Mälestusteta suvi(2020)

Ole ise oma õnne sepp 2020

Mälestusteta suvi(2020)(342lk)

Autor: Heli Künnapas

Kirjastus: Heli kirjastus

Tutvustus

Kui teismeline keskkonnaaktivist Brenda suveks probleemide eest maale vanaema juurde saadetakse, on ta veendunud, et sellest tuleb kõigi aegade igavaim suvi. Asi on seda hullem, et vanemate arvates tuleb tütrele kasuks veeta suvi ilma internetita.
Peagi aga tutvub neiu salapärase naabripoisiga, tunded pendeldavad taeva ja põrgu vahet ning hargnema hakkavad sündmused, mida tütarlaps poleks osanud uneski näha. Vaenu- ja sõprussuhted kohalike noortega, maatööd ja kohaliku metsa kaitsmine on vaid väike osa Brenda kõige põnevamast, mälestusteta suvest.

Saatusesepp tõi mind nüüd aasta viimasel kuul tagasi koju. Ma olen siiralt tänulik, et sain sellises vahvas lugemises osaleda. Loodan, et see toimub ka edaspidi, sest igaüks meist on oma õnnesepp ja see aasta kujunes ikka väga värvikaks.

Otsustasin kõigi Eesti autorite seast just valida selle kirjaniku raamatu. Küsite miks? Eks ikka sellepärast, et tema kirjutatud raamatud on minu jaoks kui hingepalsam. Ma naudin neid nii, et kõik muu polegi enam tähtis. Tema kirjutamisstiil meeldib mulle väga ja see raamat pole mingi erand. Eks see on ka esimene noorteromaan, mida temalt olen lugenud. Ma olen väga tänulik, et seda raamatut lugesin, sest eks ta seisis pikalt poolikuna riiulis ja ootas oma õiget hetke.

Peategelaseks on siis Brenda, kes vanemate sunnil satub suvevaheajaks vanaema juurde maale elama. Ta on agar keskkonnaaktivist ja linnas sellega juba vanematele palju pahandust tekitanud. Ta on pahane, kuna tal puudub maal nii Facebooki kui ka interneti kasutamisvõimalus. Kuid, mida rohkem ta maal teiste noortega sõbraks saab, seda kiiremini sellised asjad ununevad. Ta leiab igas päevas midagi, mida kindlasti jääb talle mälestusena meelde.

Richard on seevastu üsna katkine poiss ja temast saab Brenda jaoks keegi, kes teda teistele sealsetele noortele tutvustab ja sealset ümbrust tutvustab. Kas neist võib saada paar? Miks alati kui nad kohtuvad juhtub midagi ootamatut ja samas ka üsnagi unustamatut?

Eks neile küsimustele saate vastused kui seda raamatut loete. Tunnistan ausalt, et algus kippus küll natuke venima, aga uuesti raamatut lugema hakates meeldis see mulle väga, kuigi eks kurbusel on ka selles loos oma osa. Omapärane ja samas ka keeruline noortekas, kus suhtedraamadel pole lõppu. Nagu seda ka igas teises noorteromaanis.

Nautisin lugemist ja soovitan teilegi kallid lugemissõbrad!

Üks väike valge tuvi(2019)

Üks väike valge tuvi(2019)(271lk)

Autor: Lille Roomets

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Asjad, mis teiste jaoks olid loomulikud, on Kerttily jaoks tohutud eneseületused: kehalise tunni eel riiete vahetamine, koolis vetsu kasutamine… Ja rääkimine. Kerttily varjab end vaikuse taha. Kuid ema mõistatuslik hukkumine sunnib tüdruku tegutsema. Üksi. Sest ta ei tea, keda usaldada või kes valetab ja varjab. Abi on aga lähemal, kui ta loota oskaks, ja inimesi, kellele tänulik olla, rohkem, kui ta arvanud oli.

Lille Roometsa debüütromaan „Üks väike valge tuvi“ võitis kirjastuse Tänapäev 2018. aasta noorteromaanide võistlusel esikoha.

Lugesin küll selle loo mõned päevad tagasi läbi, aga tundsin, et pean võtma endale aega, et loetu rahulikult läbi mõelda ja oma emotsioonides selgusele jõuda.

Vahetevahel mulle meeldib noorteromaane lugeda ja niimoodi sattus mulle pihku see lugu. Seekord siis täitsa Eesti oma autor ja puha. Riiulit sobrades leidsin selle raamatu ja mulle isegi ei meenunud kust ma selle endale olin krabanud. Ma ei mõista siiani, miks ma selle raamatu lugemisega niikaua ootasin.

