Ööbik(Varraku ajaviiteromaan)(2016)

Ööbik(2016)(429lk)

Autor:Kristin Hannah

Tutvustus

Prantsusmaa, 1939. Vaikses Carriveau linnakeses jätab Vianne hüvasti abikaasa Antoine’iga, kes läheb rindele. Vianne ei usu, et natsid võiksid Prantsusmaale tungida, ent peatselt näeb ta oma silmaga sõdurite kolonne, tankide ja veoautode karavane ja lennukeid, mis täidavad taeva ja heidavad pomme kuhu juhtub.
Kui Saksa kõrge sõjaväelane nõuab enda majutamist Vianne’i koju, peavad naine ja ta tütar valima, kas elada koos vaenlasega või kaotada kõik.
Oma pere elushoidmiseks on Vianne sunnitud tegema ühe esialgu võimatuna tunduva otsuse teise järel.
Vianne’i õde Isabelle on mässumeelne 18-aastane tütarlaps, kes elab oma elu hulljulge kirega. Sellal kui tuhanded pariislased marsivad sõtta, kohtab Isabelle partisan Gaëtani ja armub nii, nagu vaid noored seda suudavad – kogu ihu ja hingega.
Kui mees Isabelle’i ootamatult reedab, ühineb tüdruk vastupanuliikumisega ning riskib teisi aidates ikka ja jälle oma eluga.

See raamat lummas mind täielikult. Mulle meeldivadki sellised raamatud, kus tegevus toimub sõja ajal ja kus maailm on nii realistlik ja karm. Seda raamatut lõpetades veetsin mõned tunnid lihtsalt voodis lamades ja sündmuste peale mõeldes. Mõelda oli üpriski palju. Igatahes saab see raamat minu käest goodreadsis korralikult punktid. Muidugi ei puudunud raamatust armastus ja meeleheitlikud otsused, kuna käimas oli ju sõda. Loodan, et midagi selle laadset saan veel lugeda. Võib-olla oskab keegi mulle midagi soovitada.  Igatahes ma nüüd edasi lugema ja soovitan küll lugeda, kes seda teinud veel pole. Emotsioonid on veel nii segased, et ei suuda praegu kuidagi oma tundeid väljendada.

Šoti muinasjutud ja muistendid(2006)

Šoti muinasjutud ja muistendid(2006)(143lk)

Autor: Tiia Krass

Tutvustus

Sisukord:
Katherine Pähklilemb
Hülgekütt ja näkk
Isand Morphie ja vetevaim
Ferne-Deni härjapõlvlane
Tam Lin
Üksildane hiiglane
Assipattle ja Mester Stoorworm
Hall hunt
Võlutud jalutuskepp

Põnevad ja lõbusad ning õpetlikud lood erinevate tegelaste käekäigust. Mulle meeldisid eriti Üksildane hiiglane ja Tam Lin, eriti viimane, sest see oli nii romantiline ja armas. Soovitada ei oska, kuna tegu on lugemisväljakutse punkti raamatuga. Loodan, sellega ka kenasti järje peale saada. Päikest kõigile!

Marslane(2015)

Marslane(2015)(356lk)

Autor: Andy Weir

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Olen Marsil lõksus. Mul ei ole kuidagi võimalik Maaga ühendust võtta. Kui oksügeneraator katki läheb, siis ma lämbun. Kui vee taaskasutussüsteem katki läheb, siis suren ma janusse. Kui Marsi-majja leke tekib, siis ma lihtsalt justkui plahvatan. Kui ükski neist asjadest ei juhtu, siis saab mul lõpuks toit otsa ja ma suren nälga. Olen omadega perses.

