Väike raamatupoodnik Alice(2022)

Lugemiseväljakutse 2023

45. Raamat, mille kaanel on raamat(ud) või raamaturiiul(id)

Väike raamatupoodnik Alice(2022)(232lk)

Autor: Ketlin Priilinn

Kirjastus: Hea Lugu

Tutvustus

Nooruke Alice sõidab Londonisse, et asuda jõukas perekonnas tööle lapsehoidjana. Aasta on 1885, Alice on 12 aastat vana ning valutab südant kodunt lahkumise, oma isa, väikeste õdede ja venna pärast. Tal pole aimugi, milline elu teda ees ootab.

“Väike raamatupoodnik Alice” on lugu suureks kasvamisest, raamatutest ja lugemisest ning sõprusest ja armastusest Victoria ajastu Inglismaal.

Ketlin Priilinn (s 1982) on 33 raamatu autor, nende hulgas on nii krimiromaane kui ka laste- ja noorteraamatuid. Õpib kirjandusteadust, kasvatab kahte last ja koera ning töötab raamatukogus. „Väike raamatupoodnik Alice“ on tema esimene ajalooainesega raamat, seda tunnustati 2022. aasta kevadel ära märkimisega kirjastuse Hea Lugu ajalooliste romaanide võistlusel.

Kuna täna juhtus olema selline raamatulugemise päev, siis otsustasin järjest võtta pooleli olevad raamatud ja neist ka siis mõne läbi lugeda. See raamat sattus mulle juba ammu pihku juba siis kui kallis sõbranna mulle seda soovitas, aga millegi pärast ma ei leidnud kuidagi lugemiseks aega. Nüüd tutvusin ka autori loodud Victoria ajastul seiklevate tegelastega. Kohtusin 12-aastase Alicega, kes sõidab suurlinna Londonisse, et asuda seal jõukas perekonnas tööle lapsehoidjana. Ja aasta on siis 1885 ning ka mina sulasin sinna maailma ikka korralikult sisse.

Eks tal on mitmeid muresid ja ta püüab alati neile lahendusi leida ja anda endast parima, et aidata oma koduseid ja muidugi kohanduda uhkes perekonnas lapsehoidjana. Eks algus pole just kõige kergem, kuid ta leiab tee lasteni üpris omapärasel moel. Kes tahab teada, siis lugege ise. Mulle väga meeldis ja ma isegi vahel juba mõtlesin, et miks mul selline hea lugu on nii kaua lugemist oodanud. Alice on igati südamlik ja armas neiu ja tema saatusekeerdkäigud on just sellised, millele on lihtne kaasa elada.

Olen varasemalt antud autori krimiromaane lugenud ja ka need on mulle meeldinud. Nüüdne lugu oli minu jaoks kui värskendav sõõm õhku, mis viis mind aega, kus valitses Inglismaal veel kuninganna Victoria. Nii kerge oli juba algusest peale loole kaasa elada ja Alice tegemistel silma peal hoida. Eks ma isegi unistan raamatute keskel töötamisest, loodan et millalgi see ka täitub.

Kindlasti sobib selline lugu ajaviitelugemisena kaunisse kevadpäeva ja mis saaks veel parem olla kui tassike teed ja mõnus lugemine ka kõrvale ja päev tuleb kindlasti perfektne. Ma olen väga rahul ja aitäh autorile, kes meieni selle loo on peidust välja toonud. Soovitan teistelegi!

