Lugemiseväljakutse 2022
47. Raamat, mis ilmus Su ema sünniaastal(1968)
Uneretk(Loomingu Raamatukogu)(1968)(64lk)
Autor: Marie Under
Kirjastus: Perioodika

Tutvustus
On tuuled lõõtsudes lõhkunud jõge,
see turtsudes kees.
Ma sülgasin pihku ja sõudsin kui sõge,
ma sõudsin, mis jõudsin, kui täis meremees.
Siis tõukasin lootsiku randa. Kas tohin?
Mis kuulen ja näen:
mis noordunud taevas! mis lohutav kohin!
Ei tohi või tohin — ma siia jään.
Ma hingasin välja ning hingasin sisse,
et ragises rind.
Kesk rohelisemast rohelisse
ürghaljuse sosin meelitas mind.
Eneselegi ootamatult sattusin taaskord luulelainele. Mul on hea meel, et olen saanud sel aastal nii värvikaid raamatuid lugeda ja muidugi ka neid lugusid, mida poleks vist üldsegi kätte võtnud.
Vaikselt on mulle luule lugemine hakanud meeldima ja otsingi nüüd, mida võiks järgmiseks lugeda. Eks ootan pakkumisi, kelle luulekogu järgmisena ette võtta.
Igatahes ma olen väga rahul, et ma seda raamatut sattusin lugema ja mul on hea meel, et taaskord olen leidnud tee Eesti kirjanikeni. Eks püüan iga kuu vähemalt ühe raamatu lugeda meie kodumaiselt kirjanikult. Loodan, et mul õnnestub ikka see nii omamoodi lugemiseväljakutse endale.
See oli minu esimene kokkupuude Marie Underiga ja ma usun, et see ei jää viimaseks. Temas on midagi, mida võiks nii armastada kui ka kiruda. Kuid mul on ainult head sõnad ja ütlen vaid, et nautisin lugemist ja kohtume jälle!
Aitäh teile lugejad, et olemas olete!