Õun ja vihm(2018)

Lugemiseväljakutse 2021

8. Raamat Iirimaa autorilt

Õun ja vihm(2018)(272lk)

Autor: Sarah Crossan

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Kui Apple’i ema pärast üheteistaastast äraolekut naaseb, tunneb Apple end jälle terviklikuna. Lõpuks ometi saab ta vastuse teda aastaid vaevanud küsimusele, miks ema üldse ära läks. Ja nüüd on tal ka keegi, kes teismelist mõistab, mitte nii nagu Memm. Kuid täpselt nagu ema lahkumisel tormisel jõuluõhtul, on ka tema tagasitulekul mõru mekk juures ja peagi ei saa Apple enam arugi, kes tegelikult kelle eest hoolitseb. Alles siis, kui Apple kohtub inimesega, kes on veel suuremas segaduses kui ta ise, hakkab ta nägema asju nii, nagu need päriselt on.
See on lugu kurbadest lõppudest ja õnnelikest algustest. Lugu, mis aitab mõista, kes on tegelikult tõeliselt olulised.

Sarah Crossan on iiri kirjanik, kelle noorteromaanid on pälvinud suurt tunnustust. Kirjastuselt Varrak on varem ilmunud romaan „Üks“ (tlk Kristina Uluots), mis võitis 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna, Carnegie medali.

See on üks südamlikumaid lugusid, mis ma olen sel kuul lugenud. Peategelaseks on tüdruk nimega Apple, kes elab vanaemaga. Tema ema läks Ameerikasse kui tüdruk oli veel pisike ja nüüd üksteist aastat hiljem on ema tagasi ja äkitselt soovib tüdrukut enda juurde elama kutsuda. Milliseid tundeid see Apples tekitab ja kas ta suudab emale äraminekut üldse andestada? Eks seda saate teada, kui ise seda lugu loete.

Ma usun, et see raamat on ehe tõestus sellest, et aeg parandab haavad ja kuidas õppida armastama. Kui sa oled kunagi lapsena millestki ilma jäänud ja nüüd suuremana mõistad sa, et elu võib-olla küll ebaõiglane, kuid andestamine on kõige tähtsam. Ma olen senimaani kõik eesti keelsed selle autori raamatud läbi lugenud ja need kõik on olnud omamoodi lugemised. Olen nii kurvastanud kui ka rõõmustanud ja usun, et soovitan teistelegi, kellele meeldivad noorteromaanid.

Seda lugu lugedes oli mul Applest ja Rainist nii kahju, et valasin isegi mõne pisara. Kuidas küll saab üks ema nii käituda? Kas ta tõesti ei näe, et tema lapsed vajavad teda? Mina ei suudaks nii. Mul on siiralt hea meel, et ma neid lugusid olen lugenud ja kõik on mulle omamoodi hinge läinud. Ka seekordne lugu pole mingi erand.

Teiste selle autori raamatute arvustused leiate samuti siit minu blogist. Ma loodan, et teilegi meeldivad ja tekitavad erinevaid emotsioone. Nüüd mõtlengi, et võtaks inglise keelsed osad ette. Eks näis millal muidugi nendeni jõuan.

Igatahes soovitan teistelegi ja loodan, et teilegi meeldib.

Halloweenipuu(2021)

Halloweenipuu(2021)(125lk)

Autor: Ray Bradbury

Kirjastus: Fantaasia

Tutvustus

Ray Bradbury noorteromaan «Halloweenipuu» (The Halloween Tree; 1972) on klassikule iseloomulikult õudusfantaasia, mõtteline edasiarendus või paralleelteos romaanile «Vist on kuri tulekul» (ek. 1999), samade teemade käsitlus pisut teise nurga alt. Halloweeniõhtul kommijahile suundunud kaheksa poissi avastavad, et kõikvõimas deemon surnute vallast on ühe nende sõbra ootamatult röövinud. Läbi erinevate ajastute ja kultuuride tema jälgi ajades ja teda päästa üritades avastavad nad halloweeni-püha mütoloogilisi juuri ja algupära ning õpivad tundma, kuidas surmahirm, viirastused ja tondid on kujundanud inimtsivilisatsiooni ajalugu. Raamatusse on võrratud pildid joonistanud Gris Grimly. Raamatu põhjal valminud täispika animafilmi stsenaariumi eest võitis Ray Bradbury 1994. aastal Emmy auhinna. 