Kuigi lugu on üsna kurb ja traagiline, siis on selles see miski, mis mind endaga kaasa haaras ja enne ei suutnud lugemist lõpetada, kui sain teada suure saladuse vastused. Autor suudab luua maalima, millesse on nii kerge uppuda ja kõik muud argitoimetused jäävad isegi tegemata. Igatahes minuga juhtus see pentsik lugu ja pikemalt sellel kahjuks ei peatu.

Loo peategelaseks on aga tragi tütarlaps Kerttily, kes annab endast kõik, et elus hakkama saada ja mitte alla anda. Ta peab lahti harutama mõistatuse, mis viib teda sellistesse seiklustesse, et mina kui lugeja kulgesin kaasa ja soovisin kogu hingest, et tal läheks hästi.

Ma siiralt tahan tänada raamatuautorit, kes suutis luua minu kui lugeja jaoks maailma, kus need inimesed, keda sa kõige rohkem usaldad võivad osutuda hoopis kellekski teiseks. Kui aega saan siis kindlasti loen ka värskelt ilmunud järgmise osa läbi.

Soovitan teistelegi, mis siis, et goodreadsi hinnang pole just see, mida võiks peale lugemist arvata. Kuid igal ühel on õigus omale arvamusele ja kõigile ei saagi alati meeldida.

Tagasi sadulasse(2020)

Tagasi sadulasse(2020)(256lk)

Autor: Ene Sepp

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Sigridit ootab ees ainulaadne võimalus veeta osa järgmisest suvest välismaal oma ratsutamisoskust arendades. Ainus, mida selleks on vaja, on hea video jõuluvõistlustelt. Ränk õnnetus võistlustel tähendab aga suvise unistuse purunemist. Selle asemel peab ta toime tulema vigastuse, hirmude ja sõprade mõistmatusega. Ratsutamine on aastaid tema eluks olnud ja nüüd on see kadumas. Väikesed valged valed kuhjuvad ning kannatus katkeb nii vanematel kui sõpradel. Enam pole küsimus selles, et ta saaks välismaal oma ratsutamist arendada, vaid selles, kas ta üldse saab kunagi uuesti ratsutada?

Olles varemalt läbi lugenud selle autori raamatu Jagatud Suvi, siis seda raamatut raamatukogus nähes teadsin, et tahan seda lugeda. Kuna esimene raamat oli põnev ja kaasaelamist oli palju, siis ka see osa pole mingi erand.

Autor suudab luua maailma, kus lugeja tunneb ennast mugavalt ja saab tegelastele kaasa elada ning nautida seda kulgemist, mida lugu neile pakub. Ka selles loos oli see miski, mis viis mind selleni, et lugesin selle loo mõne tunniga läbi ja olen siiralt tänulik autorile, kes peale esimest osa jätkas selle osaga ja niimoodi ta meieni jõudiski.

Seekord võivad valed viia mõne tegelase sellise tohuvabohu kätte, kus ta tunneb, et talle pole enam midagi jäänud. Nagu vanarahvas ütleb; valel on lühikesed jalad on ka siin raamatus tõsi.

Mulle meeldis see lugu ja nüüd ei teagi, kas midagi uut on ka oodata samade tegelastega või oligi see neist viimane lugu. Kui loos on juba hobused ja võiduratsutamine, siis ei saa ju igav olla. Seda hirmugi ei olnud, et enam edasi ei loe ja jätan pooleli. Vastupidi, muudkui lugesin ja lugesin, vahel tundus, et lugu ise jääb natuke lühikeseks, kuid see polnud üldsegi nii.

Noortekatega on juba nii, et neis on see miski, mis võlub sind eheduse ja sina kui lugeja suudad mõneti end tegelastega samastada. Eks isegi olen ratsutamisest unistanud aga eks see vist unistuseks jääbki. Neid harjata tahaksin küll.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et selle raamatukomplekti lugemist te ei kahetse. Eelneva raamatu tutvustuse leiate samuti siit blogist.

