Uneretk(Loomingu Raamatukogu)(1968)

Lugemiseväljakutse 2022

47. Raamat, mis ilmus Su ema sünniaastal(1968)

Uneretk(Loomingu Raamatukogu)(1968)(64lk)

Autor: Marie Under

Kirjastus: Perioodika

Tutvustus

On tuuled lõõtsudes lõhkunud jõge,
see turtsudes kees.
Ma sülgasin pihku ja sõudsin kui sõge,
ma sõudsin, mis jõudsin, kui täis meremees.

Siis tõukasin lootsiku randa. Kas tohin?
Mis kuulen ja näen:
mis noordunud taevas! mis lohutav kohin!
Ei tohi või tohin — ma siia jään.

Ma hingasin välja ning hingasin sisse,
et ragises rind.
Kesk rohelisemast rohelisse
ürghaljuse sosin meelitas mind.

Eneselegi ootamatult sattusin taaskord luulelainele. Mul on hea meel, et olen saanud sel aastal nii värvikaid raamatuid lugeda ja muidugi ka neid lugusid, mida poleks vist üldsegi kätte võtnud.

Vaikselt on mulle luule lugemine hakanud meeldima ja otsingi nüüd, mida võiks järgmiseks lugeda. Eks ootan pakkumisi, kelle luulekogu järgmisena ette võtta.

Igatahes ma olen väga rahul, et ma seda raamatut sattusin lugema ja mul on hea meel, et taaskord olen leidnud tee Eesti kirjanikeni. Eks püüan iga kuu vähemalt ühe raamatu lugeda meie kodumaiselt kirjanikult. Loodan, et mul õnnestub ikka see nii omamoodi lugemiseväljakutse endale.

See oli minu esimene kokkupuude Marie Underiga ja ma usun, et see ei jää viimaseks. Temas on midagi, mida võiks nii armastada kui ka kiruda. Kuid mul on ainult head sõnad ja ütlen vaid, et nautisin lugemist ja kohtume jälle!

Aitäh teile lugejad, et olemas olete!

Südamega rohkem(2003)

Lugemiseväljakutse 2022

30. Raamat kirjanikult, kes kirjutaski ainult ühe raamatu

Südamega rohkem(2003)(96lk)

Autor: Pille-Riin Sarv

Kirjastus: Print Best OÜ

Tutvustus

Kõrbes sa sünnid, kõrbes sa sured,
kõrbet sa nimetad koduks.
Kõrbest sa lähed, kõrbesse tuled,
meenutad veidike hobust.

Luulekogu

Tegemist on ühe ütlemata hingelise ja mõtlemapaneva luulekoguga, mida ma olen üle pika aja lugenud. Need luuletused viisid mind maailma, kus valitseb täielik hingerahu ja tundsin, end kui uuesti sündinud. Kõik varasemad muremõtted kadusid ja ma muudkui lugesin ja lugesin. Aitäh autorile selle imeilusa luulekogu eest.

Need emotsioonid, mida nüüd peale selle raamatu lugemist tunnen, on üsnagi raske sõnadesse panna, kuid ma vähemalt proovin. Olin peale raamatu lõpetamist tükk aega oma maailmas ja alles nüüd tunnen, et olen valmis ka kirjutama. Kindlasti üks selle kuu parimaid lugemisi ja ma ei kahetse seda.

Igal luuletusel oli oma mõte ja temaatika ning selle mõistmine oli jäetud lugeja hooleks. Kahju on ainult sellest, et autoril ilmunud ainult üks raamat. Nii väga tahaksin veel ja veel teda lugeda. Eks tuleb mõne aja möödudes taaskord raamat riiulist alla võtta ja taas neid imelisi luuletusi nautida. Sest seda ma tegin ja oi jaa ikka täiel rinnal.

Ma usun, et kes on kord neid lugenud, leiavad taas tee nende luuletusteni. Aitäh autorile ja aitäh teile kallid sõbrad, et minu postitusi loete. Olge tublid ja terved!

Morbidaarium(2012)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

MÄRTS: Käisin raamatukogus raamatuesitlusel või vaatasin veebist selle salvestust. Loe seda raamatut, mille esitlusel käisid või mõnd teist sama autori raamatut.

Morbidaarium(2012)(112lk)

Autor: Birk Rohelend

Kirjastus: Roheline Kuu

Tutvustus

Birk Rohelennu esimene luulekogu pärast kolme auhinnatud romaani, näidendeid ja lugematul hulgal tööd erinevate stsenaariumidega. See räägib vanavanematest, kes varjusid Teise maailmasõja ajal metsas või surid Siberis. Vanematest, kes pidid taluma Nõukogude okupatsiooni. Tüdrukust, kes lootis saada oktoobrilapseks, sest talle meeldis see ilus punane rinnamärk. Tema usust, lootusest ja pettumusest, kui selgus, et usk ja lootus olid vaid propaganda viljad.