Kuu külm kuma(2019)

Lugemiseväljakutse 2023

52. (Üli)koolid, õpetlased… Raamat, mille tegevus toimub akadeemilises õhkkonnas

Kuu külm kuma(2019)(264lk)

Autor: Eia Uus

Kirjastus: Purpurmust

Tutvustus

«Kui olete lugenud Plathi «Klaaskuplit» või Duras’ «Armukest», siis aimate, millest räägib Eia Uusi romaan «Kuu külm kuma». Märksõnad: noor, tundlik, varaküps, murdumise piiril, kooli ja eraelu vahel.» – Eesti Päevaleht

Eia Uusi 2005. aastal ilmunud romaan «Kuu külm kuma» jutustab noore neiu loo, kes stipendiaadina Aasias kohtub enese sees kasvava pimeduse ja meeleheitega. Koledus saab ka kliinilise nime: maniakaalne depressioon ehk bipolaarne häire. Varem aktiivne ja seltskondlik Mione proovib lõpueksamite ja kooli argipäeva kõrval mitte lõpetada hullumajas – ega enesetapuga.

Toores seisundiromaan võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia ning kuulus paljude koolide lugemisvarasse.

Täiesti ootamatult tõmbas mind selle poole kaanepilt. Ma tunnistan, et ma sisututvustust ei lugenudki ennem. Ma olen tõesti siiralt üllatunud, et ma varem seda raamatut kuskil märganud pole, kuna see lugu, mis mina lugesin oli uus trükk sellest raamatust. Eks see oli üks raskemaid selle kuu lugemisi, kuna peategelasel on üpriski raske vaimne haigus ja sellega toimetulek on ikka päris raske. Ta püüab kogu hingest seda seljatada ja eluga ikka edasi liikuda. Lisaks õpib ta Tais koolis ja eks sealgi on tal omad raskused just haiguse kiuste. Kes soovib rohkem teada saada, siis lugege kindlasti seda raamatut. Eks ta mõneti vaimselt üpris raske ole. Mulle küll oli ja ma ei varjagi seda.

Mione on just selline tegelane, kes siia losse täitsa hästi sobib ja tema elust oli tõsiselt huvitav lugeda, vaatamata sellele, et kohati oli lugu ikka väga raske ja pidin mõned pausid tegema, et looga edasi minna. Mul on hea meel, et autor sellest haigusest nii avalikult on kirjutanud ja sellest lugeda oli küll raske, kuid siiski väga tõsine ja hea.

Kes tahab Mione elust rohkem teada saada, siis lugege ikka. Loodan, et väga teid ära ei hirmutanud, kuid ütlen ikka, et kes väga raskeid lugusid ei kannata, siis ei pea lugema. Pimedus mis sinusse poeb on raske ja sellest vabanemiseks kulub ikka päris palju aega ja seal saad ainult sina end aidata, mitte keegi teine. Nii lihtsalt on!

Unenäod ei tähenda midagi(2022)

Eesti Raamatu väljakutse 2023

“JAANUAR: Uued algused.
Loe üks raamat, milles on juttu uutest algustest ja eneseotsingust või mille tegevus toimub aastavahetusel. Või sobib lihtsalt raamatu pealkiri selle kauni aja meeleoluga.”

Unenäod ei tähenda midagi(2022)(192lk)

Autor: Ane Barmen

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

17-aastane Louise on kolinud oma kodukülast Ålesundi ning käib seal gümnaasiumis. Ärasõit oli omamoodi põgenemine – aasta tagasi hukkus tema poiss-sõber Tormod. Unenäod ja mõtted Tormodist on aga visad kaduma. On suvi. Louise tuleb koju vaheajale, mis kahjuks algab vanaema matustega. Taaskohtumisel ema, vanema õe ja sõbrannaga näib Louise vaoshoitud ja eemalolev. Valu vaigistamiseks on lihtsam juua õlut, kui paljastada oma haavatavust. Suvine tööots hooldekodus ja kohtumine dementsete vanainimestega paneb teda eluväärtusi ümber hindama ja mõistma, mis elus tegelikult tähtis on. Louise suudab minevikuvarjudest vabaneda ja koguda jõudu, et pilk tulevikku pöörata.

Norra kirjanik Ane Barmen on sündinud 1984. aastal. Ta on õppinud näitlejaks ja muusikateadlaseks. Tema 2019. aastal ilmunud debüütromaan „Unenäod ei tähenda midagi“ pälvis Brage’i auhinna laste- ja noortekirjanduse kategoorias.

