Unenäod ei tähenda midagi(2022)

Eesti Raamatu väljakutse 2023

“JAANUAR: Uued algused.
Loe üks raamat, milles on juttu uutest algustest ja eneseotsingust või mille tegevus toimub aastavahetusel. Või sobib lihtsalt raamatu pealkiri selle kauni aja meeleoluga.”

Unenäod ei tähenda midagi(2022)(192lk)

Autor: Ane Barmen

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

17-aastane Louise on kolinud oma kodukülast Ålesundi ning käib seal gümnaasiumis. Ärasõit oli omamoodi põgenemine – aasta tagasi hukkus tema poiss-sõber Tormod. Unenäod ja mõtted Tormodist on aga visad kaduma. On suvi. Louise tuleb koju vaheajale, mis kahjuks algab vanaema matustega. Taaskohtumisel ema, vanema õe ja sõbrannaga näib Louise vaoshoitud ja eemalolev. Valu vaigistamiseks on lihtsam juua õlut, kui paljastada oma haavatavust. Suvine tööots hooldekodus ja kohtumine dementsete vanainimestega paneb teda eluväärtusi ümber hindama ja mõistma, mis elus tegelikult tähtis on. Louise suudab minevikuvarjudest vabaneda ja koguda jõudu, et pilk tulevikku pöörata.

Norra kirjanik Ane Barmen on sündinud 1984. aastal. Ta on õppinud näitlejaks ja muusikateadlaseks. Tema 2019. aastal ilmunud debüütromaan „Unenäod ei tähenda midagi“ pälvis Brage’i auhinna laste- ja noortekirjanduse kategoorias.

Kõigepealt tahan öelda seda, et mind võlus algul see võimas kaanepilt. Ja niimoodi ma alustasingi lugu ilma sisututvustust lugemata. Oh, millise kurbuselöögi ma siit sain. Seda oli loos ikka kõikjal. Peategelase Louise sisemaailm oli täiesti kildudeks purunenud ja siis veel see leina temaatika.

Olen ka endale väga lähedase inimese pidanud kaotama ja seda valu ei taha kuidagi enam uuesti kogeda. Lugu oli autori poolt nii hingeliselt ja realistlikult kirja pandud, et ma ei suutnud lihtsalt nutmata olla. Elasin nii loosse sisse, et ma ei suutnud lugemist kuidagi lõpetada ja sai see loetud ühe korraga jutti läbi. Võtsin endale paar päeva taastumiseks, et suudaksin ilma nukrutsemata sellest ka teile kallid kirjutada.

Nii raske on ka praegu sellest raamatust kirjutada, kuna see läks mulle iga kogu täiega väga hinge ja ilmselt on see selle kuu üks kurvemaid lugusid. Autor oli küll mulle tundmatu, kuid lugu lugedes ma suutsin temaga nii väga palju kohaneda, et mulle hakkas tema kirjastiil meeldima. Eks matuste teema ongi selline kurb ja valulik teema ning raputab ikka korralikult läbi. Muidugi oli ka Louise üks ütlemata visa ja vapper tüdruk, et ta püüdis oma maailma rõõmsamaks muuta. Kas ta sai sellega hakkama? Kas leinast on üldse võimalik üle saada?

Aga mis muud kallid sõbrad, kui avastage ise seda maailma ja saage tuttavaks nii peategelase kui ka looga endaga. Nautige, sest mina tegin seda ka ei kahetse seda.

Ratsutada ükssarvikutel(2022)

Ratsutada ükssarvikutel(2022)(54lk)

Autor: Mariangela Di Fiore

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Kui ma haigeks jäin, siis pidin ma lasteaiast ära tulema. Ma ei jõuagi vist enam tagasi minna. Sest sel sügisel lähen ma esimesse klassi. Kui arstid lubavad…

Viljal on vähk. Väga haigena on paljud asjad teistmoodi, aga haiglas juhtub ka palju tavalisi ja toredaid asju. Kõige toredam on Sindrega mängida. Kõige kurvem on see, et vanem vend Villem ei käi eriti tihti külas. Aga võib-olla tuleb ta Vilja sünnipäevale?