Üks(2017)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

23.Raamat erivajadustega inimesest (sobib nii füüsiline kui ka vaimne erivajadus)

Üks(2017)(384lk)

Autor: Sarah Crossan

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Kaks õde. Kaks südant. Kaks unistust. Kaks elu. Üks keha.
Grace ja Tippi on vöökohast kokku kasvanud Siiami kaksikud, kes on oma eluspüsimise eest kuusteist aastat võidelnud. Nad jagavad teineteisega kõike ja on teineteise jaoks kõik. Nad ei suuda lahusolekut ette kujutadagi. Nende jaoks oleks see tõeline tragöödia.
Kui tüdrukute perekond ei saa enam lubada kallist koduõpet, tuleb Tippil ja Grace’il astuda päris maailma ja saada hakkama päris koolis. See on maailm, kus piilutakse nurga tagant ja sosistatakse selja taga. Aga kool toob kaasa muudki, näiteks võimaluse leida uusi sõpru ja ehk armastustki.
Sarah Crossani poeetiline lugu räägib identiteedist, armastusest ja sellest, mida tegelikult tähendab kokkukuulumine oma hingesugulasega. Autor pälvis romaani eest 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna Carnegie medali.
„Jahmatavalt julge, tundlik ja ebatavaline raamat, mis annab võimsa emotsionaalse hoobi. Julgen arvata, et pole kedagi, kes raamatu lõpus pisaraid ei pühiks.“
Daily Mail
„Lühidalt öeldes hingekriipivalt kurb ja kaunis lugu sellest, mida tähendab olla inimene.“
Telegraph

Oh, kui kurb ja tõsine võib üks lugu olla. Kuigi lugemisest on mõned päevad möödas, siis mõtlen ikka sellele loole ja olen väga rahul, et seda lugesin, kuigi eks mõni pisar ka lõpuks tuli.

Mulle meeldis see raamat ja kiitused autorile, kes meieni selle loo tõi. Miski selles loos tundus nii tundlik ja hingekriipiv, et tegin isegi pisikese mõttepausi, enne kui järgmist peatükki alustasin.

Loo peategelased on Grace ja Tippi. Nad on Siiami-kaksikud ja nende lugu on nii kurb, et võtab elu üle järele mõtlema. Samuti nende elust ja olust ning neid ees ootavast esimesest koolipäevast. Igatahes mulle tõsiselt väga meeldis, mis siis et lugu ise oli kurb ja tõsine.

Kuidas lugu lõpeb ja mis neid veel ees ootab, seda lugege kallid sõbrad ise! Igatahes noorteromaanina üks minu lemmikumaid. Nüüd veel jäänud lugeda sama autori Õun ja vihm. Millal selle läbi saan, eks seda ole siis näha.

Kuutõus(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

24.Raamat, mille pealkirjas on kas sõna “kuu” või “päike” (võib olla ka liitsõna, näit kuuvalgel, päikesetõus)

Kuutõus(2020)(352lk)

Autor: Sarah Crossan

Tutvustus

„Nad arvavad, et ma tegin ühele inimesele viga.
Kuid ma ei teinud. Kas kuuled?
Sest inimesed hakkavad sulle rääkima igasuguseid valesid.
Mul on vaja, et sa teaksid tõtt.”

Joe pole oma venda kümme aastat näinud ja seda kõige armutumal põhjusel – Ed ootab surmanuhtluse täideviimist. Ja nüüd, kus hukkamiskuupäev on välja kuulutatud, on Joe otsustanud veeta viimased nädalad venna kõrval, hoolimata, mida inimesed mõelda võivad.

See hingekriipiv ja südamlik noorteromaan esitab lugejale suuri ja raskeid küsimusi: mis on ühe elu hind? mida on võimalik andestada? ja kuidas üldse jätta hüvasti?

Sarah Crossan on mitme tunnustatud noorteromaani autor. Tema Siiami kaksikutest rääkiv romaan „Üks” (e.k 2017) võitis 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna Carnegie medali. Eesti keeles on tema sulest ilmunud veel keerulistest peresuhetest jutustav „Õun ja vihm” (2018). Mõlemad Crossani raamatud on pälvinud Eesti Lastekaitseliidu hea noorteraamatu tiitli.

Minu jaoks oli lugu raske teemaatikaga. Kellegi kaotamine pole kunagi kerge. See mida Joe läbi elama pidi, seda ei tahaks kellelegi. Tundsin, et pean seda lugu lugema pausidega, kuna vägisi tükkisid pisarad silma. Sellist ülekohut ei tahaks kellelegi ja veel teo eest, mida sa pole üldse sooritanud, vaid sind on lihtsalt süüdi lavastatud ja sa ei saa sinna midagi parata. Kahjuks nii Joe vennaga juhtus ja ta püüdis anda endast kõik, et teda kuidagi päästa. Kas tal see ka õnnestus, seda lugege ise!