Kuna ma polnud varem selle autoriga kokku puutunud, siis ei osanud ka sellest raamatust midagi oodata. Esmalt lummas mind muidugi kaanepilt ja loos olnud pildikesed.

Lugu Halloweeniõhtul kommijahile minevast kaheksast poisist, kes avastavad, et nende sõber on ootamatult kadunud ja seda kõike deemoni poolt. Loosse on sisse põimitud ka inimtsivilisatsiooni ajalugu. Millised on Halloweeni kombed erinevates maades ja nii praegusel ajal kui ka millised olid minevikus. Eks see on ka põhjus, miks see lugu minult rohkem kui kolm tähte saab.

Lugu oli mõneti ka minu jaoks kriipivalt õudne, kuid eks on ikka vaja rohkem mind hirmutada, et ma päriselt ka kartma hakkaksin. Nüüd olles selle raamatu läbi lugenud, tekkis mõte, et võiks ka teisi selle autori raamatuid lugeda, et saaksin tema lugudest palju parema ettekujutuse.

Igatahes sellist noorteromaani polegi veel lugenud, kus tegelaseks on ka deemon. Muidugi ka erinevate maade kombed, mis justkui oli õpetlikum pool.

Soovitada ei oska, kes tahab see loeb ja kes ei taha ei pea seda tegema.

Iiris(2021)

Lugemiseväljakutse 2021

46. Raamatukogu uudiskirjanduse riiulilt paremalt 5. raamat

Iiris(2021)(360lk)

Autor: Sarah Crossan

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Tema nimi on Marla ja tema jaoks olen ma Iiris, ehkki vanemad panid mulle nimeks Allison.

Allison põgeneb kodust ja avastab, et on lageda taeva alla jäänud. Peavarju otsides leiab ta maja, mis tundub mahajäetuna. Kuid ei, majas elab üksinda mälu kaotanud vana naine, kes Allisoni nähes peab teda oma noorpõlvesõbrannaks Iiriseks. Miks ka mitte? Võib ju olla ka Iiris, et oleks mõnda aega peavari ja toit.

Alguses proovib Allison vana naist lihtsalt ära kasutada, kuid sedamööda kuidas ta hakkab aru saama, et Marla poeg kohtleb oma ema üsna sarnaselt sellega, kuidas Allisoni isa oma tütart kohtles, tekib nende vahel mõistmine. Sellest edasi juba tugi ja hoolitsus. Lõpuks iseseisvumine.

Mingis varjulises mälusopis mäletame me teineteist alati.

Sarah Crossan on mitme tunnustatud noorteromaani autor. Tema Siiami kaksikutest rääkiv romaan „Üks” (e.k 2017) võitis 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna Carnegie medali. Eesti keeles on tema sulest ilmunud ka „Õun ja vihm” (2018) ning „Kuutõus” (2020). Crossani raamatud on mitmel korral pälvinud Eesti Lastekaitseliidu hea noorteraamatu tiitli.

Minu tutvus selle kirjanikuga algas raamatust Kuutõus, seejärel lugesin läbi ka tema varem ilmunud raamatu Üks. Mõlemad meeldisid väga ja olid just sellised lood, mis mind väga vapustasid. Kohe, kui nägin, et ka sel aastal ilmunud raamat on lugemiseks saadaval, võtsin selle Elisa Raamatus lugemiseks. Mind vapustas, et autor suudab luua maailma, kus on nii kurbust kui ka pisike näpuotsa täis rõõme. Ma usun, et ka sellest raamatust saab üks noorte seas loetumaid.

