Metsavaimu heategu( sada eesti muinasjuttu metsast ja meist)(2016)

Eesti rahvajuttude aasta 2020

Metsavaimu heategu( sada eesti muinasjuttu metsast ja meist)(2016)(383lk)

Autor: Risto Järv

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest. Varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.

Mis oleks veel parem kui vihmasel päeval kui tassike teed ja mõnus muinasjuttude raamat. Tänane päev igatahes kulges muinasjuttude lainel. Mulle meeldis see raamat ja nüüd kindlasti tahan seda ka endale riiulisse, et siis millalgi uuesti lugeda ja oma sõpradele ja lähedastele seda tutvustada.

Muinasjutud aitavad peletada argipäeva rutiini ja toovad välja vihmasel päeval ka päikese. Vähemalt mina tundsin täna nii. Õhtuks isegi vihm vaibus, ju võttis siis minu lugemist kuulda.

Mulle meeldis see raamat ja ma julgen ka seda teistele soovitada.

Nendes lugudes oli see miski, mis mind endaga haaras ja muudkui lugesin ja lugesin. Ma ei kahetse, et sellest projektist osa võtan. Hoopis vastupidi, korra kuus on mõnus lugeda midagi sellist, mis sulle igapäev kätte ei satu ja mille järjekorras ootad mitmeid päevi. Kuid raamat ise korvab selle kõik, kui saad ükskord rahus seda lugema asuda.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja soovin mõnusat lugemisaega!

Marjakobar ja teisi setu muinasjutte

Jaanuar- Marjakobar ja teisi setu muinasjutte(1989)(133lk)

Autorid: Erna Normann, Herbert Tampere

Tutvustus

Muinasjuturaamat sisaldab järgmisi muinasjutte:

Kolm lambakest

Rebane hanekarjas (viisiga)

Rebane öömajal

Kukk, kass ja kana (viisiga)

Utekene ja hunt

Jutt kitsest paari pojakesega

Härja maja

Vana koer

Karu ja kolm õde

Üheksa venda ja üks õde

Söepuder

Marjakobar (viisidega)

Kosilased sauna juures

Hiir abimeheks

Karu koduväiks (viisiga)

Kuningatütre pastlad (viisiga)

Kuu kukrus, päev otsa ees

Kuningapoeg ja hall hunt

Üle nurme pulmas

Imelised pealuud

Kullased oinakesed

Mida ütleb, see saab

Päkaotsa-pikkune poisikene (viisiga)

Kass, leivalabidas ja niinekera

Rikas vend ja vaene vend

Oakene

Tõrvane härg

Jutt taadist, eidest ja vahakarva kanast

Mulle on terve elu muinasjutud meeldinud. Kui olin väiksem, siis loeti mulle neid igal õhtul ette. Mida suuremaks ma kasvasin,õppisin ise ka lugema. Esimese oma muinasjutu raamatu sain endale viiendaks sünnipäevaks. Eks nendest raamatutest minu lugejapisik alguse saigi.

Seda raamatut lugedes meenusid nii mitmedki mälestused, sellest kuidas raamatukogust sai endale virnade viisi erinevaid muinasjutu raamatuid koju tassitud.  Kahjuks siis ei teadnud sellest muinasjutukogust midagi, kuid nüüd sellest rahvajutu üritusest osa võttes sain tuttavaks ka setu muinasjuttudega.

Minu jaoks oli tegemist põnevate lugudega. Küsite, et mida saab muinasjutus olla põnevat, kui seal on kindlaks määratud nii algus kui ka alati peab olema õnnelik lõpp. Kuid eks mõned jutukesed polnudki nii rõõmsad kui oleks võinud arvata.

Marjakobara muinasjutu raamatuga kohtusin esimest korda ja tunnistan ausalt, et ta lummas mind juba oma kaanepildiga.  Mida rohkem ma lugesin seda rohkem ma leidsin ennast maailmast, kus kohtusin päkaotsa pikkuse poisikesega, vana koera aga ka mitmete teiste tegelastega olgu siis nendeks kuninglikud kaunitarid või siis mõned pealtnäha tavalised koduloomad.

Mulle meeldisid mitmed lood ja ma usun, et loen seda raamatut ka kunagi oma lastele ette, kui nemad ka lugema õpivad siis saavad nad seda maailma ise avastada. Loodan, et tulevikus on veel raamatuid, mida lugeda. Kurb oleks kui neid enam paberil ei olekski.

Ma nautisin seda lugemist väga, lugesin rahulikus tempos üks lugu korraga ja mõtlesin peale lugemist selle peale, et mis seal siis juhtus ja mida võiks siit endale meelde jätta.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Ma usun, et see ei jää minu ainsaks muinasjutu tutvuseks sel aastal.

Kõike kaunist teile kallid sõbrad!!