Autori palvel annetatakse igas riigis osa raamatu müügist teenitud tasust heategevuseks. Eestis annetab kirjastus TÜK Lastefondile.

Mariangela Di Fiore on kirjutanud 12 raamatut lastele, noortele ja täiskasvanutele. Olles rahvuselt nii itaallane kui ka norralane, on ta maailmas enim tuntud autobiograafilise teose „Camorraland“ (2010) järgi, mis kirjeldab tema kohtumist Napoli maffirühmituse Camorraga. Autor omab UCLA kraadi kirjanduses ja stsenaristikas ja elab Nesoddenis, Norras.

Lisa Aisato on tunnustatud norra illustraator, lasteraamatute autor ja kunstnik. Eesti lugejate südame võitis ta maagilise jõulujutustuse „Lumeõde“ (2019) lummavate ja tugevalt teksti toetavate piltidega. Soojalt on meie raamatuhuvilised vastu võtnud ka järgnevalt ilmunud „Elupildid“ (2020) ja „Päikesevalvaja“ (2021).

„Piinavalt ilus! Elu lastehaigla vähipatsientide osakonnas ei ole kunagi varem lastekirjanduses nii tabavalt kajastatud kui selles Mariangela Di Fiore ja Lisa Aisato raamatus. Lugedes on tajuda autori võimalikku isiklikku kokkupuudet. Lisa Aisato tundlik pildikeel toetab teksti ja suudab edasi anda valusalt täpse kogemuse läbi lapse silmade. Tema illustratsioonidele on omane unenäoline realism. Kõik pildid on rabavad, mängides haiglasteriilsuse ja lapse elujaatava optimismi piiridel. Soovitan lugeda!“

Ka tee selle raamatuni oli täitsa juhuslik, kuna osalesin kampaanias, kus annetada raamatuid kooliraamatukogudele ja külastasin Võru Kreutzwaldi kooli raamatukogu ja sealne raamatukoguhoidja just seda raamatut mulle lugemiseks soovitaski. Eks mõned soovitused andis ta veel, eks neid püüan ka millalgi lugeda. Mul on siiralt hea meel, et ma seda lugu lugesin. Poetasin isegi mõne pisara, kuna raamat oli loo poolest nii ilus ja kurb.

Lugu siis tüdrukust nimega Vilja, kes jäi haigeks ja pidi lasteaiast ära tulema. Ta ei teagi kas ta sinna üldse tagasi saab. Sügisel läheb ta juba esimesse klassi, kui arstid selleks loa annavad.

Nimelt on Viljal vähk. Eks see olegi lugu sellest kuidas sellega toime tulla ja haiglas oldud aeg tõi tüdrukule nii rõõme kui ka kurbust, mul on nii hea meel, et ma seda lugu lugesin ja lootsin koguaeg, et Vilja saaks terveks ja ta saaks alustada sügisel kooliteed. Kas see nii ka läheb ja kes on tema vahva sõber? Eks neile küsimustele otsige vastuseid raamatust.

Muidugi võlusid mind taaskord raamatus olevad illustratsioonid, mille on seekord teinud meile kõigile tuntud Lisa Aisato. Tema raamatuid ma olen lugenud ja ka need on mulle omamoodi hinge pugenud. Puges ka see lugu ja jääb kindlasti kauaks ajaks meelde. Ma siiralt naudin selliseid raamatuid, kus on lisaks loole ka sellele vastavad illustratsioonid, mis annavad loole palju juurde. Eks ta lasteraamat ole, kuid oma sisu poolest ilmselt vajaks ka lapsevanema selgitusi.

Nii ilus ja nauditav lugu, et pole kahju seda ka teistele lugemiseks soovitada.