«Morbidaariumis» peegeldub 1980. aastatel sündinud põlvkonna lugu. Ootused, mis olid alati suuremad kui reaalsus. Lapsepõlv, mis oli donaldinätsumaiguline, abipakiriietelõhnaline ja seebikatest küllastunud. Miks me ootasime oma isiklikku Juani ja kuidas me ei suutnud oma Juhanitega leppida. «Morbidaarium» on isiklik, aus ja päris. See on Birki kujunemise lugu.

Kujundanud Elina Kasesalu
Illustratsioonid Elina Kasesalu

Kuna meie kodulinna raamatukogul puudub võimalus vaadata raamatuesitlusi veebi kaudu, siis valisin ühe Eesti raamatukogu ja sealse vestluse koos Birk Rohelennuga. Mainin kohe ära, et tegemist on ühe mu lemmikkirjanikuga ja mulle on senimaani tema krimilood ja põnevikud väga meeldinud. Seal räägiti tema raamatust Kes tappis Otto Mülleri ja muidugi erinevatest temaga seotud seriaalidest ja filmidest. Muidugi ei puudunud ka tema kui kirjaniku lugemiseelistused ja mõneti olen temaga nõus, et selliseid krimiromaane nagu kirjutas Agatha Christie enam ei ilmu. Kuid eks vahel on küll tunne, et mõned krimkad kipuvad jääma selliseks üheülbaliseks, nagu näiteks et peategelasel on mingisugune isiklik probleem, olete ju nõus?

Valisin temalt hoopis midagi muud kui varemalt olen lugenud. Nimelt on tegemist tema luulekoguga ja mind puudutas see väga. Kindlasti jääb see luulekogu pikaks ajaks meelde ja mul on hea meel, et otsustasin valida midagi muud kui tema põneviku või krimiraamatu. Nii elulist luulet polegi varem lugenud. Igatahes tema raamat Kes tappis Otto Mülleri? läheb kindlasti lugemisnimekirja ja loodan, millalgi selleni ka jõuda.

Taaskord suutsin ühe luuleraamatu ka siia kuusse sokutada, nii et nüüd saan pisut hinge tõmmata ja jätkata oma pooleli olevate raamatutega.

Soovitada ei oska, kes tahab see uudistab ise ka seda luulekogu ja nagu öeldakse, oma silm on kuningas.

Viisk,põis ja õlekõrs(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

1. Eesti autori luuleraamat

Viisk,põis ja õlekõrs(2021)(16lk)

Autor: Ado Piirikivi

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Vana hea lastelaul kolme sõbra äpardusterohkest teekonnast on taas raamatukaante vahel. Jaan Tammsaare kaunite illustratsioonidega ilmus klassikaline lugu esmakordselt aastal 1980.

Seekord siis lõbus luuletus kolmest tegelasest viisust, põiest ja õlekõrrest, kes olid teel Tartust Viljandi. Oh seda seiklust küll. Muidugi ka ootamatuid takistusi, mis vahvaid matkalisi ees ootasid. Kuid eks raskused selleks ongi, et neid ületada, kas nad said kenasti hakkama või jäidki ekslema?

Mulle meeldis ja selline tore vahepala teiste lugemiste vahele.

Kes soovib, siis võib ka koos nende tegelastega matkama minna. Edu!

Talve top(2008)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

5. Heljo Mänd 95

Talve top(2008)(50lk)

Autor: Heljo Mänd

Kirjastus: Eesti Ekspressi kirjastus

Tutvustus

Aastaaegade sarja neljas kogu. Eelmised olid Kevade reklaam, Suve suurmüük ja Sügise süda.

Seekord siis sattusin luuletuste maailma. Mõnedki neist olid väga head ja meeldisid väga. Eks lugemine läks kui ludinal. Selle autori poolt on varemgi midagi loetud, aga mäletan lapsepõlvest, kui ema mulle karuaabitsa ostis. See oli parim, mis olla sai. Loodan, et leian ta millalgi üles ka.

Kellele meeldivad luuletused, siis see tore raamat on just sulle. Igatahes mina nautisin lugemist ja ei märganudki kui juba läbi saigi.