Kõigepealt tahan öelda seda, et mind võlus algul see võimas kaanepilt. Ja niimoodi ma alustasingi lugu ilma sisututvustust lugemata. Oh, millise kurbuselöögi ma siit sain. Seda oli loos ikka kõikjal. Peategelase Louise sisemaailm oli täiesti kildudeks purunenud ja siis veel see leina temaatika.

Olen ka endale väga lähedase inimese pidanud kaotama ja seda valu ei taha kuidagi enam uuesti kogeda. Lugu oli autori poolt nii hingeliselt ja realistlikult kirja pandud, et ma ei suutnud lihtsalt nutmata olla. Elasin nii loosse sisse, et ma ei suutnud lugemist kuidagi lõpetada ja sai see loetud ühe korraga jutti läbi. Võtsin endale paar päeva taastumiseks, et suudaksin ilma nukrutsemata sellest ka teile kallid kirjutada.

Nii raske on ka praegu sellest raamatust kirjutada, kuna see läks mulle iga kogu täiega väga hinge ja ilmselt on see selle kuu üks kurvemaid lugusid. Autor oli küll mulle tundmatu, kuid lugu lugedes ma suutsin temaga nii väga palju kohaneda, et mulle hakkas tema kirjastiil meeldima. Eks matuste teema ongi selline kurb ja valulik teema ning raputab ikka korralikult läbi. Muidugi oli ka Louise üks ütlemata visa ja vapper tüdruk, et ta püüdis oma maailma rõõmsamaks muuta. Kas ta sai sellega hakkama? Kas leinast on üldse võimalik üle saada?

Aga mis muud kallid sõbrad, kui avastage ise seda maailma ja saage tuttavaks nii peategelase kui ka looga endaga. Nautige, sest mina tegin seda ka ei kahetse seda.

Mina olin siin(Tagasitulek)(2.osa)(2022)

Mina olin siin(Tagasitulek)(2.osa)(2022)(271lk)

Autor: Sass Henno

Kirjastus: Paradiis

Tutvustus

Romaaniga „Mina olin siin“ 2004. aasta romaanivõistluse võitnud Sass Henno on Eesti ajaloo noorim romaanivõistluse võitja. Kui raamat poelettidele jõudis, pidi sellest saama samanimelise triloogia esimene osa. Ropu keelekasutuse, kiire sündmustiku ja häiriva sisu poolest kuulsaks saanud teosest sündisid küll tõlked vene, läti, ungari, albaania ja isegi makedoonia keelde ning 2007. aastal valmis ka samanimeline mängufilm, kuid lubatud järge ei tulnudki.
Nüüd, pea 20 aastat hiljem, hoiad sa käes kauaoodatud teist osa. „Mina olin siin 2. Tagasitulek“ jätkub sealtsamast, kus esimene pooleli jäi. 17-aastane peategelane Rass kirjutab juba teist ööpäeva arestikambris ülestunnistust sündmustest, mis järgnesid tema esimesele arestile sajandivahetuse alguspäevil.
Nende kaante vahelt leiab lugeja mõned uued tegelased. Mõned vanad probleemid. Ja mõned hästi peidetud õpetussõnad tänastele ja homsetele noortele teemadel, millest eelnevad põlvkonnad teiega kunagi ausalt rääkida pole julgenud.

Kuna viimati sai loetud autori esimene raamat ja see meeldis, siis otsustasin kohe ka teise osa järgi läbi lugeda. Läks pisut kauem aega, kuid nüüd olles selle läbi lugenud ootangi juba järgmist osa. Loodan, et ei pea taas 17 aastat ootama. Jaa tunnistan, et võtsin eelmise osa kõheldes lugemisse, aga nüüd tegin seda täitsa teadlikult.