Allisoni elu on kõike muud kui täis rõõme ja naeru. Tema isa on vägivaldne ja tüdruk otsustab sealt põgeneda. Ta leiab peavarju ühe vanaproua juures, kes põeb dementsust. Marla jaoks on ta Iiris ja tüdruk soovib hoopis teistsugust elu kui ta on seda varem elanud. Eks mõistan tema tegu ja sedagi, et ta ei suuda Marlale esimest korda kohtudes oma pärisnime öelda.

Ma usun, et kõik meie seas, kes on varem seda raamatut lugenud, nõustuvad sellega, et ka selle loo puhul pole tegemist eriti kerge lugemisega. Eks kodune vägivald ja kui see on suunatud lastele, siis minu jaoks on see eriti karm. Lootsin kogu hingest, et tüdruk leiab parema koha kus elada ja ei pea enam isa juurde tagasi minema.

Kui soovite teada, mis tüdrukut loos veel ees ootab, siis lugege kindlasti! Vahel on vaja just sellised raamatuid, mis sind läbi raputavad ja mis puudutavad su hinge ja meeli.

Mina igatahes nautisin lugemist ja julgen ka teistele soovitada. Eh, see on üks lugusid, mis jääb kindlasti oma raskusega pikaks ajaks meelde.

Soovitan teistelegi ja näeme veel!

Mälestusteta suvi(2020)

Ole ise oma õnne sepp 2020

Mälestusteta suvi(2020)(342lk)

Autor: Heli Künnapas

Kirjastus: Heli kirjastus

Tutvustus

Kui teismeline keskkonnaaktivist Brenda suveks probleemide eest maale vanaema juurde saadetakse, on ta veendunud, et sellest tuleb kõigi aegade igavaim suvi. Asi on seda hullem, et vanemate arvates tuleb tütrele kasuks veeta suvi ilma internetita.
Peagi aga tutvub neiu salapärase naabripoisiga, tunded pendeldavad taeva ja põrgu vahet ning hargnema hakkavad sündmused, mida tütarlaps poleks osanud uneski näha. Vaenu- ja sõprussuhted kohalike noortega, maatööd ja kohaliku metsa kaitsmine on vaid väike osa Brenda kõige põnevamast, mälestusteta suvest.

Saatusesepp tõi mind nüüd aasta viimasel kuul tagasi koju. Ma olen siiralt tänulik, et sain sellises vahvas lugemises osaleda. Loodan, et see toimub ka edaspidi, sest igaüks meist on oma õnnesepp ja see aasta kujunes ikka väga värvikaks.

Otsustasin kõigi Eesti autorite seast just valida selle kirjaniku raamatu. Küsite miks? Eks ikka sellepärast, et tema kirjutatud raamatud on minu jaoks kui hingepalsam. Ma naudin neid nii, et kõik muu polegi enam tähtis. Tema kirjutamisstiil meeldib mulle väga ja see raamat pole mingi erand. Eks see on ka esimene noorteromaan, mida temalt olen lugenud. Ma olen väga tänulik, et seda raamatut lugesin, sest eks ta seisis pikalt poolikuna riiulis ja ootas oma õiget hetke.

Peategelaseks on siis Brenda, kes vanemate sunnil satub suvevaheajaks vanaema juurde maale elama. Ta on agar keskkonnaaktivist ja linnas sellega juba vanematele palju pahandust tekitanud. Ta on pahane, kuna tal puudub maal nii Facebooki kui ka interneti kasutamisvõimalus. Kuid, mida rohkem ta maal teiste noortega sõbraks saab, seda kiiremini sellised asjad ununevad. Ta leiab igas päevas midagi, mida kindlasti jääb talle mälestusena meelde.

