Lugemiseväljakutse 2019
24. Raamat, milles on pühendus (Raamatus võib olla käsitsi kirjutatud pühendus (teile endale või kellelegi teisele) ja võib olla ka autori pühendus oma lähedastele, nii nagu on paljudes raamatutes.)
Harakad(2019)(304lk)
Autor: Mark Edwards
Tutvustus
Hirm elab naaberkorteris … Jamie ja Kirsty on oma esimesse ühisesse kodusse kolides optimistlikud. Nende helges tulevikus ootab abielu ja pere loomine. Uue maja elanikud tunduvad sõbralikud: kirjanik ja keskealine taimetark üleval ning otse nende all abielupaar Lucy ja Chris Newton, kes neid avasüli tervitavad.
Algus uues kodus on kui idüll, aga siis hakkab juhtuma veidraid asju. Nende lävele jäetakse surnud rotte. Nad kuulevad häirivaid hääli, pealegi – mis kõige hullem – öösiti. Kui Jamie parim sõber kohutavas õnnetuses viga saab, avastavad nad, et tegu polnud pelgalt halva juhuse ja kokkusattumusega – toimumas on midagi palju pahaendelisemat. Kui Jamie ja Kirsty meeleheite äärele aetakse, vannub Jamie, et hakkab vastu. Ent tal pole aimugi, millega silmitsi seisab.
„Harakad“ on pingeline psühholoogiline põnevik, mille koletisteks pole vampiirid ega deemonid, vaid inimesed naaberkorterist. Mark Edwards on tänapäeva üks menukamaid ja produktiivsemaid briti põnevuskirjanikke. „Harakad“ on tema esimene ja senini loetuim romaan, mida on üle maailma ostetud ligi miljon eksemplari.
„Väga kaval ja tempokas lugu, mis jäi lõpuni ootamatuks.“ – Elizabeth Haynes
Raamatut lugedes tekkis tunne, et ma olen sattunud kummalisse maailma. Kuigi tegelased on täiesti tavalised inimesed oma igapäeva murede ja rõõmudega.
Jamie ja Kristy kolivad enda uude kodu. Kõik on alguses kena ja rahulik, nagu paradiisis. Kuid mida sündmused edasi liiguvad, seda pingelisemaks lugu pöörab. Mis peale saatuslikku avariid juhtub, seda poleks keegi osanud oodata. Kellega see juhtus ja mis sai edasi, peate kallid lugejad ise lugema.
Mulle meeldis see lugu. Omamoodi kaval ja tempokas lugemine, mille lõpp tuli mulle suure üllatusena. Ma ei oodanud sellist lõppu, ju tahtsin midagi muud.
Pinge muudkui keris ja keris, kuni lõpus täielikult plahvatas. Mulle meeldis, et loos oli läbivalt tunda pinget aga ka sündmused olid üsnagi adrenaliinist nõretavad ja pööraselt kirjutatud. Kuna ma pole varem seda autorit lugenud, siis proovin seda viga parandada ja loen läbi ka esimese raamatu,mis on temalt eesti keeles ilmunud.
Tegu on siis psühholoogilise põnevikuga ja võin kinnitada, et täpselt nii see ka oligi. Ma poleks arvanud, et mõned inimesed saavad olla nii õelad ja kurjad. Mul oli Jamiest ja Kristyst nii kahju. Selliseid naabreid ei tahaks kellelegi, nagu nemad seda said.
Miski selle loo juures tõmbas mind enda poole. Ma lugesin ja lugesin ning alles siis kui pool loost oli läbi suutsin teha hingetõmbe pausi. Eks teised kohustused tahtsid ka täitmist. Mul on hea meel, et lugesin ja julgen ka teistele soovitada. Ma usun, et te ei kahetse kui seda lugu loete. Põnevust jagub kuni viimaste lehekülgedeni.
Soovin kõigile kaunist päeva ja näeme veel!
raamaturiiulike 