Eks see osa jätkabki sealt kust esimene osa pooleli jäi. 17-aastane Rass on juba teist ööpäeva arestikambris, kus ta siis kirjutab oma ülestunnistust sündmustest, mis järgnesid tema esimesele arestile. Kurb ja karm lugu, kuid eks sealgi on omad õpetussõnad noortele, kui loed eks siis saadki teada. Kuigi keelekasutus on pisut ropp, siis see ikkagi sobib sinna. Mind ei häirinud see enam üldse ja muudkui elasin poisile kaasa.

Mul on enda üle hea meel, et ma taas olen jõudnud midagi lugeda ja saan ka teiega seda jagada. Loodan, et see kuu läheb järjest paremaks, kui ta seni on olnud. Loodan, et ka teil on mulle midagi põnevat ja kaasahaaravat soovitada, mida meie koduriigi autorilt olete lugenud. Ma ei saa küll öelda, et Sass Henno oleks mu lemmik, kuna olen ainult kaks raamatut lugenud, kuid tema aus ja karm kirjutamisstiil meeldib mulle. Eks näis kas kolmas osa ka millalgi tuleb. Usun, et seda raamatut võivad lugeda kõik, kes tunnevad, et need mõlemad osad neid kõnetavad.

Igati värvikas ja karm elu, mida siin loos küll kirjeldatakse, kuid Rass sobis sinna peategelaseks täitsa hästi. Elasin talle väga kaasa ja jään ootama siis järgmist osa. Lugege ikka kallid sõbrad!

Lars LOL(2017)

Noortekirjanduse väljakutse 2022

OKTOOBER: Noorteraamat, mis räägib vaimsest tervisest või vaimse tervise probleemidest.

Lars LOL(2017)(224lk)

Autor: Iben Akerlie

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Amanda ootab rõõmsa ärevusega suvevaheaja lõppu ja kooli algust. Esiteks sellepärast, et näha Adamit, kellesse ta on salaja armunud. Teiseks sellepärast, et saada tugiõpilaseks armsale esimese klassi lapsele.
Aga esimesel koolipäeval teeb Adam Amanda kogu kooli ees naerualuseks. Peale selle palub õpetaja tal olla tugiõpilaseks hoopis nende klassi uuele poisile Larsile, kellel on Downi sündroom.
Kui kõik käituvad halvasti ja kõige suurema alatusega saab hakkama Amanda ise, peab ta otsustama, mis on tema jaoks olulisem: olla populaarne kooli „ägedate ja lahedate” tüdrukute silmis või jääda iseenda vastu ausaks.
Autor Iben Akerlie (snd 1988) on näitleja ja eripedagoog. „Lars lol” on tema esikraamat. Akerlie kirjutab tänapäeva koolielu vahvast, aga ka tõsisest poolest – hoogsas ja humoorikas laadis.
Romaan võitis 2017. aastal Norra lastekirjanduse kõige olulisema auhinna, kui kümme tuhat 10–13aastast Norra koolilast valisid selle enda lemmikuks.

Loo peategelane on 12-aastane Amanda, kes ootab kannatamatult uut kooliaastat, sest siis antakse igale nende klassi lapsele hoolealuseks mõni esimese klassi õpilane, et kooliellu sisse elamine oleks kergem. Kui aga õpetaja otsustab armsa esimese klassi juntsu asemel Amandale hoolealuseks määrata hoopis uue klassikaaslase, Downi sündroomiga Larsi, on see tüdruku jaoks liiast. Amanda ei näita oma tundeid välja, kuid teda häirib olukorra uudsus ja teadmatus, kuidas puudega inimestega suhelda.

Kuidagi kogemata sattus sellele nädalale kaks noortekat, mis mulle väga meeldisid. Mõlemad olid päris raske temaatikaga, kuid siiski väga väärt lood lugemiseks.