Ja siit tulebki minu lugemisväljakutse kosmoseteemaline raamat. Mis ma oskan öelda, põnevust jätkus ja hoidsin mõttes talle pöialt, et ta ikka Marsilt pääseks ja jõuaks koju. Tema logikirju oli päris huvitav lugeda, muidugi ei puudunud neist ka omamoodi huumor. Igatahes mulle meeldis ja plaanin ka filmi millalgi vaadata. Kuna ei osanud midagi kosmosepunkti alla panna, siis lugesin seda raamatut ja siis alles meenus, et oot, ma saan ju selle lugemisväljakutse alla panna. Tegu on siis astronaut-botaanik Markiga, kes ootamatult jääb üksinda Marsile. Kõik, mis ta peab läbi elama on karm ja ebaõiglane aga ta saab alati suurepäraselt hakkama. Karm kuid põnev lugu, mõne aasta pärast võiks seda raamatut uuesti lugeda, poleks probleemi. Kõige huvitavam oli see, et autor ise on ametilt programmeerija, mis mind veel rohkem seda raamatut lugema kutsus. Polegi varem kosmosega seotud raamatuid väga lugenud, kui välja arvata Marsi kroonikad eelmine aasta. Igatahes lugu oli põnev ja niimoodi ta läbi saigi. Praegusel hetkel ei oska öelda, mida järgmiseks lugema hakkan aga eks seda on järgmises postituses näha.

Peata ratsanik(2005)

Peata ratsanik(2005)(560lk)

Autor:Mayne Reid

Tutvustus

Romaan «Peata ratsanik» on üks paremaid näiteid Reidi meisterlikust jutustamisoskusest. Lugejat haarab juba esimestest lehekülgedest põnev ja keerukas süžee, köidavad meeldejäävad karakterid, romantilised vahekorrad, dramaatilised situatsioonid, võlub tegelaste elav ja ilmekas keel.

Tegelikult on raamat välja antud juba 1959. aastal aga kuna mina lugesin värskemat versiooni, siis jääb minu aastaks 2005.  See on minu esimene Seiklusjutte maalt ja merelt raamat. Raamatukogus käies valisin ma selle, arvasin, et võiks meeldida, sest kõik nii soojalt soovitasid. Ja TÕESTI see ka oli seda, põnevust ja tegelasi jätkus kuni raamatu lõpuni. Mulle meeldis ja praegu on emotsioonid nii laes, et midagi ei oskagi rohkem öelda. Ütlen vaid seda, et suured tänud kirjastusele Eesti raamat, kes meieni selle loo tõid. Sõnad on otsas, sest tõesti nii hea oli. Kui tegu on seiklusjutuga, siis seda ta algusest kuni lõpuni ka oli. Soovitan teistelegi, kes veel lugenud pole, aga kahtlen selles, kas neid jagub.  Kuna tegevus toimub veel minu lemmikus Texases, siis see oli minu jaoks kui kirss tordil. Praeguseks pakaa ja näeme järgmine kord. Millal uuesti midagi sellest sarjast ette võtan, ei oska praegu teile öelda.

Ma lasen sul minna(2016)

Ma lasen sul minna(2016)(352lk)

Autor:Clare Mackintosh

Tutvustus

Traagiline õnnetus.
Kõik juhtus väga kiiresti.
Ta ei oleks saanud seda ära hoida.

Või oleks?

Sekunditega variseb Jenna Gray maailm kokku. Tema ainus ellujäämislootus on jätta kõik maha ja alustada kuskil mujal puhtalt lehelt. Jenna kolibki Walesi rannakülla üksikusse majja. Kuid kurja novembriõhtu mälestused, lein ja toonased hirmud, mis ta elule kriipsu peale tõmbasid,
ei lase tal rahus olla.