Richard on seevastu üsna katkine poiss ja temast saab Brenda jaoks keegi, kes teda teistele sealsetele noortele tutvustab ja sealset ümbrust tutvustab. Kas neist võib saada paar? Miks alati kui nad kohtuvad juhtub midagi ootamatut ja samas ka üsnagi unustamatut?

Eks neile küsimustele saate vastused kui seda raamatut loete. Tunnistan ausalt, et algus kippus küll natuke venima, aga uuesti raamatut lugema hakates meeldis see mulle väga, kuigi eks kurbusel on ka selles loos oma osa. Omapärane ja samas ka keeruline noortekas, kus suhtedraamadel pole lõppu. Nagu seda ka igas teises noorteromaanis.

Nautisin lugemist ja soovitan teilegi kallid lugemissõbrad!

Üks väike valge tuvi(2019)

Üks väike valge tuvi(2019)(271lk)

Autor: Lille Roomets

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Asjad, mis teiste jaoks olid loomulikud, on Kerttily jaoks tohutud eneseületused: kehalise tunni eel riiete vahetamine, koolis vetsu kasutamine… Ja rääkimine. Kerttily varjab end vaikuse taha. Kuid ema mõistatuslik hukkumine sunnib tüdruku tegutsema. Üksi. Sest ta ei tea, keda usaldada või kes valetab ja varjab. Abi on aga lähemal, kui ta loota oskaks, ja inimesi, kellele tänulik olla, rohkem, kui ta arvanud oli.

Lille Roometsa debüütromaan „Üks väike valge tuvi“ võitis kirjastuse Tänapäev 2018. aasta noorteromaanide võistlusel esikoha.

Lugesin küll selle loo mõned päevad tagasi läbi, aga tundsin, et pean võtma endale aega, et loetu rahulikult läbi mõelda ja oma emotsioonides selgusele jõuda.

Vahetevahel mulle meeldib noorteromaane lugeda ja niimoodi sattus mulle pihku see lugu. Seekord siis täitsa Eesti oma autor ja puha. Riiulit sobrades leidsin selle raamatu ja mulle isegi ei meenunud kust ma selle endale olin krabanud. Ma ei mõista siiani, miks ma selle raamatu lugemisega niikaua ootasin.

Kuigi lugu on üsna kurb ja traagiline, siis on selles see miski, mis mind endaga kaasa haaras ja enne ei suutnud lugemist lõpetada, kui sain teada suure saladuse vastused. Autor suudab luua maalima, millesse on nii kerge uppuda ja kõik muud argitoimetused jäävad isegi tegemata. Igatahes minuga juhtus see pentsik lugu ja pikemalt sellel kahjuks ei peatu.

Loo peategelaseks on aga tragi tütarlaps Kerttily, kes annab endast kõik, et elus hakkama saada ja mitte alla anda. Ta peab lahti harutama mõistatuse, mis viib teda sellistesse seiklustesse, et mina kui lugeja kulgesin kaasa ja soovisin kogu hingest, et tal läheks hästi.

Ma siiralt tahan tänada raamatuautorit, kes suutis luua minu kui lugeja jaoks maailma, kus need inimesed, keda sa kõige rohkem usaldad võivad osutuda hoopis kellekski teiseks. Kui aega saan siis kindlasti loen ka värskelt ilmunud järgmise osa läbi.

Soovitan teistelegi, mis siis, et goodreadsi hinnang pole just see, mida võiks peale lugemist arvata. Kuid igal ühel on õigus omale arvamusele ja kõigile ei saagi alati meeldida.

Tagasi sadulasse(2020)

Tagasi sadulasse(2020)(256lk)

Autor: Ene Sepp

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Sigridit ootab ees ainulaadne võimalus veeta osa järgmisest suvest välismaal oma ratsutamisoskust arendades. Ainus, mida selleks on vaja, on hea video jõuluvõistlustelt. Ränk õnnetus võistlustel tähendab aga suvise unistuse purunemist. Selle asemel peab ta toime tulema vigastuse, hirmude ja sõprade mõistmatusega. Ratsutamine on aastaid tema eluks olnud ja nüüd on see kadumas. Väikesed valged valed kuhjuvad ning kannatus katkeb nii vanematel kui sõpradel. Enam pole küsimus selles, et ta saaks välismaal oma ratsutamist arendada, vaid selles, kas ta üldse saab kunagi uuesti ratsutada?

