Ütle seda mürgikeeli(Mitchelli ja Markby sarja I osa)

Ütle seda mürgikeeli(Mitchelli ja Markby sarja I osa)(2007)(238lk)

Autor: Ann Granger

Tutvustus

Tegevus toimub maalilises Oxforshire’s ning kuritegusid uurivad politseiinspektor Alan Markby ja tema armastatu Meredith Mitchell, kes on Briti Välisministeeriumi töötaja. Ann Granger annab väga hästi edasi väikelinnade ja külade meeleolu ning tema tegelased on värvikad ja usutavad. Esimeses raamatus Meredith Mitchell ja Alan Markby kohtuvad. Meredith nõustub minema mõneks ajaks oma kuulsast näitlejannast sugulase juurde. Tulemas on näitlejanna tütre pulmad. Sündmus, mis peaks olema igati õnnelik, kujuneb aga tõeliseks õudusunenäoks – mõrvad, väljapressimine, vanade haavade lahtirebimine. Meredithis tekitab segaseid tundeid ka Alan Markby, sest mees küll meeldib talle, aga ta ei taha ennast sugugi siduda.

Kuna mulle on mitmeid kordi selle autori raamatuid soovitatud, siis võtsin ette ja plaanis on hetkel kolm esimest sarja osa läbi lugeda ja siis vaatab mis edasi saab. Raamatut alustades tundus, et see pole üldse minu maitsele, kuna tundus, et sündmustik on üsna aeglase tempoga ja ju ma olen siis harjunud kiirema tempoga krimilugusid lugema. Aga mida edasi ma lugesin seda põnevamaks läks ja nii ma lõpuni jõudsingi. Lugu algab sellest, et vananev filmitäht Eve Owens kutsub välisministeeriumi töötaja Meredith Mitchelli väikesesse Bamfordi alevikku oma tütre pulma. Peagi pärast Merdithi saabumist leitakse Owensi naabruses elanud noor kunstnik surnuna ja selgub, et teda on mürgitatud vähehaaval juba mõnda aega. Kuritegu hakkab uurima Alan Markby ning esialgu ei suju juurdlusest huvitatud Meredithi ja Alani läbisaamine sugugi. Nii põnev oli lugeda, mis vaatenurgast Meredith seda lugu uuris ja kuidas Alan oma uurimisega toime tuli aga siiski lõpus jõudsid mõlemad samale järeldusele, kuigi lugu oli põnev ei arvanud ma ära, kes on süüdlane, sest autoril oli see nii hästi sinna tegelaste sisse ära peidetud, et osanud üldse kahtlustadagi. Igati põnev lugemine kui mitte arvesse võtta seda, et minu jaoks kippus algus venima, sest olen teistlaadi krimilugudega harjunud. Soovitan, kes pole veel selle krimiautori juurde sattunud kuna, siin eriti verd ja vägivalda polnud, sobiks ka sellisele lugejale, kes selliste komponentide tõttu neid raamatuid ei loe. Eks nüüd lippan edasi lugema, kuna väljakutse punktid tahavad siiani täitmist.