Valitud luuletused(2012)

Lugemiseväljakutse 12 ust

Valitud luuletused(2012)(112lk)

Autor: Lydia Koidula

Kirjastus: Harte

Tutvustus

Kogus on Lydia Koidula luuleparemik, kokku 66 luuletust. Raamat on esmakordselt välja antud 1943 aastal Koidula sajandaks sünniaastapäevaks. Luuletused on valinud Bernard Kangro. KODU Meil aia-äärne tänavas, Kui armas oli see, Kus kasteheinas põlvini Me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin Küll lille, rohuga, Kust vanataat käe kõrval mind Tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis Ta kombel vaadata! “Laps, oota,” kostis ta ,“see aeg On kiir küll tulema!” Aeg tuli. Maa ja mere peal Silm mõnda seletas — Ei pool nii armas polnud seal Kui külatänavas

Mäletan veel oma lapsepõlvest, et kui ei tahtnud kuidagi magama jääda, siis ema laulis ikka mulle mõnda laulu või luges just Koidula luulet. Kõige rohkem meeldis mulle muidugi Meil aia-äärne tänavas. See on südamelähedane siiani.

Nüüd kui ise neid luuletusi lugesin, tundsin et olen kui hoopis teises maailmas. Eks mõnedki neist läksid väga hinge ja nautisin lugemist. Ma loen küll luulet harva, kuid selle autori luule on hoopis midagi muud kui mõni muu lugu.

Mul on hea meel, et selle väljakutse teemaks oli valida raamat, milles on vähemalt 5 erinevat novelli, luulet või juttu. Tänu sellele ma selle raamatuni jõudsingi. Nüüd järele mõeldes teeb üks luule raamat kuus hingele head. Tunnen ennast kui uuesti sündinuna.

Nautisin lugemist ja julgen ka teistele soovitada.

Kuna ülesandeks oli koostada pealkirjadest raamatuluule, siis siin ta on!

Hõbehundi laulud(2020)

owls-2020-cover-tbr

O.W.L. Magical Readathon

2. Loe midagi, mis on sinu mugavustsoonist väljas

Hõbehundi laulud(2020)(128lk)

Autor: Vahur Afanasjev

52113421._SY475_

Tutvustus

Luule algus on laulus. Pärast aastaid vabavärssi taasavastasin riimi. “”Hõbehundi”” luuletused räägivad armastusest, otsivad inimliku õnne allikaid, maadlevad keskeakriisiga, imetlevad loodust ja pürgivad lootuse poole.

Seekord lugesin midagi sellist, mida ma just igapäevaselt ei loe. Selleks osutus luule. Ma pole eriti selle žanri fänn ja loen selliseid raamatuid harva. Seekordne raamat osutus valituks, kuna osalen sellisel vahval lugemiseväljakutsel, mille infot sain Irinalt. Suured tänud talle!

Omamoodi luuletused, mis isegi mind natuke raputasid. Eks neid mis meelde jäid oli mitmeid. Ei hakka neid siia panema, küll ise loete siis saate teada.

Soovitada ei oska, kes tahab see loeb ja kes ei taha võib vabalt ka sellest raamatust mööda minna. Midagi sellega otseselt ei kaota.

Soovin kõigile kaunist õhtu jätku ja näeme veel!

 

Haikud: Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes(2016)

Lugemiseväljakutse 2020

10. Luuleraamat

Haikud: Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes(2016)(120lk)

Autor: Uku Masing

28091774

Tutvustus

Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes.

Uku Masingu tõlked ei ole otse jaapani keelest, vaid põhiliselt prantsuse, kuid ka saksa ja inglise keele vahendusel.
Luuletused pärinevad Masingu käsikirjast. Tegemist pole Masingu enda poolt raamatuks kavandatud luuletustega, vaid isikliku huviga, ajaviitega. Tõlked on tehtud sundimatult mõne aja jooksul nii eraldi paberitele eri võimalusi vaagides kui ka lausa raamatuäärtele prantsuskeelsete tõlgete kõrvale, olles mustandina ja puhtandina korraga; ei ole süüvitud vormiküsimustese enam kui silbilugemisesse, ei ole püütud arendada oma tõlkemeetodit.
Luuletusi võib vaadata kui Masingu isikupäraseid ja omaloomingulisi tõlgendusi.

Kuna mind huvitasid pikka aega juba aasiapärased lugemised, siis seekord sattusid pihku haikud. Ma olen neist kunagi ammu ähmaselt kuulnud ja nüüd neid lugedes tekkis täielik wau-efekt.

Sellised lühikesed kuid löövad laused, mis sind viivad maailmadesse, kuhu sa ise poleks üldse osanud minemisest  unistadagi.

Mulle meeldis see lugemine ja täitsa selline vahepala lugemine, kus palju kaasa mõtlema ei pea ja lihtsalt kulged, ühelt leheküljelt teisele.

Soovitan teistelegi!