Olles varemalt läbi lugenud selle autori raamatu Jagatud Suvi, siis seda raamatut raamatukogus nähes teadsin, et tahan seda lugeda. Kuna esimene raamat oli põnev ja kaasaelamist oli palju, siis ka see osa pole mingi erand.

Autor suudab luua maailma, kus lugeja tunneb ennast mugavalt ja saab tegelastele kaasa elada ning nautida seda kulgemist, mida lugu neile pakub. Ka selles loos oli see miski, mis viis mind selleni, et lugesin selle loo mõne tunniga läbi ja olen siiralt tänulik autorile, kes peale esimest osa jätkas selle osaga ja niimoodi ta meieni jõudiski.

Seekord võivad valed viia mõne tegelase sellise tohuvabohu kätte, kus ta tunneb, et talle pole enam midagi jäänud. Nagu vanarahvas ütleb; valel on lühikesed jalad on ka siin raamatus tõsi.

Mulle meeldis see lugu ja nüüd ei teagi, kas midagi uut on ka oodata samade tegelastega või oligi see neist viimane lugu. Kui loos on juba hobused ja võiduratsutamine, siis ei saa ju igav olla. Seda hirmugi ei olnud, et enam edasi ei loe ja jätan pooleli. Vastupidi, muudkui lugesin ja lugesin, vahel tundus, et lugu ise jääb natuke lühikeseks, kuid see polnud üldsegi nii.

Noortekatega on juba nii, et neis on see miski, mis võlub sind eheduse ja sina kui lugeja suudad mõneti end tegelastega samastada. Eks isegi olen ratsutamisest unistanud aga eks see vist unistuseks jääbki. Neid harjata tahaksin küll.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et selle raamatukomplekti lugemist te ei kahetse. Eelneva raamatu tutvustuse leiate samuti siit blogist.

Üks(2017)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

23.Raamat erivajadustega inimesest (sobib nii füüsiline kui ka vaimne erivajadus)

Üks(2017)(384lk)

Autor: Sarah Crossan

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Kaks õde. Kaks südant. Kaks unistust. Kaks elu. Üks keha.
Grace ja Tippi on vöökohast kokku kasvanud Siiami kaksikud, kes on oma eluspüsimise eest kuusteist aastat võidelnud. Nad jagavad teineteisega kõike ja on teineteise jaoks kõik. Nad ei suuda lahusolekut ette kujutadagi. Nende jaoks oleks see tõeline tragöödia.
Kui tüdrukute perekond ei saa enam lubada kallist koduõpet, tuleb Tippil ja Grace’il astuda päris maailma ja saada hakkama päris koolis. See on maailm, kus piilutakse nurga tagant ja sosistatakse selja taga. Aga kool toob kaasa muudki, näiteks võimaluse leida uusi sõpru ja ehk armastustki.
Sarah Crossani poeetiline lugu räägib identiteedist, armastusest ja sellest, mida tegelikult tähendab kokkukuulumine oma hingesugulasega. Autor pälvis romaani eest 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna Carnegie medali.
„Jahmatavalt julge, tundlik ja ebatavaline raamat, mis annab võimsa emotsionaalse hoobi. Julgen arvata, et pole kedagi, kes raamatu lõpus pisaraid ei pühiks.“
Daily Mail
„Lühidalt öeldes hingekriipivalt kurb ja kaunis lugu sellest, mida tähendab olla inimene.“
Telegraph

Oh, kui kurb ja tõsine võib üks lugu olla. Kuigi lugemisest on mõned päevad möödas, siis mõtlen ikka sellele loole ja olen väga rahul, et seda lugesin, kuigi eks mõni pisar ka lõpuks tuli.