Elasin ka Amanda loole kaasa ja siin loos oli teemaks Downi sündroomiga klassivend Lars, kellega oli tüdrukul päris raske alguses suhelda, kuid mida lugu edasi, seda rohkem mõistis ka Amanda, et Lars on küll teistest erinev kuid siiski väärib ta seda, et Amanda teda aitaks.

Mul on siiralt hea meel, et see lugu minu lugemisteele sattus ja kindlasti loen sel kuul veel noortekaid. Nende lugude lugemine annab mullegi lootust, et suudan oma hirmude ja masendusega toime tulla. Otsingi helgeid lugusid, kus alati on lõpplahenduses midagi head.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda raamatut veel lugenud pole. Kaanepilt on ka nii tobe, et lausa kutsub lugema. Muidugi on ka selleks eriline kollane värv, mis teistest raamatutest mitmeti erineb. Nii kaanepildi kui ka sisu poolest.

Kolm sammu sinuni(2019)

Kolm sammu sinuni(2019)(240lk)

Autor: Rachael Lippincott

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Kas saab armastada inimest, keda sa ei tohi kunagi puudutada?
Stella Grantile meeldib kõike kontrolli all hoida, kuid tema kopsud on täielikult kontrolli alt väljas ja nende pärast on ta pidanud suurema osa oma elust haiglas veetma. Kõige rohkem peab Stella kontrollima seda, et ta ei puutuks kokku kellegi nakkusohtlikuga, sest nakkus välistab kopsude siirdamise. Reeglid on olulised. Kahe meetri kaugusel. Ilma eranditeta.
Will Newmani ainus soov on reeglid kuu peale saata ja haiglast välja pääseda. Varsti saab ta kaheksateistkümneaastaseks. Ta võib kopsude ravi lõpetada ja minna maailma avastama.
Will on täpselt see, kellest Stella peaks hoidma nii kaugele kui võimalik. Aga kaks meetrit ei tundu enam ohutu vahemaa, vaid karistusena. Mis juhtub, kui nad proovivad näpata tagasi pisut lähedust, mille haiged kopsud on neilt varastanud? Kas kolm sammu võib tõesti olla nii ohtlik, kui kaks noort on armumas?

Olen taaskord noortekate lainel ja seekord valisin midagi sellist, mida soovitas mulle mu sõbranna. Aitäh sulle! See on lugu Stellast ja Willist, kes mõlemad põevad rasket kopsuhaigust, milleks on tsüstiline fibroos, ainult selle vahega, et Stellal on võimalus saada endale uued kopsud kuid Will soovib kogu hingest lõpetada see lõputuna paistev ravi ja lihtsalt elada täiel rinnal ning reisida.

Ma tõesti elasin mõlemale väga kaasa ja nautisin väga selle loo lugemist. Mulle meeldivad sellised lood ja nende lugemine paneb ennastki rohkem elu üle järele mõtlema, mis siis, et tegemist on välja mõeldud looga, sest haigus on ju täiesti olemas, mida seal kirjeldatakse. Kindlasti tahan ka filmi vaadata ja juba mõtlengi, millal selleks aega leida.

Ma armastan noortekaid lugeda ja ei häbene seda ka teistele tunnistada. Kas kellegi on veel midagi mulle lugemiseks soovitada? Senimaani olen kõiki soovitusi nautinud ja ühtegi pettumust ei ole ette tulnud. Nii, et julgelt julgelt soovitama.

Kas Stella suudab ära oodata, millal ta saab endale uued kopsud? Kas nende vahel hakkab hoolimata kahest meetrist pilduma sädemeid? Kas tõesti on armastus just see, mis paneb neid üksteisele lähemale liikuma, hoolimata sellest, et see pole lubatud? Seda kõike saate siit loost teada ja usun, et julgen teilegi kallid sõbrad seda raamatut soovitada. Täitsa mõnus lugemine oli ja lugemine läks päris ruttu.

