Hingede raamatukogu(Miss Peregrine ebatavaliste laste sarja 3.raamat)(2017)(432lk)
Autor: Ransom Riggs
Tutvustus
Seiklus, mis algas romaaniga “Miss Peregrine´i kodu ebaharilikele lastele” ning jätkus “Tontide linnas”, leiab oma põneva lõpu “Hingede raamatukogus”. Loo alguses avastab kuueteistaastane Jacob uue vägeva võime ning peagi sukeldub ta läbi ajaloo, et päästa oma ebatavalised kaaslased hästivalvatud kindlusest. Sellel teel saadavad Jacobit Emma Bloom, tüdruk, kellel leegid alati käeulatuses ja Addison MacHenry, koer, kellel on nina ebatavaliste laste välja nuuskimise peale.
Nad rändavad tänapäeva Londonist Vanakuradi aakri, Victoria-aegse Inglismaa näruseima aguli teederägastikku. See on koht, kus kõikide ebatavaliste laste saatus lõplikult otsustatakse. Nagu eelkäijad, ühendab “Hingede raamatukogu” põneva fantaasia avaldamata vanade fotodega, et luua ainukordne lugemiselamus.
Jah, siin see saaga praegu lõppeski. Jõudsin ka selle sarja kolmanda osani. Sellist seiklusi täis lugu poleks ma osanud oodata. Mulle see sari täiega meeldib ja nii ma ka lugesin kolmanda läbi. Selles osas oli päris palju rändamist ja erinevaid uusi kohtumisi. Muidugi kurbust ja ka viha. Kõige lemmikumad tegelased selles sarjas on mul Emma ja Jacob. Nad sobivad peategelasi mängima nagu valatult. Millised pildid veel selles osas olid. Kohati hakkas isegi kõhe. Aga need andsid ainult loole müstilisust juurde. Kahju on, et see sari nüüd oma lõpu leidis. Poleks sellist lõpplahendust oodanud. Nii vaprat poissi kui Jacob pole ma tükk aega näinud. Ta tegi kõik selleks, et oma sõbrad ja ymbrinid tontide käest päästa. Muidugi on neil veel kana kitkuda ka Cauliga. Kuidas see neil õnnestub, seda peate te ise lugema. Olen rahul, et seda sarja lugesin ja loodan, et leian veel mõne sarnase sarja mis mind nii väga paeluks. Loodan, et ka selle leian kui ei siis ootan pakkumisi. Mulle meeldis selle loo juures see, et ei jäädud ühe koha peale tammuma vaid sündmustik jooksis omas tempos edasi. Lugeja mureks oli see, et selles tempos oma lugemissammu pidada. Miski selles loos oli juba esimeses osas juba midagi sellist, mis sind endasse haarab nagu hingetu keeled, mis sind oma raudses haardes hoiavad. Tegelasi on palju ja nad on kõik erineva iseloomu ja andega. Muidugi ei puudunud raamatust ka kurbus ja tuline vihkamine. Muidugi isekus ja ka kättemaksuiha. Aga sekka oli ka natuke armastust ja rõõmu. Julgeid tegusid ja palju võitlust nii tontide kui ka hingetutega. Erinevad uued karakterid, mis vajasid kõik tutvumist ja kohati mõned kõhedad tegelased, kes püüdsid sind kõigest väest hirmutada. Mulle meeldis, et see sarjale olid lisatud ka pildid, mis veel ehedamalt erinevaid kirjeldusi edasi andsid. Mulle igatahes väga meeldis ja soovitan teistelegi. Pole veel filmi näinud ja ei tea kas tahangi, võib-olla rikub see kõik loetud lood ära, aga kes seda teab. Igatahes soovitan ja mina ei kahetse üldse, et seda sarja lugesin. Päikest kõigile ja kaunist septembrikuu lõppu, ärge siis lugemist unustage!!