevia jaoks uus ja huvitav. Igatahes mulle sobis see raamat ja põnevust jätkus kuni raamatu viimaste lehekülgedeni. Muidugi ei puudunud sellest raamatust ka palav armastus, mis nende kahe vahel oli. Olen rahul, et seda raamatut iga päev tasapisi edasi lugesin. Autor oli minu jaoks uus ja ma lihtsalt tahtsin talle võimaluse anda. Kõige rohkem meeldis mulle see, et lugu ei peatunud üldse vaid tormas muudkui edasi, ilma et oleks saanud hingegi tõmmata. Pinge ja adrenaliin mulle lugude puhul väga meeldib. Mida ma nüüd lugema hakkan, ei oska esialgu midagi öelda. Pole nii ammu siia midagi kirjutanud. Eks midagi põnevat tuleb kindlasti. See raamat on siis esimene sel kuul ja loodan, et ta viimaseks ei jää. Muidugi meeldisid mulle tuhatormid, mis tahtsid kõik enda alla matta. Igatahes soovitan lugeda, kellele fantaasiaraamatud meeldivad ja usun,et te ei kahetse seda lugemist. Muidugi ennast sundida seda tegema pole mõtet. Pakaa ja näeme järgmine kord.

Küülikukütt (Joona Linna sarja 6.raamat)(2017)(416lk)

Küülikukütt (Joona Linna sarja 6.raamat)(2017)(416lk)

Autor: Lars Kepler

34838040

Tutvustus

Rootsi välisminister tapetakse oma Djursholmi kodus, kuid avalikkuse ees vaikitakse juhtunu maha. Liikvel on külmavereline kurjategija, keda kahtlustatakse ka sidemetes terroristidega, ja järgmine mõrv ei lase end kaua oodata.

Kaitsepolitsei on sunnitud roimari peatamiseks appi kutsuma endise komissari Joona Linna, kes on viimased kaks aastat trellide taga veetnud. Joonale tehakse pakkumine, millest ta ei saa keelduda. Nii saab alguse pöörane tagaajamine – kuid kes jahib tegelikult keda?

Kuna raamatukogus on sellele osale järjekord, siis pidin enne viiendat osa selle osa läbi lugema. Usun, et loen millalgi ka Stalkeri läbi. Mul on nii hea meel, et Joona Linna on tagasi. Peale Uneliivamehe lugemist, kartsin tõesti, et ei kohtugi temaga loos enam. Mulle meeldis see raamat ja soovitan teistelegi seda sarja lugeda. Pinget ja põnevust jätkub selles loos eriti viimaste lehekülgedeni.  Poleks osanud sellist asjade käiku üldse oodatagi. Lõpp oli ka üsnagi ootamatu ja süüdlane oli alati ühe tegelase silme all aga ta lihtsalt ei märganud seda või ei suutnud seda tähele panna. Igatahes kui Rootsi välisminister tapetakse, siis sealt asjade käik kõik algab. Muidugi arvatakse, et tegu on terroristiga aga kahjuks see nii pole. Kunagised ammused saladused tuletavad ennast jälle meelde ja asjaosalised ei taha enam neist midagi kuulda. Kuid mõrvar ei peatu enne kui on saanud oma kättemaksu ükskõik misssuguse hinnaga.  Lugu oli nii pingeline ja põnev, et ma ei suutnud enne lõpetada kui lugesin läbi. Napsasin aega ka enda uneajast ja nüüd peaks rahulikumalt võtma ja midagi vähem pingelist ja tempokat lugema. Eks selliseid raamatuid leidub ka minu riiulis. Soovitan lugeda ja loodan, et saan millalgi ka viienda osa läbi loetud, kuigi too on ka pooleli aga lihtsalt järjekorra pärast hüppasin kuuenda osa kallale. Igatahes soovin kõigile põnevaid raamatuid ja kohtumiseni järgmine kord.