Seekord pole tegu tüüpilise noorteromaaniga, lugu ise on selleks liiga realistlik ja karm. Mida teeksid sina, kui sinu lähedane mõistetaks surma kuriteo eest, mida ta pole sooritanud? Kui miski enam ei aita ja sul on jäänud veel loetud päevad, et temaga kohtuda ja koos olla. Kurb on lugeda lugu, mis poeb sulle hinge ja sa ei saa sinna midagi parata. Muidugi oli loos ka armastust, mis on ju noorteromaanidele omane.

Eks sellise temaatikaga raamatuid ongi raskem lugeda ja nendega läheb natuke kauem aega, et kõik loetu korralikult läbi mõelda. Lõpetasin küll eile selle raamatu, kuid tundsin et vajan aega, et lugu enda jaoks läbi mõelda.

Siin ma nüüd olen ja muudkui mõtlen ja mõtlen. Ühest küljest oli tegu reaalse ja tõsise looga, teisalt muidugi tegelased sobitusid sinna nagu valatult.

Ma loodan, et leian aega veel selle autori teiste raamatute lugemiseks. Eks nüüd võtangi ette Õun ja vihm. Eks näis, milliseks kujuneb sealse tegelase lugu.

Soovin kõigile kaunist õhtut ja hoidke oma lähedasi ja armastage neid! Elu elatakse ükskord ja mitut elu pole meile kellelegi antud.

Päike on ju samuti täht(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

40. Raamat, mille järgi tehtud film linastub aastal 2019

Päike on ju samuti täht(2018)(317lk)

Autor: Nicola Yoon

39337662._SY475_

Tutvustus

Lugu ühest tüdrukust, ühest poisist ja universumist

Natasha: Ma olen tüdruk, kes usub teadusesse ja faktidesse. Mitte saatusesse. Mitte juhusesse. Või unistustesse, mis ei täitu eales. Päris kindlasti ei ole ma seda sorti tüdruk, kes kohtab rahvarohkel New Yorgi tänaval kena poissi ja armub temasse esimesest silmapilgust. Eriti kui mu enda perekonda ootab 12 tunni pärast maalt välja saatmine. See ei oleks minulik temasse armuda.

Daniel: Ma olen alati olnud hea poeg, hea õpilane, vastanud oma vanemate kõrgetele ootustele. Mitte mingi luuletaja. Ega unistaja. Aga teda nähes läheb mul kõik see meelest. Natasha tekitab minus miskipärast tunde, et saatusel on midagi märksa enamat tallel – meie mõlema jaoks.

Universum: Iga hetk meie elus on juhatanud meid just selle hetkeni. Meid ootab miljon erinevat tulevikku. Milline neist täitub?

 

Nicola Yoon on New York Timesi edetabeli esikoharaamatu “Sina minu kõrval ja maailm meie vahel” autor. Ta sündis Jamaical ja kasvas üles Brooklynis ning elab praegu Los Angeleses. Ta on lootusetu romantik, kes usub kindlalt, et armumine esimesest silmapilgust on võimalik ja et see armastus võib kesta igavesti.
Tema teine romaan “Päike on ju samuti täht” võitis Michael L. Printzi aumedali, mis antakse igal aastal parimale noorteromaanile.

 

Liigutav ja pinevust täis. – Publishers Weekly

Tundeküllane ja kaasahaarav, täis lootust, südamevalu, saatust… ja kogu universumitäie inimsüdamete ühiseid tukseid. Booklist

Meeltülendav, lootust täis romaan, mille keskmes on identiteet, perekond, teadusearmastus ja armastuse teadus, must ollus ja kõige omavaheline seotus. See on raamat märkamisest ja märgatud olemisest ja armastuse võimalikkusest. – Shelf Awareness

See märkimisväärne uurimust elust ja armastusest, mis sobib üheaegselt nii küünikutele kui ka romantikutele, seob karmi reaaluse lootuse õrna iluga viisil, mis on sügavalt liigutav ja samas ka rahuldust pakkuv. – Kirkus

Oh, mulle meeldis see raamat väga. Miski selles loos puudutas mind sügavuti. Mis see miski oli seda, ei oskagi seletada. Elasin nii kaasa ja sellist lõppu ei osanud ma üldse oodata. Ma lihtsalt lugesin ja lugesin, vahel ka itsitasin mõne nalja peale.

