Kui Emma kadus(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

19. Raamat, mis ilmus 2020

Kui Emma kadus(2020)(272lk)

Autor: Wendy Walker

Kirjastus: Petrone Print

Tutvustus

Ühel õhtul kaovad jäljetult 15aastane Cass ja tema 17aastane õde Emma. Merekaldalt leitakse perekonnale kuuluv auto, kuid uurijad ei suuda välja selgitada, mis tüdrukutega juhtus.

Ilma ühegi vettpidava tõendi või usaldusväärse selgituseta naaseb Cass kolm aastat hiljem koju… aga ilma õeta. Ta räägib röövimisest ja sellele järgnenud erakuelust salapärasel saarel, kus teda koos õega kinni hoiti.

Kohtuekspertiisi psühholoogi Abby Winteri arvates ei klapi aga Cassi loos kõik omavahel kokku. Nartsissistliku isiksusehäire eksperdina kaevub ta tõe leidmiseks sügavale perekonna ajaloosse. Ta pöörab pilgu nii tüdrukute emale – piltilusale edevale naisele – kui ka kasuisale ja kasuvennale, kahele “põnevalt ohtlikule” mehele. Abby avastused paljastavad klantspildi taha peituva väärastunud perekonna. Kus on aga Emma? Kes kaitseb keda ja kes valetab? Kas nartsissistlik isiksusehäire on nakkav, päritav, õpitav, kas katkisest peremudelist on võimalik end lõpuks välja murda?

See on haarav lugu, mis annab samas lugejale võimaluse end psühholoogia vallas harida.

Lugu tüdrukutest nimega Cass ja Emma, kes ühel õhtul kaovad jäljetult. Seda juhtumit küll uuritakse, kuid uurijad ei suuda välja selgitada, mis tüdrukutega juhtus. Siis aga ootamatult kolme aasta möödudes tuleb Cass koju, kuid kõigi üllatuseks ilma Emmata.

Lugu asuvad uurima psühholoog Abby ja politseiuurija Leo. Nemad on need, kes proovivad seda keerukat lugu lahendada ja leida Emmat. Lugu, mis uurimise käigus päevavalgele tuleb on kõike muud kui igav ja kuiv. Autor suudab kerida pinget kuni viimaste lehekülgedeni ja mina kui lugeja ei suutnud enne lõpetada, kui raamat sai läbi loetud. Selles loos oli see särisev adrenaliin ja muidugi ka põnev politseiuurimine, mis viib Abby ja Leo ikka väga ootamatutele radadele.

Kogu loo vältel ootasin põnevusega, et Emma ilmub välja ja ta on elus ja terve. Kas see ka nii oli, seda peate te kallid sõbrad ise lugema. Igatahes mõistan nüüd, miks selle autori teoseid on ka mõeldud filmideks teha. Neis on see võlu, mida mina kui lugeja väga hindan.

Muidugi aitäh Petrone Prindile, kes meieni selle loo on toonud ja loodan et ka järgmised osad saavad kenasti tõlgitud.

Ma nautisin lugemist väga ja loodan, et leian ka järgmisel kuul midagi sama särisevalt pingelist ja põnevat kui oli seda selle autori raamat.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes pole seda veel teinud. Muidugi ootan muljeid neilt, kes on varem seda raamatut lugenud!

Lüllikivi(Lastemaja sarja 4.raamat)(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

24. Raamat autorilt, kes on olnud LV kuude kokkuvõttes kohal nr.1

Lüllikivi(Lastemaja sarja 4.raamat)(2020)(352lk)

Autor: Yrsa Sigurðardóttir

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Üsna Reykjavíki külje all seisab konarlikul ja kõledal laavaväljal Lüllikivi nime kandev kaljurahn. Kunagi hukati seal kurjategijaid, nüüd aga käivad seda kohta vaatamas turistid. Käivad kuni hommikuni, mil kaljult leitakse poodud mees …Mehe rinda löödud nael kinnitab, et tegemist ei ole enesetapuga. Tema luksuskorterisse saadetud politseinikke ootab ees veel üks mõistatus – keegi on sinna viinud ja üksipäini jätnud nelja-aastase poisipõnni. Poiss ei paista ohvriga kuidagiviisi seotud olevat, tema vanemaid ei leita ja lapse joonistuste järgi võiks arvata, et ta on olnud millegi kohutava tunnistaja. Uurija Huldar hakkab jahtima tapjat, temaga keerulistes suhetes olev lastepsühholoog Freyja aga otsima poisi vanemaid, ning tasapisi tulebki päevavalgele vägivalla, päratu rikkuse ja kättemaksuga täidetud karm sündmusteahel …„Lüllikivi“ on neljas osa Freya ja Huldari sarjast.

