Ratsutada ükssarvikutel(2022)

Ratsutada ükssarvikutel(2022)(54lk)

Autor: Mariangela Di Fiore

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Kui ma haigeks jäin, siis pidin ma lasteaiast ära tulema. Ma ei jõuagi vist enam tagasi minna. Sest sel sügisel lähen ma esimesse klassi. Kui arstid lubavad…

Viljal on vähk. Väga haigena on paljud asjad teistmoodi, aga haiglas juhtub ka palju tavalisi ja toredaid asju. Kõige toredam on Sindrega mängida. Kõige kurvem on see, et vanem vend Villem ei käi eriti tihti külas. Aga võib-olla tuleb ta Vilja sünnipäevale?

Autori palvel annetatakse igas riigis osa raamatu müügist teenitud tasust heategevuseks. Eestis annetab kirjastus TÜK Lastefondile.

Mariangela Di Fiore on kirjutanud 12 raamatut lastele, noortele ja täiskasvanutele. Olles rahvuselt nii itaallane kui ka norralane, on ta maailmas enim tuntud autobiograafilise teose „Camorraland“ (2010) järgi, mis kirjeldab tema kohtumist Napoli maffirühmituse Camorraga. Autor omab UCLA kraadi kirjanduses ja stsenaristikas ja elab Nesoddenis, Norras.

Lisa Aisato on tunnustatud norra illustraator, lasteraamatute autor ja kunstnik. Eesti lugejate südame võitis ta maagilise jõulujutustuse „Lumeõde“ (2019) lummavate ja tugevalt teksti toetavate piltidega. Soojalt on meie raamatuhuvilised vastu võtnud ka järgnevalt ilmunud „Elupildid“ (2020) ja „Päikesevalvaja“ (2021).

„Piinavalt ilus! Elu lastehaigla vähipatsientide osakonnas ei ole kunagi varem lastekirjanduses nii tabavalt kajastatud kui selles Mariangela Di Fiore ja Lisa Aisato raamatus. Lugedes on tajuda autori võimalikku isiklikku kokkupuudet. Lisa Aisato tundlik pildikeel toetab teksti ja suudab edasi anda valusalt täpse kogemuse läbi lapse silmade. Tema illustratsioonidele on omane unenäoline realism. Kõik pildid on rabavad, mängides haiglasteriilsuse ja lapse elujaatava optimismi piiridel. Soovitan lugeda!“

Ka tee selle raamatuni oli täitsa juhuslik, kuna osalesin kampaanias, kus annetada raamatuid kooliraamatukogudele ja külastasin Võru Kreutzwaldi kooli raamatukogu ja sealne raamatukoguhoidja just seda raamatut mulle lugemiseks soovitaski. Eks mõned soovitused andis ta veel, eks neid püüan ka millalgi lugeda. Mul on siiralt hea meel, et ma seda lugu lugesin. Poetasin isegi mõne pisara, kuna raamat oli loo poolest nii ilus ja kurb.

Lugu siis tüdrukust nimega Vilja, kes jäi haigeks ja pidi lasteaiast ära tulema. Ta ei teagi kas ta sinna üldse tagasi saab. Sügisel läheb ta juba esimesse klassi, kui arstid selleks loa annavad.

Nimelt on Viljal vähk. Eks see olegi lugu sellest kuidas sellega toime tulla ja haiglas oldud aeg tõi tüdrukule nii rõõme kui ka kurbust, mul on nii hea meel, et ma seda lugu lugesin ja lootsin koguaeg, et Vilja saaks terveks ja ta saaks alustada sügisel kooliteed. Kas see nii ka läheb ja kes on tema vahva sõber? Eks neile küsimustele otsige vastuseid raamatust.

Muidugi võlusid mind taaskord raamatus olevad illustratsioonid, mille on seekord teinud meile kõigile tuntud Lisa Aisato. Tema raamatuid ma olen lugenud ja ka need on mulle omamoodi hinge pugenud. Puges ka see lugu ja jääb kindlasti kauaks ajaks meelde. Ma siiralt naudin selliseid raamatuid, kus on lisaks loole ka sellele vastavad illustratsioonid, mis annavad loole palju juurde. Eks ta lasteraamat ole, kuid oma sisu poolest ilmselt vajaks ka lapsevanema selgitusi.

Nii ilus ja nauditav lugu, et pole kahju seda ka teistele lugemiseks soovitada.