Lottie Brooksi äärmiselt piinlik elu(2021)

Lottie Brooksi äärmiselt piinlik elu(2021)(432lk)

Autor: Katie Kirby

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

11, vabandust, 11 ¾ aastat vana Lottie Brooks on sunnitud minema põhikooli täiesti üksi. Nii kohutav kui see ka pole, ei heida tarmukas tüdruk siiski meelt.

Ta teeb plaani, mis aitaks tal kooliaasta üle elada. Kuid ka parimad plaanid võivad untsu minna, sest Lottiet on tulnud kimbutama üks elu jõledamaid väljakutseid – puberteet.

Lottie raamat on kaasakiskuv ja vaimukas lugu sõprusest ja sellest, kui keeruline on hakkama saada rinnahoidjate, raseerimise ja poistele meeldimise heidutavas maailmas, kui su hing kisub ikka veel Justin Bieberi ja mänguloomade poole. See illustreeritud raamat on „Lottie“-sarja esimene raamat.

Teos rõõmustab ühtviisi nii 9‒12-aastaseid lapsi kui ka kõiki teisi, kellele meeldivad lood muhedatest ja kaootilistest peredest.

Oh, ma polegi vist sel kuul nii palju itsitanud kui seda raamatut lugedes. Ma elasin väga Lottie loole kaasa ja temaga koos oli nii lõbus kuid ka temal tuli teha raskeid otsuseid ja alati pole mõni sõber just selline nagu sina teda ette kujutad. Eks sõpru tuleb valida ja mõnikord on seda raske teha, eriti kui sind on eelnevas koolis narritud ja sa ei suuda kuidagi uude klassi sobituda.

Ma tõsiselt nautisin lugemist ja ootan juba millal saan järgmist osa lugeda. Tean, et see on ilmunud, kuid pean ootama, millal ma selle raamatukogust laenutada saan.

Peategelaseks on siis Lottie Brooks, kes on sunnitud minema põhikooli täiesti üksi. Ta tunneb, et see on tema jaoks kohutavalt raske, kuid ta on tubli ja püüab kogu hingest hakkama saada. Ta püüab leida endale sõpru ja kas ta saab sellega hakkama, seda lugege ise. Muidugi kimbutab teda ka üks paha paha puberteet, mis võib seni tehtud plaanid täiesti uppi lüüa.

Siiralt hea lugu ja muidugi on tegelane ka sellesse loosse täiesti sobilik ning tema värvikad joonistused annavad veel palju palju loole juurde. Kindlasti üks selle kuu meeldejäävamaid lugemiselamusi ja usun, et sobib igas vanuses lugejale lugemiseks. Usun, et ka järgmine osa on sama hea kui oli seda esimene.

Mis siin muud kui lugege kindlasti, ma usun, et te ei pea seda otsust kahetsema ja lugemine läheb kui lennates, vähemalt minul oli see nii ja ma ei kahetse sellele loole kulutatud lugemisaega.

Mina olin siin(Esimene arest)(2005)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

2.) Sass Henno raamat

Mina olin siin(Esimene arest)(2005)(200lk)

Autor: Sass Henno

Kirjastus: Eesti Päevaleht

Tutvustus

Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest.
Mõned on pidanud seda rohkem musta raha teenimise õpikuks. Teised leiavad, et raamat on eelkõige huvitav lugemine emadele ja isadele, kel pole õrna aimugi, mis diile tegelikult rajooni garaažide vahel tehakse.
Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad.

Üks jõulisemaid ja realistlikumaid lugusid, mis sellel kuul lugenud olen. Samas kurb ja masendav lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi ja moraali. Eks see ole ka lugu vaesusest, vägivallast ja esimesest vanglakaristusest. Kindlasti kajastab see lugu eneses otsekohesest just seda, millega tol ajal noorukid tegelesid ja kust saadi erinevate asjade ostmiseks raha. Mitte millegi ees ei löödud risti ette ja kõik, mis vähegi väärt läks kaubaks.