Oi ma ootasin seda raamatut üsna kaua ja kohe kui seda raamatut nägin teadsin, et pean seda lugeda saama. Nendes lugudes oli see miski, mis mind endaga seiklema kutsus ja ma usun, et autorist on kujunenud üks mu lemmikuid.

Seekordses osas kohtume taaskord Huldari ja Freyaga, kes asuvad koos lahendama üht juhtumit, mis on kõike muud kui lihtne. Juba kaanepilt raputas mind ikka korralikult, samas pealkiri ise on ka üsnagi kaasahaarav ja ei tea kas tõesti on Islandil selline koht olemas. Igatahes seda tasub uurida.

Pinget ja adrenaliini selles raamatus jätkus igatahes kuhjaga ja kuna elame sellisel raskel ajal, siis leidsin tee taaskord Mybooki lugemisäpini, mis on igati mugav ja uudne lahendus e-raamatute lugemisel. Mul on siiralt hea meel, et olen selle rakenduse kasutaja. Ma polnud varem märganud, aga see äpp koostab ise ka minu lugemisstatistikat ja arvutab isegi välja lugemisekiiruse, mis on ikka päris äge! Ilma selle äpita poleks vist selle raamatu lugemiseni niipea jõudnud.

Seekordne lugu on veel pingelisem ja keerulisem, kui seda olid eelnevad selle sarja raamatud. Muidugi teisalt oli huvitav lugeda ka Freya ja Huldari omavahelisi suhteid ja see andis loole ainult vürtsi veel juurdegi.

Igatahes nautisin lugemist väga ja lugu oli nii põnev, et sellega seoses unustasin isegi mõned toimetused tegemata, kuid eks seda juhtub ikka. Eks selles looski oli omajagu verd ja muidugi ka põnevat politseiuurimist. Huldar on minu arvates ikka päris põnev karakter ja mulle meeldib ka tema julgus ja jonn, et jätkata uurimist, mis siis, et lahendust ei paista kuskilt.

Soovitan teistelegi seda sarja lugemiseks. Muidugi peaks alustama algusest, et mõned liinid raamatus jookseksid samuti kokku.

Saladuslik juhtum Stylesis(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

1. Raamat, mis ilmus 2020. aastal

Saladuslik juhtum Stylesis(2020)(256lk)

Autor: Agatha Christie

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

„Saladuslik juhtum Stylesis” on Agatha Christie esimene kriminaalromaan, mille ta kirjutas Esimese maailmasõja ajal, kuigi ilmus see alles 1920. aasta oktoobris. Sel aastal saab Christie esikromaan saja-aastaseks. Juba selles esimeses raamatus tutvustas Christie lugejatele belgia sõjapõgenikku Hercule Poirot’d, inspektor Jappi ja kapten Arthur Hastingsit. Need tegelased esinesid hiljem suures osas tema raamatutest, kuigi neile tuli ka täiendust teiste uudishimulike uurijate kujul. Raamatus asub Poirot lahendama ühe teda aidanud naise mõrva. Naise majas on parajasti külalisena ka kapten Hastings. „ Saladuslik juhtum Stylesis” võeti hästi vastu. See meeldis nii lugejatele kui ka kriitikutele ning sellega oligi Agatha Christie kirjanikukarjäär alanud. Christie ise pidas seda romaani samuti enda jaoks oluliseks ning nimetas hiljem isegi oma maja Stylesiks.

Kuna lubasin endale, et jätkan kindlasti selle autori raamatute lugemisega, siis üle pika aja sai taaskord midagi loetud. Olen mõned nädalad sellest kuust istunud kui vangis. Tahan lugeda, aga raske on midagi alustada. Koguaeg on tunne, et midagi ei tõmba lugemisisu käima. Ma ei teagi praegu, kuidas ma taaskord leian üles lugemisetee. Varem on aidanud lasteraamatute lugemine, aga nüüd pole ka sellest abi.

