Väike iluremont(2022)

Väike iluremont(2022)(384lk)

Autor: Miika Nousiainen

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Vaimukas läbilõige heaoluühiskonna inimeste probleemidest.

Isa matustel tunneb Sami endal sugulaste laitvaid pilke: kas ta tõesti pole endale kaaslast leidnud? Ikka veel? Seejuures on Sami otsinud naist – oma tulevaste laste ema – juba pikka aega. Kahjuks suudab ta ikka ja alati oma suhted untsu keerata. Peagi on Samil kannul vihane motojõuk ja ta peab end varjama sõbra korteris. Kui ta satub seal lugema Iluremondi-nimelist blogi, tekitab see temas vastakaid tundeid. Blogi suisa pakatab idüllilise elu kirjeldustest, mis näivad olevat liiga ilusad, et olla tõsi.

Idüllist kaugel on ka Sami klammerduv ema, lastetuse all kannatav õde ning kaks sõpra, kellest ühest on saanud üksikisa ja teisest oma eakate vanemate hooldaja. Teravmeelse ja empaatilise huumoriga jälgitakse nende toimetulekut ühiskonnas, kus kõik teised teavad, kuidas on õige elada.

Soome ajakirjanik ja kirjanik Miika Nousiainen (snd 1973) käsitleb oma teostes meie aja inimesi ja nähtusi. Eesti keeles on varem ilmunud tema romaanid „Vaarikalaevukesepõgenik“ (2013) ja „Juureravi“ (2022).

See lugemiskuu on olnud minu jaoks paras virvarr. Küll neid lugemisi on olnud ikka seinast seina ning nüüd lõpetuseks, siis selline mõnus humoorikas lugu heaoluühiskonna inimeste probleemidest. Kuna mind haaras väga autori varem ilmunud raamat „Juureravi“, siis meeldis ka see lugu väga. Eks ma leidsin sellest loost selle miski, mida autor tahtis meile kui lugejatele edasi anda.

Eks lugu saabki alguse Sami isa matustest, kus ta tunneb ennast ebamugavalt, sest sugulased ei mõista seda, et ta pole siiani endale kaaslast leidnud. Eks Sami on teda otsinud ikka päris pikka aega, kuid alati on midagi totaalselt vussi läinud. Kas mees suudab kõige kiuste endale siiski kaaslase leida, kellega luua pere ja elada elupäevade lõpuni? Millised värvikaid tegelasi me veel selles loos kohtame? Kas tõesti on võimalik, et armastus on sind oodanud nii lähedal ja sa pole seda kogu selle aja jooksul üldsegi märganud? Eks need küsimused saavad autori poolse lahenduse, kui seda lugu loete.

Minu jaoks oli tegemist värvika looga, kus oli päris mitmeid tegelasi, kelle käekäigule ma väga kaasa elasin. Ma siiralt nautisin seda lugu ja ei suutnud peale loo alustamise midagi muud paralleelselt lugeda. Tavaliselt loen ma kaht raamatut korraga, kuid sel korral tõmbas see lugu mind endaga kaasa ja polnud mahti midagi muud lugeda.

Autor on loonud nii realistlikud tegelased, et neile kaasa elamine tuli üpris lihtsalt ja lugu ise oli ülesehituse poolest täitsa põnev ja järjest põnevamaks ja koomiliseks ka muutus. Kiidan nii autorit kui ka kirjastust, kes meieni selle loo on toonud. Ilmselt üks värvikamaid lugusid sel kuul ja kindlasti jääb sinna top 5 raamatu sekka.

Soovitan seda lugu teistelegi ja loodan, et ka teile meeldib. Samas küsiks ka, kas teab keegi mõnd sarnast lugu või on mõni viimati loetud lugu nii sügava jälje jätnud, et võib ka teistele soovitada?

Juureravi(2022)

Juureravi(2022)(372lk)

Autor: Miika Nousiainen

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Kui Pekka Kirnuvaara oli väike, läks tema isa poodi ega tulnudki enam tagasi. Rohkem temast ei räägitud. Aastaid hiljem, kui Pekka on juureravi saamas, selgub, et tal pole mitte ainult halva karmaga hambad, vaid ka hambaarstist vend, kelle isa samuti lapsepõlves hülgas. Vennad asuvad teekonnale, et välja selgitada tõde oma isa kohta, ja see viib nad läbi paljude käänakute Austraalia Põhjaterritooriumini. Ka nõmedad isad on ju siiski isad.
Teel Darwinisse avanevad perekonnasaladused, leitakse uusi pereliikmeid ja kulutatakse meetrite kaupa hambaniiti. Juurteni jõudmine teeb haiget, aga lõunapoolkera tähistaeva all hakkab valu leevenema.

Miika Nousiainen (snd 1973) on Soome ajakirjanik ja kirjanik. Ta kirjutab teravmeelseid, leebeid ja tragikoomilisi romaane sellistel üllatavatel teemadel nagu pikamaajooks, soov olla rootslane ja hambaravi.

Selle raamatuga oli seekord siis nii. Sattusin kuulama Vikerraadios selle raamatu järjejuttu ja lugejaks oli Raivo E. Tamm. Kuna raamatu katkendeid kuulates tundus see nii muhe ja kaasahaarav, siis otsustasin, et kui saan kohe ka loen ise seda. Paraku läks ikka päris palju aega mööda enne kui ma selle raamatu endale lugemisse sain ja seda kõike tänu muidugi Elisa Raamatule.

Peategelaseks on Pekka, kellel on jube hambavalu. Ta peab minema arstile, et siis seal valust lahti saada ja oma hambad terveks ravida. Kuid tema hinges on valu, nimelt kui ta oli väike, siis läks tema isa poodi ja ei tulnudki enam kunagi tagasi. Hambaarstil selgub ootamatult, et mees kes tema hambaid ravib võib-olla tema vend. Kas see on tõesti tõsi?

Eneselegi ootamatult otsustab ta isa üles leida ja kaasab kaasa ka oma hambaarstist venna. Seiklused, mis neid sel teekonnal ees ootavad on ikka päris pöörased. Vahel lugedes isegi itsitasin omaette ja muudkui lugesin. Suur tänu Eesti Raamatule, kes meieni selle raamatu tõid. Üks mõnusalt muhe raamat sobib täielikult siia karmi maailma, kus on just vaja selliseid helgeid ja lõbusaid lugusid.

Mulle meeldis väga autori kirjutamisstiil ja püüan rohkem selliseid muhedaid lugusid lugeda, kus kunagi ei tea, mis sind ees võib oodata, isegi siis kui külastad näiteks hambaarsti. Muidugi on kaanepilt ka omapärane ja vahva!

Soovitan igatahes teistelegi!