Mulle meeldis see raamat ja kiitused autorile, kes meieni selle loo tõi. Miski selles loos tundus nii tundlik ja hingekriipiv, et tegin isegi pisikese mõttepausi, enne kui järgmist peatükki alustasin.

Loo peategelased on Grace ja Tippi. Nad on Siiami-kaksikud ja nende lugu on nii kurb, et võtab elu üle järele mõtlema. Samuti nende elust ja olust ning neid ees ootavast esimesest koolipäevast. Igatahes mulle tõsiselt väga meeldis, mis siis et lugu ise oli kurb ja tõsine.

Kuidas lugu lõpeb ja mis neid veel ees ootab, seda lugege kallid sõbrad ise! Igatahes noorteromaanina üks minu lemmikumaid. Nüüd veel jäänud lugeda sama autori Õun ja vihm. Millal selle läbi saan, eks seda ole siis näha.

Kuutõus(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

24.Raamat, mille pealkirjas on kas sõna “kuu” või “päike” (võib olla ka liitsõna, näit kuuvalgel, päikesetõus)

Kuutõus(2020)(352lk)

Autor: Sarah Crossan

Tutvustus

„Nad arvavad, et ma tegin ühele inimesele viga.
Kuid ma ei teinud. Kas kuuled?
Sest inimesed hakkavad sulle rääkima igasuguseid valesid.
Mul on vaja, et sa teaksid tõtt.”

Joe pole oma venda kümme aastat näinud ja seda kõige armutumal põhjusel – Ed ootab surmanuhtluse täideviimist. Ja nüüd, kus hukkamiskuupäev on välja kuulutatud, on Joe otsustanud veeta viimased nädalad venna kõrval, hoolimata, mida inimesed mõelda võivad.

See hingekriipiv ja südamlik noorteromaan esitab lugejale suuri ja raskeid küsimusi: mis on ühe elu hind? mida on võimalik andestada? ja kuidas üldse jätta hüvasti?

Sarah Crossan on mitme tunnustatud noorteromaani autor. Tema Siiami kaksikutest rääkiv romaan „Üks” (e.k 2017) võitis 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna Carnegie medali. Eesti keeles on tema sulest ilmunud veel keerulistest peresuhetest jutustav „Õun ja vihm” (2018). Mõlemad Crossani raamatud on pälvinud Eesti Lastekaitseliidu hea noorteraamatu tiitli.

Minu jaoks oli lugu raske teemaatikaga. Kellegi kaotamine pole kunagi kerge. See mida Joe läbi elama pidi, seda ei tahaks kellelegi. Tundsin, et pean seda lugu lugema pausidega, kuna vägisi tükkisid pisarad silma. Sellist ülekohut ei tahaks kellelegi ja veel teo eest, mida sa pole üldse sooritanud, vaid sind on lihtsalt süüdi lavastatud ja sa ei saa sinna midagi parata. Kahjuks nii Joe vennaga juhtus ja ta püüdis anda endast kõik, et teda kuidagi päästa. Kas tal see ka õnnestus, seda lugege ise!

Seekord pole tegu tüüpilise noorteromaaniga, lugu ise on selleks liiga realistlik ja karm. Mida teeksid sina, kui sinu lähedane mõistetaks surma kuriteo eest, mida ta pole sooritanud? Kui miski enam ei aita ja sul on jäänud veel loetud päevad, et temaga kohtuda ja koos olla. Kurb on lugeda lugu, mis poeb sulle hinge ja sa ei saa sinna midagi parata. Muidugi oli loos ka armastust, mis on ju noorteromaanidele omane.

Eks sellise temaatikaga raamatuid ongi raskem lugeda ja nendega läheb natuke kauem aega, et kõik loetu korralikult läbi mõelda. Lõpetasin küll eile selle raamatu, kuid tundsin et vajan aega, et lugu enda jaoks läbi mõelda.