Igatahes lugesin seda raamatut suure naudinguga. Kuna varemalt meeldis väga sama autori Vaimude tund, siis nüüd seda raamatut lugedes tundsin, et miks ma küll varem pole tema raamatuid rohkem lugenud. Seekord kohtume taas kord vapustavalt hea detektiivi Hercule Poirot’iga. Tahan veelgi lugeda raamatuid, kus uurijaks on just see detektiiv. Kas kellelgi on mõtteid.

Lugu saab alguse sellest, et Poirot asub uurima vanema naise mõrva. Kes küll võis seda teha ja mis põhjustel? Muidugi seda raamatut loetakse Agatha Christie esimeseks krimiromaaniks ja seal kohtume veel ka kapten Hastingsiga. Need kaks tegelast on nii värvikad, et kutsuvad lausa lugema.

Mulle meeldis, et lugu oli kirjutatud mõnusas uurimiserütmis ja tempo on just selline, mis viis mind kui lugejat taaskord krimimaailma, kus kõik pole üldse nii nagu paistab ja see keda sa esimesena kahtlustad, polegi tagatipuks üldsegi süüdi. Mulle on järjest rohkem meeldima hakanud aeglasema tempoga krimkad ja ootan huviga pakkumisi, mida võiks järgmisena lugeda. Kindlasti leidub ka neid, kes on selle autori suured fännid ja on seda raamatut lugenud, kuid neile kes seda teinud veel pole igatahes soovitan seda teha ja usun, et te ei pea kahetsema.

Mina nautisin seda raamatut väga ja loodan, et järgmise raamatu lugemine kulgeb juba paremas tempos kui seda oli selle looga. Mitte et viga oleks olnud raamatus, ei hoopis minus kes muudkui venitas lugemisega. Ma loodan, et järgmisel kuul lugemisisu paraneb ja saan lugeda nii nagu jaanuaris.

Kõike head teile kallid sõbrad ja ärge unustage lugemist!

Kulutuli(Shetlandi sarja 8.raamat)(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

15. Loe üks raamat, mida 2021. aastal grupis on tutvustatud. Märgi ära, kes tutvustas ja kas oled temaga samal arvamusel.

Kulutuli(Shetlandi sarja 8.raamat)(2020)(336lk)

Autor: Ann Cleeves

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Ann Cleevesi Shetlandi-sarja kaheksas ja viimane romaan „Kulutuli“ viib lugeja tuttavatele radadele, seekord väljamõeldud külla Deltanessi Shetlandi peasaare idarannikul. Külakesse on kolinud perekond Inglismaalt, lootuses leida maine paradiis pärast närvesöövat elu Londonis ja rahulik keskkond oma autistist pojale. Need lootused ei täitu enne, kui on lahendatud tavatu mõrvamüsteerium. Sellega peab hakkama saama trio koosseisus Jimmy Perez, Willow Reeves ja Sandy Wilson. Ka nende suhted on sedapuhku tavatud ja peavad lahendust ootama juhtumi uurimise lõpuni. Uurimine tähendab taas mängu eluga ja lahendus on kõike muud kui ootuspärane.

Selle autori puhul peab tõdema, et üllatada ta oskab ja kuidas veel. Kogu sari on lugemise vältel olnud väga põnev ja pingeline. Muidugi viimane osa oli kui kirss tordil. Ahmisin seda lugu endasse ja tundsin, et see lugemine kulges nagu lennates.

Mäletan, et kui esimest osa käes hoidsin, teadsin juba siis, et ega ma selle sarjaga ilmselt ei jätka, kuna kõik seda kiitsid ja mitmed mulle seda soovitasid. Kuid kui raamatu lõpetasin, siis tahtsin küll endale vastu pead anda, et miks ma üldse midagi sellist mõtlesin. Niimoodi ribu-rada pidi need lood loetud said ja kindlasti sai sellest autorist mu lemmikuid ning Jimmy Perezist üks põnevamaid karaktereid.