Lugemisse jõudis ta ka sel korral tänu sõbranna soovitusele, et võiksin proovida seda autorit lugeda. Kuna hiljuti oli ka teade, et autor on nii mitmeid aastaid hiljem valmis saanud ka jätku sellele raamatule, siis olengi juba tänu Elisa raamatule ka selle endale lugemisse haaranud. Eks ta võib sisu poolest olla selline ropp ja raske, kuid mina nägin selle loo taga ka sõnumit, mida autor püüdis meile anda. Milline see oli ja miks juhtus nii nagu juhtus, sellele saate vastused raamatust.

Kuna autoril on veel päris mitmeid raamatuid, siis võtan ka nood millalgi ette, eks ilmselt siis järgmisel kuul, kuna sel kuul ei jõua vist midagi rohkem loetud. Kuna eelmine kuu oli päris kõva raamatulugemise maraton, siis võtsin sel kuul natuke kergemalt.

Eks ta selline lugu ole, kus peategelane jutustabki oma loo, sündmustest, mis viisid tema vanglasse sattumiseni ja pean tunnistama, et olin algul kahe vahel kas üldse lugeda ning viia raamat lugemata tagasi, kuid siiski otsustasin lugeda ja ma ei kahetse seda. Oli küll pisut ropp minu jaoks kuid siiski leidsin loost üles just selle, mida võib-olla teadlikult ei otsinud. Siiras ja realistlik lugu ning ilmselt jääb natukeseks ajaks ikka meelde, kuna alustasin ju teise osa lugemisega.

Soovitan, kuid seda teie enda vastutusel.

Meiega on kõik korras(2018)

Noortekirjanduse väljakutse 2022

September: Noorteraamat, mida soovitab noor(ehk keegi, kes on kuni 26-aastane)

Meiega on kõik korras(2018)(214lk)

Autor: Nina LaCour

Kirjastus: Päikese kirjastus

Tutvustus

Sa oled alati arvanud, et sul on vaja tohutult palju asju…
Kuni sa lahkud, kaasas vaid telefon, rahakott ja ema foto.

Marin pööras oma vanale elule selja ja lahkus kellelegi sõnagi lausumata. Keegi ei tea tõde nende viimaste nädalate kohta. Isegi tema parimal sõbral Mabelil pole aimu, mis juhtus. Kuigi Marin on põgenenud Californiast tuhandete miilide kaugusele New Yorki, igatseb ta maailma, mis vanaisa surma järel kokku varises. Nüüd, mitu kuud hiljem, on ta üksinda talvevaheajaks tühjaks voolanud ühiselamus ja ootab külla Mabelit. Marin peab silmitsi seisma kõigega, mis on ütlemata jäänud, ning lõpuks astuma vastu üksildusele, mis on end tema südames sisse seadnud.

Teekond selle looni polnud just kõige pikem, kuid siiski tunnen, et oleksin võinud ta juba ammu riiulist alla võtta ja läbi lugeda. See on lugu Marinist, kes otsustab vanale elule selja pöörata ja lihtsalt lahkuda kellelegi midagi ütlemata. Ta otsustas põgeneda Californiast tuhandete miilide kaugusele New Yorki, et kõigest muust eemale pääseda. Kuid teda valdavad nii hirm kui ka kurbus, sest tema elus on juhtunud midagi hoopis ootamatut. Eks me kõik oleme mingil moel midagi sellist läbi elanud nagu seda Marin.

Tema sõbranna Mabel oli kogu Marini elu hea sõbranna ning kaaslane. Kuid kui tema otsustab tulla Marinile külla, võib muutuda kõik või siis mitte miski. Kas Marin suudab minetada oma vana elu ja astuda sammu vastu värskele tulevikule? Kas mõned minevikuhaavad võivad olla nii tõsised, et neist ei saadagi üle? Eks need küsimused leiavad vastused raamatut lugedes.

