Teaduskirjanduse lugemiseväljakutse 2019
Mina olen siil(2017)(42lk)
Autor:Maia Kutšerskaja
Tutvustus
Pahase inimese koht öeldakse: okkaline nagu siil! Aga siilil on lisaks okastele mitte üksnes pea ja jalad, vaid isegi saba! Ja muide, siil kuuleb paremini kui kass, aga saagi lõhna tunneb ära viie meetri kauguselt!
Selles raamatus räägitakse siilist – kuidas ta sünnib, kus elab ja kuidas teda kostitada, kui ta sulle külla tuleb. Saad teada, millised eksiarvamused inimestel siilide kohta on, mida ta tegelikult okastel kannab, milliseid elupaiku armastab, kas ta ka ujuda mõistab ja palju muudki, mida sa okaskera kohta varem ei teadnud.
“Mina olen siil” on teine raamat sarjast “Laste loomaraamat”, varem on ilmunud “Mina olen rebane”.
Nii armas kaanepilt tõmbas mind kohe lugema. Mulle meeldivad väga siilid ja niimoodi ma seda lookest ka lugesin.
Üpris palju uut sain teada ja nüüd on selge mida tohib siilikesele anda ja mida mitte. Mulle väga meeldis ja soovitan kõigile lastele seda sarja lugemiseks. Harivaid lugusid on tore lugeda, isegi siis kui oled juba pisut vanem kui raamatu lugemiseks mõeldud sihtgrupp.
Eks millalgi kui aega saan loen ka teisi selle sarja raamatuid. Väga armsad kaanepildid on kõigil raamatutel.
Kes tahab siilide kohta rohkem teada, siis minge krabage endale see raamat lugemisse või isegi kodusesse riiulisse.
raamaturiiulike 