Liblikas õlal(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

15. Raamat, mille kaanel või pealkirjas on liblikas/liblikad

Liblikas õlal(2021)186lk)

Autor: Marje Ernits

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Kaheteistkümnest novellist koosnev kogumik Eesti ühelt viljakamalt naiskirjanikult. Meie elu oli pikka aega ilus ja kerge kanda – see oli nagu liblikas õlal. Kuid miski siin elus ei püsi igavesti … Kogumik „Liblikas õlal“ koosneb tosinast novellist, mis kõik on omavahel seotud, sest jutustavad inimeste elust (ja surmast) koroonapandeemia ajal. Samas ei ole need kurvad ja masendavad lood, küll aga nihkes, nagu ikka, kui negatiivset tulemust hinnatakse positiivsest ülemaks. Raamatust leiab nii tõsiseid ja mõtlema panevaid (nt „Liblikas õlal“ ja „Esimene viimane suudlus“) kui ka humoorikaid ja ootamatu puändiga jutte („Kassi kodu“ ja „Nähtamatu armuke“). Kõiki novelle ühendab aga Marje Ernitsale omane ladus jutustamisstiil ja hea inimeste tundmine. 

Kuna eelmine raamat mulle väga ei meeldinud, siis otsustasin peale pikka mõtlemist uuesti proovida. Seekord oli ühes raamatus kaksteist novelli, mis olid kõik nii erinevad, kuid samas täitsa head lugemised. Öeldakse küll, et kaks korda ühe sama reha otsa ei asutata, kuid kuna mulle tuttav seda raamatut soovitas, peale seda kui talle kaebasin, et eelmine oli mõneti ka aja raiskamise moodi, siis tema kostis selle peale, et proovi seda novellikogu. Niimoodi ta loetud saigi. Kuna pealkirjas on sõna liblikas, siis sobis see ka selle aasta lugemiseväljakutse alla.

Kuna praegu on maailmas üsna raske aeg, siis lemmikuteks osutusid ikka naljajutud „Kassi kodu“ ja „Nähtamatu armuke“. Minu jaoks oli neis sellist särtsu nagu võiski oodata.

Eks oli ka tõsisemaid lugusid ja mõnedki neist võivad minu kiitust pälvida. „Liblikas õlal“ oli just selline lugu, mille võiksin välja tuua. Miski selles loos ikka oli, mis mind mõtlema pani ja vahel on hea lugeda ka selliseid lugusid. Ei taha väga saladust kergitada, kes tahab see loeb ise.

Eks ilmselt need kaks raamatut sellelt autorilt mul vist viimaseks ei jää, kuna avastasin, et ta on kirjutanud ka kriminulle. Püüan nendeni ka jõuda, kuid enne teen ilmselt pausi ja siis alustan taas.

Soovitusega on nii ja naa, kellele meeldib, siis võib ju proovida lugeda.

Kena õhtut!

Pilvede varjud(2020)

Lugemiseväljakutse 2022

4. Eesti autori raamat, kes on küll palju raamatuid kirjutanud, kuid sina pole veel tema raamatuid lugenud

Pilvede varjud(2020)(180lk)

Autor: Marje Ernits

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Inimese täiskasvanuks saamisel on oma roll nii vanematel kui vanavanematel, õdedest-vendadest rääkimata. Seda arengut kujundavad õpetajad, treenerid, kaaslased ja muidugi sõbrad ning interneti suhtluskeskkonnad. Vaatamata tehnoloogia arengule, generatsioonide ja kõige muu kiirele vaheldumisele on inimese elus midagi, mis ei muutu, aga kordub alati uues võtmes: see on esimene armumine. Anabelil on kõik olemas: turvaline kodu, hoolitsevad vanemad ja taibukas väikevend, sõpradest rääkimata. Miks siis ikkagi läheb nii, nagu ei peaks? Ühel ööl ärkab neiu võõra maja trepi all ega suuda meenutada, kuidas ta sinna sattus ja mis temaga juhtus. Kõik näib justkui korras olevat, sest ta on elus ja terve, kuid tema mälus on üks tühik …

Leidsin tee autorini, kellest olen küll kuulnud, kuid tema raamatuid pole veel lugenud. Alustasin loo lugemist suurte ootustega, kuna eks ka sisututvustus andis selleks tõuke, et ilmselt on tegu ühe eesti kirjaniku romaaniga noorest nimega Anabel. Tal on kõik olemas, mida ta vaid soovib, kuid paraku on tema saatusel temaga teised plaanid.

Ausalt öeldes jättis see lugu mulle suhu hapu maigu. Igatahes peale sisututvustuse lugemist olid ootused kõrged ja siis selline valus maandumine. Ilmselt ma ei suutnud autori loodud maailmaga kaasa minna ja kindlasti teistele lugejatele tema raamatud meeldivad. Lugesin ka, et ta on välja andnud üle 30 raamatu, millest mina polegi ühtegi lugenud. Minu jaoks polnud lugu see, mida mulle lubati. Olen pisut pettunud, kuid lugesin siiski lõpuni, et mõista seda, mida autor, meile kui lugejatele selle looga öelda tahab.

Tookord kui selle loo lugemisse valisin, siis mõtlesin, et annaks võimaluse ka tema ühele teisele raamatule, mida mulle on kaua aega üks hea tuttav soovitanud. Eks sellestki kirjutan peagi siin.

Ma ei saa öelda, et lugu täitsa halb oli, pigem oli nii, et mulle sel hetkel see ei sobinud. Ma ei saa sinna midagi parata, kuid tuleb tõesti madal hinne, eks järgmiste tema raamatute lugemisega läheb ilmselt paremini. Ma vähemalt loodan.

Soovitada ei oska, peate ise otsustama.