Mulle meeldis, et uurijatel polnud esialgu nagu millestki kinni hakata, aga mida lugu edasi, seda rohkem erinevaid niidiotsi tekkis. Kuidas saab jätta viimane lugu lugemata, kui nii ägedad tegelased on taaskord mõrvu lahendamas. Esiteks muidugi omapärane ja mõtlik Jimmy Perez, siis pisut pöörane ja hipilik Willow Reeves ning kõige lõpuks alati abivalmis ja tubli uurija Sandy Wilson.

Arvasin, et suudan seekord enne uurijaid juhtumi ära lahendada, aga taaskord olin üllatunud, et süüdlaseks osutus just see tegelane, mis siis et alguses arvasin, et küllap see keegi, kes tõesti peab Emmat vihkama. Eks vägivald sünnitab vägivalda. Minevik on mõneti ohtlik, kui see on olnud täis piina ja peksmist.

Nüüd ei olegi muud, kui Shetlandi sarja vaatama ja loodan, et seegi mulle meeldib ning naudin seda.

Soovitan teistelegi seda sarja, kes kõhklevad kas alustada või mitte. Kui juba esimene raamat loetud, siis on raske mitte teisi osi lugeda.

Koertepark(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

2.Läti, Leedu või Soome autori raamat

Koertepark(2020)(376lk)

Autor: Sofi Oksanen

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

„Koertepark” on mitmel ajatasandil kulgev romaan tänapäeva Helsingist, Ukraina iseseisvusaastatest ja üheksakümnendate Eestist, elust ida ja lääne puutepunktis, ühiskonnas, mida valitseb korruptsioon. Romaanis kirjeldatud 10–11 aasta tagune Ukraina viiks lugeja justkui tagasi nõukogude aega: sama meeleolu, samad punased nelgid. Oksanen ei jää siiski selle juurde pidama, ta kirjutab ka pärast taasiseseisvumist ja eelkõige oranži revolutsiooni ajal riigis toimunud muutustest, uuest leheküljest Ukraina ajaloos. Kogu selle taustal toob Oksanen selgelt ja vahedalt lugeja ette uue maailma: majandusharuks muudetud lastevabriku, kunstliku viljastamise ja surrogaatemaduse ning õigustest ilmajäetud, armutult ärakasutatud doonorid.
„Koertepark” on loetav kui Euroopa lähiajalugu vaatlev realistlik romaan ja ühtlasi ka kui psühholoogiline põnevik. Eelkõige on see aga inimlik lugu lojaalsusest ja armastusest, oma lapsed kaotanud naisest ja valede jõust.
„Sofi Oksasest on kiiresti saanud üks olulisemaid hääli postkommunistlikus maailmas.” – The Economist

Oksanen viis mind taaskord maailma, kus valitseb ühelt poolt karm ebaõiglus ja teisalt on teemaks surrogaatemadus ja õigustest ilma jäetud doonorid.

Minu jaoks oli see lugu lojaalsusest ja armastusest, aga ka traagiline lugu lapsed kaotanud naistest ja muidugi valetamisel on selles loos igatahes liiga palju võimu. Mulle on senimaani selle autori raamatud meeldinud ja kui midagi temalt uut ilmub, siis tean, et loen seda, ilma et ma sisukirjeldust oleksin üldse lugenud. Nii läks ka seekord. Üllatavalt karm lugu, kuid siiski oli ka loos rõõmsaid hetki, kuid siiski ka kurbust.

Mulle meeldis see lugu, mis siis et temaatika oli valus aga kindlasti vajas kajastamist. Tema raamatud ongi selliseid, mis kas sind rabavad või tunned neid lugedes igavust ja vastumeelsust. Ma ei saa küll öelda, et ma olen tema suur fänn, aga pisike koht on tal küll minu lugejasüdames.

Lugu ise pendeldab nii tänapäeva Helsinkis kuid räägib ka loo Ukraina iseseisvusaastatest ja üheksakümnendate Eestist ning elust ühiskonnas, mida valitseb korruptsioon. Eks lugu võib küll algul tunduda ootamatult raske lugemine, siis mida edasi seda põnevamaks muutus ja ma nautisin lugemist väga. Kõike seda tänu Mybooki rakendusele, kuna hetkel raamatukogus käimine on mul piiratud.