Linnukohus(2019)

Lugemiseväljakutse 2020

Üllatusteema: Loe raamat sellise riigi autorilt, millel on Sinuga samas kuus sünnipäev.
(NORRA)

Linnukohus(2019)(216lk)

Autor: Agnes Ravatn

Tutvustus

Teletäht Allis Hagtorn põgeneb seksiskandaali eest pealinnast, vahetades oma senise elu vabatahtliku paguluse vastu fjordiäärses majas, kus ühendus välismaailmaga praktiliselt puudub. Avaliku tähelepanuga harjunud Allis muutub eraklikuks anonüümseks teenijaks, kes serveerib õigel ajal toidukordi, peab aia korras ja tülitab salapärast majaperemeest võimalikult vähe. Füüsiline töö on talle otsekui patukahetsus, et end eelneva elu eest karistada.
Kõik ei ole aga hoopiski nii, nagu tundub … Tasapisi satub Allis mehe salapära lummusesse. Mõlemal on oma saladus, mis aegamisi ärritavalt avaneb ja heitlikke tundeid tekitab. Kõhkluste, kahtluste, pingeliste mõttemängude, kummaliste käitumismustrite ja aimatava ohu taustal hakkab lahti hargnema mõistatus, miks elab nägus täies elujõus mees erakuelu ja mis plaanid tal Allisega on.
Kriipiv süüdimõistetuse õhkkond ei lase lugejatel ette aimata üllatavat lahendust, mis möödunud pattute lepitusega kaasneb. Ravatn loob oma romaanis oskuslikult lootustunde, mis balansseerib hingerahu ja pelutava ohu piiril, mõjudes vahel lausa narkootiliselt.
Kummitav ja võimas „Linnukohus“ on pingeline peenelt kirjutatud psühholoogiline triller, mis tugineb šokeerivale, dramaatiliselt pingestatud mõttemängule. Kaunilt komponeeritud romaan pakub lisaks poeetilisele keelele psühholoogilist põnevust ja on läbi põimunud muinaspõhja mütoloogiaga.
Agnes Ravatn (snd 1983) on Norra kirjanik, kes kirjutab nynorsk’is. „Linnukohus“ (2013) on tema teine romaan, seda on tõlgitud rohkem kui kümnesse keelde ning selle põhjal on lavastatud näidend. 2015. aastal valiti Ravatn Norra kümne lootustandvama alla 35-aastase kirjaniku hulka. Lähiajal on „Linnukohtust“ valmimas film.

Mind jääb see lugu pikaks ajaks kummitama. Tegemist kahe tegelase vahelise kassi- ja hiiremänguga. Kes peale jääb, selle peate te ise välja uurima.

Peategelasteks siis Allis ja teisalt ta enda juurde tööle võtnud salapärane Sigurd. Nende omavaheline suhtlus on minu arvates alguses lausa pentsik. Naine soovib kogu hingest, et mees teda märkaks, aga mees seevastu on kummaline ja salapärane. Naine ei suuda vastu panna ja tahab teada, miks ta selline on ja kas ta kavatseb elu lõpuni sinna majja üksinda jääda. Miks ta üldse on seal üksinda? Kus on ta naine? Kas naine veel tuleb tagasi või on ta mehe elust jäädavalt kadunud?

Kui seda raamatut loed, siis saad nendele küsimustele kindlasti vastused.  Mulle meeldis muidugi ka lugu mis Allis mehele rääkis, mis see oli, siis lugege ja saate teada.

Kaks täiesti erinevat inimest, aga nende saladused on mõlemale väga ohtlikud.  Mulle meeldis see lugu. Pinget ja põnevust jätkus kuni viimaste lehekülgedeni. Mõttemäng, mis tõe välja tulemisel võis olla lausa hukutav. Mida rohkem saladused paljastuma hakkasid, seda pingelisemaks läks lugemine, kuni lõppes suure pauguga. Sõna otseses mõttes.

Vahel oli küll selline tunne, et kohe-kohe juhtub midagi sellist, mida ei saa tagasi keerata. Kumbki tegelastest saab hakkama millegi sellisega, mis sind korralikult läbi raputab.  Ma ei suutnud kogu lugemise aja lõpplahendust ära arvata. See meeldis mulle ka, et pinget selles loos jätkus ikka pikalt.

Ma ei osanud kogu lugemise aja arvata, et see vaikne ja soliidne mees võiks tõesti olla selline nagu lõpus selgus. Ta tundus mulle küll kummaline, kuid siiski paistis,et

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole! Kuigi praegu on just see aeg, et kodus olla, siis midagi pingelist ja põnevat sobiks sellesse aega minu arvates hästi!