Tüdruk, kes peab surema(Millenniumi sarja 6.raamat)(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

28.Raamat, mille pealkirjas on 4 sõna

Tüdruk, kes peab surema(Millenniumi sarja 6.raamat)(2019)(318lk)

Autor:  David Lagercrantz

Tutvustus

Stockholmi ühes pargis leitakse amputeeritud sõrmede ja varvastega kerjuse surnukeha. Esmapilgul ei kahtlustata surmajuhtumi põhjusena kuritegu. Kuid kohtuarst Fredrika Nymani vaist ütleb, et midagi on valesti, ja ta võtab ühendust Mikael Blomkvistiga.

Mikael tunneb loo vastu pehmelt öeldes leiget huvi. Kerjus oli oma segastes juttudes korduvalt maininud Rootsi kaitseministri Johannes Forselli nime. Kas see oli vaid hullumeelse sonimine, mõttetu jamps? Või on mingi seos valitsusega tõepoolest olemas?

Mikael palub Lisbethilt abi. Kuid pärast Holger Palmgreni matuseid on Lisbeth riigist lahkunud ja kellelgi pole temaga mingit kontakti.

Keegi ei tea, et Lisbeth on Moskvas. Ta tahab oma õe Camillaga asjad ära klaarida. Ta on otsustanud: ta ei ole enam tagaaetav. Edaspidi on tema see, kes jahti peab.

«Tüdruk, kes peab surema» – David Lagercrantzi Millenniumi-sarja raamatute suur finaal – seob poliitilised skandaalid ja kõrgel tasemel võimumängud ühte DNA-uuringute, Himaalaja-ekspeditsioonide ja lõhestumist külvava, organiseeritud netivihaga, mille juured viivad Vene trollivabrikutesse.

Vot see oli alles pöörane seiklus. Nii palju erinevaid tegelasi, muidugi ka mõned tuttavad nagu Mikael ja Lisbeth aga siiski väga põnev lugu.

Seekordses osas leitakse Stockholmi ühes pargis  amputeeritud sõrmede ja varvastega kerjuse surnukeha. Pealtnäha pole tegu mõrvaga. Või siiski? Mida rohkem politsei asja uurima hakkab, seda pingelisemaks lugu edasi läheb.

Kui Mikael seda asja uurima hakkab, siis hargneb sellest selline põnev lugu, mis haarab sind endaga ja enne lahti ei lase, kui on sind korralikult läbi raputanud. Kõik seni vastamata küsimused saavad omad vastused. Millised? Seda lugege kallid sõbrad ise.

Kui loosse sekkub ka häkkerist Lisbeth, siis on kahtlemata oodata nii tulevärki kui ka erinevaid põnevaid sündmusi. Mulle tema karakter väga meeldib ja loeks veelgi seda sarja kui ainult oleks seda eesti keeles saada.

Mulle väga meeldib see sari ja ta on ka üks mu lemmikumaid. Ma olen alati soovitanud mitmele tuttavale selle sarja lugemist aga siiani pole vist vedu olnud. Igatahes pole kuulnud, et oleks keegi lugenud.

Soovitan teistelegi seda lugu ja näeme kindlasti veel. Kui mitte sel kuul siis järgmisel kindlasti!

Mees, kes otsis oma varju(Milleniumi sarja 5.raamat)(2017)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

49.Raamat, mille sa suudad ühe päevaga läbi lugeda

Mees, kes otsis oma varju(Milleniumi sarja 5.raamat)(2017)(341lk)

Autor: David Lagercrantz

Tutvustus

Lisbeth Salander kannab karistust Flodberga naistevanglas, kus ta tunneb end suhteliselt ohutult ja teeb kõik selleks, et vältida mingeidki konflikte teiste kinnipeetavatega. Floberga on aga vangla, mis on langenud täielikult vangide kontrolli alla. Kui Lisbeth kaitseb naaberkongis olevat noort Bangladeshi naist, satub ta kohe vastamisi vangla mitteametliku juhi Benitoga.

Vanglasse tuleb Lisbethile külla Holger Palmgren, kelle käsutusse jõudnud dokumendid heidavad uut valgust naist lapsepõlves kuritarvitanud ametivõimudele. Lisbeth palub seejärel Mikael Blomkvistilt abi väikese uurimistöö läbiviimiseks. Ta palub Mikaelil aidata kontrollida Leo Mannheimeri, Stockholmis elava pealtnäha maineka börsimaakleri tegevust.

Kuidas on edukas noormees seotud Lisbethi minevikuga? Ja kuidas saab Lisbeth hakkama vanglas, kus vastasseis Benito ja tema kambaga muutub päev-päevalt üha plahvatusohtlikumaks? Nagu ikka, seisab ta ebaõiglusele otsustavalt vastu ning selgitab välja tõe. Ükskõik mis hinnaga.

Rootsi tuntud ja auhinnatud kirjaniku ja ajakirjaniku David Lagercrantzi (snd 1962) kriminaalromaanid „Mees, kes otsis oma varju“ ja „See, mis ei tapa“ on järg Stieg Larssoni Milleniumi-triloogiale, mille esimene osa „Lohetätoveeringuga tüdruk“ ilmus 2005. aastal (eesti keeles 2009). Sellele järgnesid „Tüdruk, kes mängis tulega“ (2006, eesti keeles 2009) ja „Purustatud õhuloss“ (2006, eesti keeles 2010).

Nagu ma endale olen mitmeid kordi lubanud, et täidan selle, et loen poolikud sarjad lõpuni, siis nüüd valisin endale selle sarja lõpetamise.

Seekordses osas on Lisbeth naistevanglas ja mida aeg edasi, seda põnevamaks lugu läheb. Miski nendes tegelastes suudab sind endaga kaasa viia ja sa muudkui loed ja loed ning unustad kõik muu. Minuga just see täna vihmasel pühapäeval juhtuski. Ma ei suutnud raamatut käest panna, muudkui lugesin ja lugesin ja siis märkasin, et lugu ise hakkab ka juba otsa saama.

Lisbeth pannakse mitmeid kordi proovile, mida rohkem ta ennast sellesse saladuste loosse segab seda pingelisemaks sündmused muutuvad.  Mida rohkem ta püüab enda lapsepõlve saladusi teada saada, seda tempokamas muutub sündmustik.

Muidugi kohtume selles osas ka juba varasemalt tuttava ajakirjaniku Mikaeliga. Temagi pole mulle üldsegi võõras. Temas on miski, mis kutsub sind endaga ja vahel on tunne, et sa oledki seal maailmas kus elavad Mikael ja Lisbeth.

Mulle väga meeldis ja ma usun, et alustan täna õhtul ka järgmise osa lugemisega. Tahan nii väga teada, mis edasi saab ja juba raamatu lõpus olev proloog andis aimu, mis juhtuma hakkab. VÕI ma lihtsalt kujutasin seda endale ette. Eks seda lugemise käigus ole näha.

Muidugi ei puudunud raamatust ka erinevad aktuaalsed teemad, millest muidugi Mikael ka põneva loo avaldas. Kes tahab teada mis saladused paljastuvad ja kes osutuvad pahalasteks, seda peate te ise sõbrad lugema. Ma soovitan teil julgelt seda sarja lugeda ja ma usun, et kes on kord juba alustanud enam lõpetada ei suuda.

Nii et lugema marss, marss. Muidugi, kes on varemalt lugenud teab, mis nendes lugudes on nii põnevat.