Soovitan teistelegi, kes on varem selle autori raamatuid lugenud ja nende lugemist ka nautinud. Muidugi sobib ka raamat ka sellisele lugejale, kes ei ole varem sellest autorist midagi kuulnud.

Viimane vaimudetund(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

20.Raamat, mille autori perekonnanimi võiks olla ka eesnimi

Viimane vaimudetund(2020)(296lk)

Autor: Agatha Christie

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Kardina tagant kostis ikka veel õudne, kime, veniv karje; karje, millesugust Raoul polnud iial „kuulnud”. See hääbus hirmsa korinaga. Siis kostis kukkuva keha mütsatus …

Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie on kirjutanud rohkesti lühijutte teispoolsest viirastusteilmast. Romaanid tulid hiljem – kirjanikukarjääri alustas ta lugudega, mis pajatasid spiritismist, õudsetest ettekuulutustest, teispoolsusest tulevatest hoiatustest ja seletamatutest õnnetustest. Kõige jubedamad ja eriskummalised lood on nüüd koondatud kogumikku „Viimane vaimudetund”.

Lühilugudes kohtume esimest korda kuulsate detektiivide Hercule Poirot’ ja miss Marple’iga. Nad on küll kõrvaltegelased, ent just nemad märkavad tõde, mis on peidus üleloomulikkuse loori all.

Kogumik koosneb 20 lühiloost, millest nii mõnigi kuulub Agatha Christie enda lemmikteoste hulka.

Tegemist on tuntud krimikirjaniku kirjutatud lühijuttude kogumiga. Selles loos oli nii kummituslugusid kui ka õudusjutte. Muidugi meile kõigile tuntud Missis Marple ja Hercule Poiroti lood. Ei puudunud ka meediumid ja kummalised unenäod.

Mulle meeldisid mitmed lood just oma sünguse ja kõheduse poolest. Nii mõnigi neist jääb mind kindlasti pikaks ajaks kummitama. Mul on siiralt hea meel, et ma selle raamatu endale lugemisse haarasin ja nüüd loetud sain. Eks endalgi tuli ette öid, kus ärkasin hirmuga üles ja ei saanud pärast seda enam magama jääda. Eks seda võib nimetada siis nende lugude kõrvalmõjuks.

Kõige rohkem meeldisid mulle lühijuttudest Philomel Cottage, Unenägu ja Sinise vaasi mõistatus. Muidugi ka eelviimane lugu nukust, kes tekitas minus ikka parajalt judinaid ja hirmu. Muidugi oli ka teisi põnevaid lugusid, kuid eks kõik 20 ei saagi meelde jääda. Muidugi kummituslood olid kõige suuremad lemmikud, sekka ka mõni õuduslugu, mis kohati ikka mind kui lugejat ka hirmutas.

Usun, et see raamat väärib temale kulutatud aega ja sealsed lood on kõik nii erinevad, et raske on raamatut käest panna. Muidugi kõhedust lisas lugudele ka raamatu kaanepilt, mis juba enne lugemist kutsus mind endaga kaasa, et lugusid avastama asuda.

Kindlasti tahan seda raamatut ka endale riiulisse. Soovitan teistelegi, kes seda raamatut lugenud pole.

Nõid Winnie uued sõbrad(2017)

Lugemiseväljakutse 2021

52.Raamat, mille autorist sa enne sellesse teemasse raamatu valimist kuulnudki polnud

Nõid Winnie uued sõbrad(2017)(96lk)

Autor: Laura Owen

Kirjastus: Egmont Estonia

Tutvustus

Krapsakas nõid Winnie ja tema isepäine kass Wilbur on suured sõbrad, kellega juhtub alatasa midagi kummalist. 

Selles raamatus ootavad sind neli pöörast seiklust, milles kohtud nii röövitud kiisu kui ka muneva krokodilliga.
Ikka sekka näpuotsaga salapärast nõiavärki!

Peategelasteks on krapsakas nõid Winnie ja tema hea sõbrake kass Wilbur, nendega juba juhtub kentsakaid juhtumisi ja mitte vähe. Polegi vist varem sellist nõida kohanud, kellele meeldib süüa kärnkonni ja ussikestest moosi keeta. Kuid kõike seda Winnie on ja rohkemgi veel.