Just siis, kui Jennale hakkab tunduma, et tunneli lõpus paistab tema jaoks siiski valgus, saab minevik ta kätte. Tagajärjed on kohutavad…

Raamatut alustades oli minu jaoks suur segadus see, et ma ei teadnud, kes on Jenna. Mida lugu edasi, seda selgemaks kõik sai. Tegu oli üsnagi põneva raamatuga, aga mulle nagu meenutas üht lugu, mida ma kunagi olin lugenud, võib-olla võin ka eksida. Igatahes traagiline lugu ja mida edasi lugesin seda hullemaks läks. Kui raamatu lõpetasin, siis küsisin endalt, kas seda oli vaja enne magama minekut lugeda. Kuid, mis tehtud see tehtud. See kuidas minevik Jenna kätte sai oli minu jaoks vägagi põnev ja pingeline. Sellist lõpplahendust poleks osanud oodata. Kuna seda on paljud lugenud, siis sisu on teile tuttav. Olen lugenud läbi ka need raamatud, mida raamatukaanel mainitakse. Eks paigutan sellegi raamatu nende kahe alla. Selles loos oli miski, mis kutsus mind lugema, ei suuda siiani seda välja nuputada aga olen rahul, et seda lugesin ja nüüd saab midagi kergemat lugeda. Ma ei ütle, et raamat oleks olnud igav, vaid sündmused käisid kui merelainetustena: nagu tõus ja mõõn. Kahju on, et Jenna pidi kõik selle läbi elama, ei sooviks kellelegi sellist saatust kui temal oli. Inimesed võivad vahel ikka väga kahepalgelised olla ja see ongi kõige hirmutavam. Igatahes soovitada ei oska, kuna tunded selle raamatu osas on veel segased. Võin öelda ainult seda, et mulle meeldis ja see on esialgne arvamus. Soovin kõigile põnevaid raamatuid ja näeme peagi.

Domineeriv värv(Tumepunane)(1.osa)(2017)

Domineeriv värv(Tumepunane)(1.osa)(2017)(464lk)

Autor:  Koidu Ferreira

Tutvustus

Kauges tulevikus on kuumad päikesetormid põletanud kogu planeedi ja maapinda katab tuhk. Vähesed allesjäänud inimesed elavad troostitutes maa-alustes baasides. Inimsoo jätkamiseks on kehtestatud ranged reeglid: laste saamiseks valitakse geneetiliselt sobivad paarid, kõik lapsed viljastatakse kunstlikult ja füüsiline kontakt vastassoost isikutega on keelatud.
Teismeline tüdruk Cordevia lahkub mõneks ajaks baasist ja teda hammustab tundmatu mürgine liblikas. Tema elu päästab teadmata kust välja ilmunud võõras võluv noormees Clay, kes on aga veelgi ohtlikum kui liblikas. Cordevia saab isalt käsu uurida Claylt välja, kust too poiss pärineb ja kus leidub veel elusat loodust. Ülesannet on aga suisa võimatu täita, sest tüdrukul pole aimugi, kuidas võita poisi usaldust. Pealegi on ta noormehesse ülepeakaela armunud.

Kui Clay otsustab baasist lahkuda, on Cordevia nõus pigem surema kui temast lahkuma. Clayl ei jää muud üle, kui võtta Cordevia endaga kaasa maailma, mis on palju ilusam, värvilisem ja mitmekesisem Cordevia omast. Ent see kaunis maailm kubiseb salakavalatest ohtudest. Asja ei tee Cordevia jaoks põrmugi lihtsamaks ka see, et kõik siinsed isased teda endale ihaldavad…