Üks sügavaima teemaatikaga raamat ja usun, et mäletan seda veel pikka pikka aega. Kohati oli üpris raske lugeda, kuna mul oli Marinist nii kahju ja elasin tema toimetamistele väga kaasa. Usun, et raamat on väärt lugemine, kuna muidu poleks ta raamatupoodidest otsa saanud.

Üksildust ei tohi kunagi oma südamesse lasta, sest siis võid kaotada kõik, mida sa oled endale kalliks pidanud. See on üks raskemaid lugusid, mis ma sel kuul lugenud olen, kuid mul on hea meel, et ma selle looni jõudsin.

Kes tahab teada, kas Marin suudab ületada kõik takistused, siis lugege!

Ohverduste sügis(2021)

Ohverduste sügis(2021)(200lk)

Autor: Katariina Libe

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Olle on varateismeline poiss, kelle perekond kolib linnast väikesesse külakesse metsade vahel, lootes siin rahus ja vaikuses vabaneda neid linnas kummitanud probleemidest, muuhulgas koolikiusust tekkinud traumast. Oodatud lahendusi aga ei saabu, perekond saab uue raputuse hoopis ema ränga haiguse kujul. Peale Olle on selles loos teinegi minategelane – noor naine, kes astub poisi isaga salasuhtesse. Lihtsa armukolmnurga taga peitub Olle jaoks müütiline ja unenäoline võrgustik, mis viib hapra psüühikaga poisi mõistmiseni, et millegi saamiseks tuleb alati midagi ohverdada. Nõutav ohver võib olla aga teinekord ebaproportsionaalselt suur. Ühtlasi vaetakse teoses igipõlist küsimust: mis vallandab inimeses pesitseva kurjuse? Kas seda teeb ümbritsev keskkond või pakub kurjusele vaba voli andmine inimesele endale teatavat naudingut? Milliseid tegusid on valmis sooritama meeleheitele viidud inimene? Kas teda juhib vaba tahe või temast väljaspool asetsev jõud? Hoolimata rõhuvast õhustikust – või just tänu sellele? – mõjub raamat haaravalt ning kaasakiskuvalt. Teos pälvis 2021. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel Margus Karu SA eripreemia.

Selle loo lugemiseni jõudsin tänu oma heale sõbrannale. Tema oligi just see, kes mulle seda raamatut lugemiseks soovitas ja kuna see oli kenasti ka Elisa Raamatus olemas, siis niimoodi ta lugemisse saigi.

Peategelaseks on poiss nimega Olle, kes koos perekonnaga on kolinud linnast väiksesse külakesse metsa vahel, et saada üle linnas juhtunud traumast. Natuke puudutatakse ka koolikiusamise teemat, mis on jätnud Ollesse oma jälje. Ka mina olen seda tunda saanud ja siiamaani ei suuda võõraste inimeste ees esineda või nendega koos tööd teha. Lihtsalt nii raske on end väljendada. Eks see narrimise tulemus ole.

Üsnagi tõsine lugu ja puudutas ka mind, kuna eks minagi olen oma elus midagi samaväärset üle elanud ja pidanud samade probleemidega toime tulema. Olle on just selline karakter, kes siia realistlikult süngesse loosse väga hästi sobis. Ka tema püüab kõike heaks teha, kas tal see ka õnnestub, seda lugege ise!

Samuti on loos veel üks tegelane, kes mulle kohe üldse oma käitumise poolest ei meeldinud. Kes tahab teada, kes see võiks olla, siis peate ise lugema, selle jätaksin hea meelega saladuseks. Eks selles loos on nii palju mida lahti harutada ja minu jaoks oli väga põnev lugemine. Siirad tänud autorile, kes meieni selle loo on toonud.

Samuti on loos just selline õhustik nagu peab olema. Karm kuid siiski väga vajalik teema, millest peakski rääkima. Soovitan teilegi kallid sõbrad.