Tegu on noorteromaaniga, kus peategelasteks on kaks noort: Natasha ja Daniel. Mõlemad on täiesti erinevad. Aga vastandid ju tõmbuvad või kuidas? Igatahes leiavad nad selle, mida nad on kaua otsinud. Kes tahab teada, mis see miski on, siis peab ise seda raamatut lugema. Mina lugesin ja ei kahetse seda üldse.

Nii elasin kaasa, et lugesin peaaegu hommikutundideni, lihtsalt ei suutnud pooleli jätta. Selles loos oli kõike. Armastust, kurbust, viha, pingelisi seiklusi, aga ka luulet ja lõõmavaid tundeid. Ma ei tea, miks ma varem seda raamatut lugenud pole. Ma ei tea miks ma niikaua ootasin.

Nüüd jääb üle ainult filmi oodata, eks see meeldib ka kindlasti mulle väga.

Soovitan teistelegi lugemiseks. Tehke seda ja te ei kahetse seda. Soovin kõigile päikest ja näeme veel!

Poiss, kes hiilib sisse mu magamistoa aknast(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

5. 2018. aastal ilmunud populaarne noorteromaan

Poiss, kes hiilib sisse mu magamistoa aknast(2018)(384lk)

Autor: Kirsty Moseley

39337689

Tutvustus

Mis siis, kui sul tekivad tunded kellegi vastu, kelle kõrval veedad iga öö?

Amber Walkeri ja tema vanema venna Jake´i isa on vägivaldne. Ühel ööl näeb Jake’i parim sõber Liam Amberit nutmas ja ronib läbi akna ta magamistuppa, et tüdrukut lohutada. Sellest hetkest saab alguse armastuse-vihkamise suhe, mis kestab järgmised kaheksa aastat. Selle ajaga saab Liamist enesekindel flirtija, kel pole kunagi olnud päris oma tüdrukut. Amberil seevastu on isa vägivaldsest käitumisest ikka veel sügavad hingehaavad. Kahekesi moodustavad nad kummalise koosluse.

Nende suhe on alati käinud üle kivide ja kändude, kuid mis juhtub siis, kui järsku hakkab Amber venna parimat sõpra pisut teises valguses nägema? Ja kuidas reageerib Amberi ülikaitsev vend Jake, kui saab teada, et Liamil on tema õe vastu tunded?

Mulle meeldis see lugu väga. Ajaviiteks täitsa hea lugemine. Romantiline sündmustik ja peale Kingi raamatu lugemist sobis see raamat mulle väga. Peategelasteks on Amber ja Liam. Nad on juba aastaid koos voodis maganud, kuid tee armastuseni on pikk ja nõuab keskendumist.

Liam on kogu selle aja Amberit salaja armastanud, kuid Amber seevastu pole kunagi õieti temast välja teinud. Ta on võtnud teda kui kaitsjat  ja lohutajat. Nagu väga head sõpra. Kuid ühtäkki muutub kõik. Kuidas nende vahel armastus lõkkele lööb, seda peate te ise lugema.

Päris hea lugemine oli. Sündmused jooksid ladusas rütmis ja ma ei kahetse, et seda raamatut lugesin. Vajasingi midagi, mis minu mõtted eelmiselt raamatult ära viiks. Ja see raamat sai sellega väga hästi hakkama.

Mulle meeldis see lugu sellepoolest, et see oli nii südamlik ja aus, et kui keegi kurvastas, siis tegin seda minagi. Mulle meeldis, et Amber ja Liam just need olid, kes üksteist selles loos üritasid leida. Kas see ka neil õnnestus ja milliseid erinevaid katsumusi pidid nad läbi elama, seda saate teada siis kui ise seda lugu loete.

Kuna tegu on noorteromaaniga, siis ei puudu sealt kuumad tunded ja lõõmav armastus. Aga ka kurbus ja ootamatud sündmused, mis sind täielikult läbi raputavad. Ma ei osanud sellist lõpplahendust ette näha. Arvasin, et see kes teistele halba tahtis nii kergesti alla ei anna. Kuid läks teisiti. Mul on hea meel, et lõpp oli just selline nagu ma ettekujutasin.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et te ei pea selle raamatu lugemist kahetsema. Mulle meeldis ja kes soovib see loeb ise ka.

Soovin kõigile päikest ja põnevaid raamatuid!!!