Minu jaoks oli tegemist nauditava lugemisega, kus kaasa elamist oli palju ja muidugi ka pööraseid juhtumisi, mis isegi mind täiskasvanut ei jätnud külmaks. Lagistasin nii naerda, et kartsin isegi teisi öösel üles ajada. Ma ei suutnud lihtsalt naeru pidada, eks sellepärast siis ka lugu mulle nii hullupööra ka meeldis.

Lugu on mõeldud küll lastele, aga usun, et meeldib ka sellistele lugejatele nagu mina ja võib-olla isegi veel vanematele lugejatele. Vahel tuleb lugemises hetki, kus miski ei sobi ja siis olen alati võtnud endale mõne lasteraamatu ja selle abiga taaskord lugemisereele tagasi saanud.

Suurepärane vahepala teiste lugemiste vahele. Usun, et need kes seda raamatut loevad, nõustuvad minuga ja naudivad seda täiel rinnal. Raamatus on küll neli pöörast lugu, kuid vahepeal tundus, et tahaksin veel ja veel nende kahe tegemistest lugeda.

Soovitan teistelegi ja usun, et te ei pea seda kahetsema!

Jahiseltskond(2020)

Jahiseltskond(2020)(390lk)

Autor: Lucy Foley

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Lumetorm lõikab Šoti mägismaal asuvasse jahilossi kogunenud kolledži-aegse sõpruskonna muust maailmast ära … ning peagi järgnevad mõrv ja kaos. Nad on kõik sõbrad. Üks neist on tapja. Jõulupuhkuse raugetel päevadel tuleb rühm kolmekümnendates eluaastates, omal ajal Oxfordis sõbrunenud mehi ja naisi kokku, et koos uut aastat vastu võtta. See traditsioon sai alguse kümme aastat tagasi, mil nad veel tudengid olid. Selleks aastaks on nad välja valinud idüllilise ja muust maailmast eraldatud jahilossi Šoti mägismaal – ideaalne koht, kus end vabalt tunda ja lõdvaks lasta. Nad saabuvad sinna 30. detsembril, paar päeva enne seda, kui ajalooline lumetorm jahilossi muu maailma jaoks ligipääsmatuks muudab. Kaks päeva hiljem, uue aasta esimesel päeval, on üks nende seast surnud … ja tema tapja on samuti keegi nende seltskonnast. Ruth Ware’i ja Tana Frenchi fännidele sobiv judinaid tekitav, pahaendelise õhustikuga psühholoogiline Agatha Christie stiilis põnevik, mida pole võimalik käest panna. Lucy Foley õppis Durhami ülikoolis ja Londoni ülikooli kolledžis inglise keelt ja töötas mitu aastat ilukirjanduse toimetajana. Ta on kirjutanud raamatud „The Book of Lost and Found“ ja „The Invitation“. Lucy elab Londonis.

Mulle meeldivad just sellised raamatud, kus on sekka segatud ka loodusjõude ja selles raamatus on vinge lumetorm, mis sealsed külastajad muust maailmast ära lõikab. Süngelt ja kaasahaaravalt kirjutatud lugu, kus keegi pole see, kellena ta võib sulle paista.

Küll selles raamatus oli alles välku ja pauku. Mulle tõsiselt meeldis see lugu ja kordagi ei tekkinud tunnet, et ma tean kes on süüdlane. Küll kahtlustasin ühte ja siis jällegi teist. Kordagi ei arvanud ära, et just see tegelane võiks süüdi olla. Plusspunktid selle eest autorile.

Nii kaasahaarav ja pingeline lugu, kus sa võib arvata, et tead milline üks või teine sõber olla võib, kuid ka neil on omad saladused ja kui need paljastuvad, siis…..Pinget ja põnevust jätkus kuni lõpuni ja eks see lugu raputas korralikult.

Mulle meeldis ja ma soovitan teistelegi seda lugemiseks.