Pole ammu midagi lugeda saanud ja see raamat oli kaua aega pooleli. Kuna tegemist on igapäevaselt palju, siis paar lehekülge lugedes kuidagi lõppu ei jõua. Ütlen ausalt, et valisin selle raamatu raamatukogust kaanepildi järgi. Midagi selles värvide mängus tõmbas mind enda poole. Sisututvustust ma ei lugenud üldse. Aga mulle meeldis ja ma poleks osanud sellist lõppu oodatagi. Loodan, et autoril ilmub millalgi sellele osale järg. Peategelaseks on Cordevia ja Clay, kes üksteisesse armuvad kuigi nad mõlemad on pärit erinevast maailmast. Kuid see ei takista neid üldse. Seal maailmas, kus elab Clay on kõik ohtlik kuid Cordevia jaoks uus ja huvitav. Igatahes mulle sobis see raamat ja põnevust jätkus kuni raamatu viimaste lehekülgedeni. Muidugi ei puudunud sellest raamatust ka palav armastus, mis nende kahe vahel oli. Olen rahul, et seda raamatut iga päev tasapisi edasi lugesin. Autor oli minu jaoks uus ja ma lihtsalt tahtsin talle võimaluse anda. Kõige rohkem meeldis mulle see, et lugu ei peatunud üldse vaid tormas muudkui edasi, ilma et oleks saanud hingegi tõmmata. Pinge ja adrenaliin mulle lugude puhul väga meeldib. Mida ma nüüd lugema hakkan, ei oska esialgu midagi öelda. Pole nii ammu siia midagi kirjutanud. Eks midagi põnevat tuleb kindlasti. See raamat on siis esimene sel kuul ja loodan, et ta viimaseks ei jää. Muidugi meeldisid mulle tuhatormid, mis tahtsid kõik enda alla matta. Igatahes soovitan lugeda, kellele fantaasiaraamatud meeldivad ja usun,et te ei kahetse seda lugemist. Muidugi ennast sundida seda tegema pole mõtet. Pakaa ja näeme järgmine kord.

Küülikukütt (Joona Linna sarja 6.raamat)(2017)(416lk)

Küülikukütt (Joona Linna sarja 6.raamat)(2017)(416lk)

Autor: Lars Kepler

Tutvustus

Rootsi välisminister tapetakse oma Djursholmi kodus, kuid avalikkuse ees vaikitakse juhtunu maha. Liikvel on külmavereline kurjategija, keda kahtlustatakse ka sidemetes terroristidega, ja järgmine mõrv ei lase end kaua oodata.

Kaitsepolitsei on sunnitud roimari peatamiseks appi kutsuma endise komissari Joona Linna, kes on viimased kaks aastat trellide taga veetnud. Joonale tehakse pakkumine, millest ta ei saa keelduda. Nii saab alguse pöörane tagaajamine – kuid kes jahib tegelikult keda?

Kuna raamatukogus on sellele osale järjekord, siis pidin enne viiendat osa selle osa läbi lugema. Usun, et loen millalgi ka Stalkeri läbi. Mul on nii hea meel, et Joona Linna on tagasi. Peale Uneliivamehe lugemist, kartsin tõesti, et ei kohtugi temaga loos enam. Mulle meeldis see raamat ja soovitan teistelegi seda sarja lugeda. Pinget ja põnevust jätkub selles loos eriti viimaste lehekülgedeni.  Poleks osanud sellist asjade käiku üldse oodatagi. Lõpp oli ka üsnagi ootamatu ja süüdlane oli alati ühe tegelase silme all aga ta lihtsalt ei märganud seda või ei suutnud seda tähele panna. Igatahes kui Rootsi välisminister tapetakse, siis sealt asjade käik kõik algab. Muidugi arvatakse, et tegu on terroristiga aga kahjuks see nii pole. Kunagised ammused saladused tuletavad ennast jälle meelde ja asjaosalised ei taha enam neist midagi kuulda. Kuid mõrvar ei peatu enne kui on saanud oma kättemaksu ükskõik misssuguse hinnaga.  Lugu oli nii pingeline ja põnev, et ma ei suutnud enne lõpetada kui lugesin läbi. Napsasin aega ka enda uneajast ja nüüd peaks rahulikumalt võtma ja midagi vähem pingelist ja tempokat lugema. Eks selliseid raamatuid leidub ka minu riiulis. Soovitan lugeda ja loodan, et saan millalgi ka viienda osa läbi loetud, kuigi too on ka pooleli aga lihtsalt järjekorra pärast hüppasin kuuenda osa kallale. Igatahes soovin kõigile põnevaid raamatuid ja kohtumiseni järgmine kord.

Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda(2016)

Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda(2016)(400lk)

Autor: Mihkel Raud

Tutvustus

“21-aastaselt seisin ma silmitsi lihtsa valikuga: kas joon veel mõned kuud ja suren ära, või keeran korgi pudelile lõplikult peale ning jään ellu. Ma otsustasin elada.
Järgneva 25 aastaga sai minust tuntud muusik, edukas kirjanik, nõutud saatejuht ja kardetud talendikohtunik. Selles raamatus räägin ma sulle, kuidas see õnnestus. Räägin sedagi, kuidas paljud asjad ei õnnestunud.
“Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda” on elulooline eneseabiraamat, mis algab mõtteliselt seal, kus lõppes minu debüütromaan “Musta pori näkku”. Ma tutvustan sulle nippe ja trikke, mida ma ühe või teise eesmärgi saavutamiseks olen kasutanud. Kasuta neid targalt ja sa jõuad kaugele. Palju kaugemale kui mina. ”
Mihkel Raud

Seda raamatut lugedes tundsin ma, et olen millestki heast elus ilma jäänud. Tundsin ennast isegi lausa võhikuna. Ausalt öeldes seda raamatut raamatukogus nähes ma pikalt mõtlema ei jäänud, et kas see laenutada või mitte. Sain üsnagi palju naerda ja kirjutada see mees, minu arvates oskab. Ausalt öeldes pole eneseabi raamatud eriti minu teema aga järelikult tõmbas selle raamatu poole autor ise. Ausalt öeldes on see eneseabi raamat aga mida rohkem ma seda lugesin seda raskem oli lugemist lõpetada. Sain raamatust mitu head nippi erinevate olukordade lahendamiseks ja muidugi lugemine ise sujus ka väga ladusalt. Võib öelda, et see raamat alustas minu augustikuu lugemisekuud üsnagi värvikalt ja isu lugeda on sel kuul kindlasti rohkem kui eelmisel. Loodan, et keegi veel on seda raamatut lugenud ja leiab aega sellest muljetada. Soovitan lugeda, kes seda teinud pole, murdke oma eelarvamused ja asuge seda raamatut lugema. Autori eneseiroonia oli minu jaoks nagu kirss tordil. Pakkus meeleolukat lugemist mitmeks õhtuks. Ma ei kahetse, et need 400 lehekülge läbi lugesin. Nauditav ja lõbus lugemine oli soovitan, kes seda veel mingil põhjusel teinud pole.  Igatahes jätkan nüüd krimi-ja põnevusraamatute lainel ja usun, et sellest tuleb sama vinge sõit kui seda raamatut lugedes. Selleks korraks pakaa ja näeme järgmine kord.

Sina minu kõrval ja maailm meie vahel(2016)

Sina minu kõrval ja maailm meie vahel(2016)(311lk)

Autor: Nicola Yoon

Tutvustus

Minu haigus on haruldane. Põhimõtteliselt olen ma maailmale allergiline. Ma ei lahku oma kodumajast, ma pole seda teinud seitseteist aastat. Ainsad inimesed, kellega ma kokku puutun on mu ema ja mu hooldusõde Carla.

Kuid siis ühel päeval tagurdab naabermaja ette kolimisauto, ja ma näen teda. Ta on pikk, sihvakas ja kannab ainult musta – must T-särk, mustad teksad, mustad tennised ja must nokamüts, mis varjab täielikult ta juuksed. Ta märkab mind ja jääb vahtima. Mina vahin vastu. Tema nimi on Olly.

Võib-olla me ei oska ennustada tulevikku, aga me võime mõnd asja ette näha. Näiteks olen ma täiesti kindel, et ma armun Ollysse. Ja sellest kujuneb täiesti kindlasti katastroof.