Siin ma nüüd olen ja muudkui mõtlen ja mõtlen. Ühest küljest oli tegu reaalse ja tõsise looga, teisalt muidugi tegelased sobitusid sinna nagu valatult.

Ma loodan, et leian aega veel selle autori teiste raamatute lugemiseks. Eks nüüd võtangi ette Õun ja vihm. Eks näis, milliseks kujuneb sealse tegelase lugu.

Soovin kõigile kaunist õhtut ja hoidke oma lähedasi ja armastage neid! Elu elatakse ükskord ja mitut elu pole meile kellelegi antud.

Päike on ju samuti täht(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

40. Raamat, mille järgi tehtud film linastub aastal 2019

Päike on ju samuti täht(2018)(317lk)

Autor: Nicola Yoon

39337662._SY475_

Tutvustus

Lugu ühest tüdrukust, ühest poisist ja universumist

Natasha: Ma olen tüdruk, kes usub teadusesse ja faktidesse. Mitte saatusesse. Mitte juhusesse. Või unistustesse, mis ei täitu eales. Päris kindlasti ei ole ma seda sorti tüdruk, kes kohtab rahvarohkel New Yorgi tänaval kena poissi ja armub temasse esimesest silmapilgust. Eriti kui mu enda perekonda ootab 12 tunni pärast maalt välja saatmine. See ei oleks minulik temasse armuda.

Daniel: Ma olen alati olnud hea poeg, hea õpilane, vastanud oma vanemate kõrgetele ootustele. Mitte mingi luuletaja. Ega unistaja. Aga teda nähes läheb mul kõik see meelest. Natasha tekitab minus miskipärast tunde, et saatusel on midagi märksa enamat tallel – meie mõlema jaoks.

Universum: Iga hetk meie elus on juhatanud meid just selle hetkeni. Meid ootab miljon erinevat tulevikku. Milline neist täitub?

 

Nicola Yoon on New York Timesi edetabeli esikoharaamatu “Sina minu kõrval ja maailm meie vahel” autor. Ta sündis Jamaical ja kasvas üles Brooklynis ning elab praegu Los Angeleses. Ta on lootusetu romantik, kes usub kindlalt, et armumine esimesest silmapilgust on võimalik ja et see armastus võib kesta igavesti.
Tema teine romaan “Päike on ju samuti täht” võitis Michael L. Printzi aumedali, mis antakse igal aastal parimale noorteromaanile.

 

Liigutav ja pinevust täis. – Publishers Weekly

Tundeküllane ja kaasahaarav, täis lootust, südamevalu, saatust… ja kogu universumitäie inimsüdamete ühiseid tukseid. Booklist

Meeltülendav, lootust täis romaan, mille keskmes on identiteet, perekond, teadusearmastus ja armastuse teadus, must ollus ja kõige omavaheline seotus. See on raamat märkamisest ja märgatud olemisest ja armastuse võimalikkusest. – Shelf Awareness

See märkimisväärne uurimust elust ja armastusest, mis sobib üheaegselt nii küünikutele kui ka romantikutele, seob karmi reaaluse lootuse õrna iluga viisil, mis on sügavalt liigutav ja samas ka rahuldust pakkuv. – Kirkus

Oh, mulle meeldis see raamat väga. Miski selles loos puudutas mind sügavuti. Mis see miski oli seda, ei oskagi seletada. Elasin nii kaasa ja sellist lõppu ei osanud ma üldse oodata. Ma lihtsalt lugesin ja lugesin, vahel ka itsitasin mõne nalja peale.

Tegu on noorteromaaniga, kus peategelasteks on kaks noort: Natasha ja Daniel. Mõlemad on täiesti erinevad. Aga vastandid ju tõmbuvad või kuidas? Igatahes leiavad nad selle, mida nad on kaua otsinud. Kes tahab teada, mis see miski on, siis peab ise seda raamatut lugema. Mina lugesin ja ei kahetse seda üldse.

