Naine puuris(Osakond Q sarja 1.raamat)(2014)

Lugemiseväljakutse 2021

7. Anna autorile esimene võimalus (Oled kirjanikust palju kuulnud, teda soovitatakse, kiidetakse, aga Sina ei ole ühtegi tema raamatut lugenud, Sul on tõrge jne).

Naine puuris(Osakond Q sarja 1.raamat)(2014)(330lk)

Autor: Jussi Adler-Olsen

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Ühel ilusal kevadtalvisel päeval kaob jäljetult noor ja edukas Folketingi poliitik Merete Lynggaard. Meedia lahkab raevukalt tema kadumise ja eraelu üksikasju, pealkirjades oletatakse igasuguseid versioone: oli see enesetapp, mõrv, traagiline õnnetus, inimrööv või äkki hoopis vabatahtlik põgenemine? Politsei käivitab kohe põhjaliku uurimise, kuid tulemusi sel pole. Merete Lynggaard oleks nagu maa alla vajunud.

Alles siis, kui ebatraditsioonilise lähenemisega ja elust vintsutatud kriminaalkomissar Carl Mørck pannakse juhtima osakond Q-d, politsei vastasutatud üksust, mille ülesandeks on uurida “kõrgendatud tähelepanu nõudvaid” kuritegusid, hakkab uurimine jõudsalt edenema. Peatselt on Carl Mørck koos oma assistendi Hafez el-Assadiga jälil külmaverelisel kurjategijal, kes vihkamisest ajendatuna on sepitsenud täiesti pöörase kättemaksuplaani.

Kas Carl ja Assad jõuavad kurjategijat takistada või saavad ka neist tema ohvrid? 

Seekord sattusin siis tuttava soovitusel Taani kirjaniku raamatut lugema. Ma ei tea miks ma varem seda autorit pole lugenud. Kõik muudkui soovitasid ja kiitsid, mul tekkis nagu tõrge ja ma ei suutnud üldse seda raamatut esimest korda lugedagi. Nüüd mõned kuud hiljem otsustasin, et loen esimesegi osa läbi ja vaatan siis, mis edasi.

Nüüd olles esimese läbi lugenud, tean, et ega selle sarja lugemist pooleli jätta küll ei tohi. Ma kindlasti jätkan ka järgmiste osade lugemist.

Peategelaseks on uurija Carl Mørck, kes juhuse tahtel pannakse juhtima osakonda Q, mille ülesandeks on uurida kõrgendatud tähelepanu nõudvaid kuritegusid. Koos oma abilise Assadiga asuvad nad uurima Merete Lynggaardi kadumist ja mida lugu edasi, seda põnevamaks ja tempokamaks lugu muutus.

Ma elasin tegelastele nii kaasa ja mulle meeldis, et lugu ei olnud kirjutatud aeglases tempos, vaid pidevalt juhtus midagi ja vaikselt hakkas lahti rulluma ka juhtumi lahendus. Seda kõike muidugi tänu Carlile ja Assadile. Endal ei tulnud kordagi ette, et kes võiks süüdi olla ja miks kõik see üldse juhtus. Nii, et igatahes saab see lugu kindlasti minult viis punkti.

Nauditav ja tempokas lugemine, juba laenutasin Ellus ka teise osa, seega Carli seiklused igatahes uurijana jätkuvad. Ma julgen ka teistele soovitada, kes varem seda sarja lugenud pole. Igatahes minu tuttavate seas on see sari päris populaarne ja eks sellepärast ma ka selle lugemise endale ette võtsingi.

Soovitan teistelegi ja usun, et te ei pea pettuma. Põnevusest selles loos juba puudus ei tule!