Minu arust räägib raamat armastusest ja erinevatest riskidest, mis tuleb võtta kui sa kedagi armastad. Loo peategelane on Madeline või Maddy nagu Olly teda kutsub. Ta pole oma seitsmeteistkümne aasta jooksul kordagi enda kodumajast väljas käinud.  Ta loeb üsnagi palju raamatuid ja veedab oma päevi ka filme vaadates. Kuid ühel päeval näeb ta aknast naabermaja ette sõitvat kolimisautot. Seal on ka poiss, kes on  üleni mustas ja märgates, et Maddy vaatab aknast välja, lehvitab talle ja tüdruk tunneb, et see poiss meeldib talle. Mulle meeldis kuidas hooldusõde Carla, Maddyt aitas ja tal poisiga kohtuda lasi, muidu poleks ma arvan, mitte midagi nende vahel juhtunud.  Mulle väga meeldis ja minu jaoks oli lugu üsnagi liigutav ja ootamatute pööretega. Lõpp meeldis ja loodan, et nad jäävad kaua kokku ja et miski neid ei lahuta. Kui ei suutnud Maddy ema seda teha ei suuda keegi. Kahju on emast, kes tõesti tegi kõik, et Maddyt endaga hoida ja kes tahab teada, misssuguse tõe enda kohta tüdruk paljastas, peab ise selle raamatu läbi lugema. Soovitan lugeda, kuigi tegu on noorteromaaniga, soovitan siiski olenemata vanusest. Igatahes see lugu jääb mulle kauaks meelde ja kindlasti tahaksin selle autori mõnda teist raamatut ka kunagi lugeda, millal seda ei tea. Igatahes asun nüüd midagi rohkem kriminaalsemat lugema ja soovin teilegi põnevaid raamatuid igasse päeva.

Sai, mis tahtis(2016)

Sai, mis tahtis(2016)(264lk)

Autor: Louise O’Neill

Tutvustus

Väikeses Iiri linnakeses on alanud suvi. Emma O’Donovan on saanud äsja 18-aastaseks, ta on piltilus ja enesekindel. Ühel õhtul peavad linnakese noored pidu. Kõik on kohal. Kõigi pilgud on Emmal. Järgmisel hommikul ärkab tüdruk kodumaja verandal. Ta ei mäleta midagi eelnenud ööst ega tea, miks kogu ta keha niimoodi valutab. Küll aga teab seda kogu ülejäänud linn. Peol tehtud fotodelt on üksikasjalikult näha, mis Emmaga juhtus. Mõnikord ei ole aga inimesed valmis oma silmi uskuma. Eriti siis, kui karm tõde käib linnakese kangelaste kohta.

Loo peategelaseks on Emma, kes kõigi arvates on selle väikese linnakese kõige ilusam tüdruk. Kuid keegi ei tea, mida ta tegelikult teistest mõtleb ja milline on tema tegelik iseloom. Minu jaoks oli raamat üsnagi traagiline, kuid samas ka mõtlema panev. Mis võib kõik juhtuda kui pidutsetakse juuakse palju alkoholi ja muidugi tarvitatakse ka teisi aineid. Igal asjal on tagajärjed ja pärast sellepärast veel hullemasse auku sattuda on üsnagi kurb ja karm õppetund. Ma ei saa öelda, et see lugu mind ei puudutanud, natuke ikka kuna Emma saab loos üsnagi korraliku õppetunni, mida ta mäletab kogu oma ülejäänud elu. Lugu polnud selline, millele tavaliselt tahaks kaasa elada aga miski oli, mis mind endaga kaasa kiskus, et teada saada, mis kõigest sellest saab ja milline on lõpplahendus. Igatahes tegu on Iiri kirjanikuga, polegi varem üldse selle maa kirjanikke lugenud võib-olla läheb ka lugemisväljakutse punkti alla, eks seda veel vaatan. Soovitada ei julge ja igaüks teab kas tahab seda raamatut lugeda või ei. Aga igatahes autor kirjutab nii põnevalt, et raamatut on raske käest panna, mis siis, et tegu on üsnagi tõsiste sündmustega ja nende tagajärgedega. Selleks korraks kõik ja järgmiste lugemisteni. Mis plaanis on seda veel ei ütle aga küll loete sellest siis siin..