Nii elasin kaasa, et lugesin peaaegu hommikutundideni, lihtsalt ei suutnud pooleli jätta. Selles loos oli kõike. Armastust, kurbust, viha, pingelisi seiklusi, aga ka luulet ja lõõmavaid tundeid. Ma ei tea, miks ma varem seda raamatut lugenud pole. Ma ei tea miks ma niikaua ootasin.

Nüüd jääb üle ainult filmi oodata, eks see meeldib ka kindlasti mulle väga.

Soovitan teistelegi lugemiseks. Tehke seda ja te ei kahetse seda. Soovin kõigile päikest ja näeme veel!

Poiss, kes hiilib sisse mu magamistoa aknast(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

5. 2018. aastal ilmunud populaarne noorteromaan

Poiss, kes hiilib sisse mu magamistoa aknast(2018)(384lk)

Autor: Kirsty Moseley

39337689

Tutvustus

Mis siis, kui sul tekivad tunded kellegi vastu, kelle kõrval veedad iga öö?

Amber Walkeri ja tema vanema venna Jake´i isa on vägivaldne. Ühel ööl näeb Jake’i parim sõber Liam Amberit nutmas ja ronib läbi akna ta magamistuppa, et tüdrukut lohutada. Sellest hetkest saab alguse armastuse-vihkamise suhe, mis kestab järgmised kaheksa aastat. Selle ajaga saab Liamist enesekindel flirtija, kel pole kunagi olnud päris oma tüdrukut. Amberil seevastu on isa vägivaldsest käitumisest ikka veel sügavad hingehaavad. Kahekesi moodustavad nad kummalise koosluse.

Nende suhe on alati käinud üle kivide ja kändude, kuid mis juhtub siis, kui järsku hakkab Amber venna parimat sõpra pisut teises valguses nägema? Ja kuidas reageerib Amberi ülikaitsev vend Jake, kui saab teada, et Liamil on tema õe vastu tunded?

Mulle meeldis see lugu väga. Ajaviiteks täitsa hea lugemine. Romantiline sündmustik ja peale Kingi raamatu lugemist sobis see raamat mulle väga. Peategelasteks on Amber ja Liam. Nad on juba aastaid koos voodis maganud, kuid tee armastuseni on pikk ja nõuab keskendumist.

Liam on kogu selle aja Amberit salaja armastanud, kuid Amber seevastu pole kunagi õieti temast välja teinud. Ta on võtnud teda kui kaitsjat  ja lohutajat. Nagu väga head sõpra. Kuid ühtäkki muutub kõik. Kuidas nende vahel armastus lõkkele lööb, seda peate te ise lugema.

Päris hea lugemine oli. Sündmused jooksid ladusas rütmis ja ma ei kahetse, et seda raamatut lugesin. Vajasingi midagi, mis minu mõtted eelmiselt raamatult ära viiks. Ja see raamat sai sellega väga hästi hakkama.

Mulle meeldis see lugu sellepoolest, et see oli nii südamlik ja aus, et kui keegi kurvastas, siis tegin seda minagi. Mulle meeldis, et Amber ja Liam just need olid, kes üksteist selles loos üritasid leida. Kas see ka neil õnnestus ja milliseid erinevaid katsumusi pidid nad läbi elama, seda saate teada siis kui ise seda lugu loete.

Kuna tegu on noorteromaaniga, siis ei puudu sealt kuumad tunded ja lõõmav armastus. Aga ka kurbus ja ootamatud sündmused, mis sind täielikult läbi raputavad. Ma ei osanud sellist lõpplahendust ette näha. Arvasin, et see kes teistele halba tahtis nii kergesti alla ei anna. Kuid läks teisiti. Mul on hea meel, et lõpp oli just selline nagu ma ettekujutasin.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et te ei pea selle raamatu lugemist kahetsema. Mulle meeldis ja kes soovib see loeb ise ka.

Soovin kõigile päikest ja põnevaid raamatuid!!!