Testamendid(Teenijanna lugu sarja 2.osa)(2020)

Mybook

Testamendid(Teenijanna lugu sarja 2.osa)(2020)(464lk)

Autor: Margaret Atwood

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Margaret Atwoodi düstoopiline meistriteos „Teenijanna lugu” on moodne klassika. Romaani järjega „Testamendid”, mis pärjati 2019 Bookeri preemiaga, viib autor loo dramaatilise lõpuni. Rohkem kui viisteist aastat pärast „Teenijanna loos” kirjeldatud sündmusi võimutseb Gileadis endiselt teokraatlik režiim, ent on märke selle sisemisest määndumisest. Sel otsustaval hetkel ristuvad kolme väga erineva naise eluteed ning tulemus mõjutab nende kõigi, nagu ka Gileadi saatust. Kaks naist on veel noorukesed, Gileadi režiimi ajal üles kasvanud. Nende tunnistustele lisandub kolmanda, vanema naise hääl. Tema on saavutanud Gileadis mõningase mõjukuse häbitute saladuste teadmise tõttu. „Testamentides” näitab Atwood, kuidas iga naine, tegelikult iga inimene, on sunnitud türanniale üles ehitatud ühiskonnas kohanema, oma koha leidma ja mõtlema, kui kaugele ta sellesse uskumises läheb. Atwoodi enda sõnutsi ärgitas teda „Teenijanna loo” järge kirjutama just lugejate huvi, teisalt lähtus ta ka sellest, mis meie maailmas praegu toimub. „Aasta kirjandussündmus.”‒ The Guardian

Peale esimese raamatu lugemist ootasin juba väga järgmist osa. Nüüd olles selle läbi lugenud, tunnen, et minusse on jäänud selline tühi koht. Kas ma tõesti suutsin nii kiiresti selle loo läbi lugeda? Tundub nii ja selle loo lugemine läks üsnagi ladusalt. Kuna mulle meeldis esimene osa väga, siis kohe kui nägin, et see raamat on e-raamatuna loetav, asusin seda lugema.

Tahan teile rääkida sellest lugemisäpist, mida nüüd usinalt olen kasutanud ja kus seda raamatut esimesena märkasingi. Mybook on uus lugemis- ja kuulamisteenus tuhandete e- ja audioraamatutega. Värsked hitid ja ajatud menukid alati sinu taskus. Loe ja kuula igal pool, võrguühendusega või ilma.

Selle äpi boonuseks võib öelda, et see on mugav ja mulle kui lugejale üsnagi käepärane ja lihtne kasutada. Lisaks on võimalus raamatut kui sa oled selle eelnevalt alla laadinud ka ilma võrguühenduseta lugeda. Kindlasti jätkan selle äpi kasutamist ja usun, et sellest saab konkurent ka Elisa raamatule. Mõlemad pakuvad ju võimalust lugeda ka ilma internetiühendust omamata. Esialgu võib tunduda, et seal on ju vähem raamatuid kui mujal, aga igapäevaga lisandub sinna lugemist aina juurde. Igatahes mina kasutan seda edasi ja loodan, et nakatan kedagi veel, et siis koos lugeda.

Nüüd loetud raamatust. Lugu hargneb kolmeks ja toob meie kui lugejani kolme naise loo. Millega nad peavad silmitsi seisma ja milliseks kujuneb nende saatus, seda usun, et saate ise lugeda. Mulle meeldis väga ja loodan, et tulevikus kaunistavad need mõlemad raamatud ka minu riiulit. Autor suudab luua sellise maailma, kus ise küll elada ei tahaks ja loodan, et seda ei juhtu ka kunagi. Kõik tundus nii tõepärane ja reaalne, et lihtne on ennast sinna loosse ära kaotada. Mul igatahes tekkis küll vahel selline tunne, et olen kuskil seal Gileadis ja seiklen koos sealsete tegelastega.

Eks igas loos on see miski, mis sind kui lugejat kaasa haarab ja enne lahti ei lase, kui lõpp on käes. Ma ikka väga elasin kaasa ja kui vähegi võimalus oli, siis jätkasin loo edasi lugemist. Eks loos oli ka kurbust ja kõike hõlmavat kurjust. Tasakaalu leida selles loos oli üpriski raske, alati juhtus midagi, mida ma ei suutnud ette näha.

Kindlasti tahan neid mõlemaid raamatuid ka oma riiulisse. Soovitan teistelegi lugemiseks, kes neid kahte raamatut veel lugenud pole. Nautisin väga ja usun, et jätkan selle autori raamatute lugemist.