Tallinna tume(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

18. Raamat, mille autor on pärit mõnelt Eesti saarelt

Tallinna tume(2021)(196lk)

Autor: Katrin Pauts

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Katrin Pautsi esimene novellikogumik sisaldab paari aasta jooksul kogunenud novelle, mida ilmestavad illustraator Eva Pogoretski unenäolised pildid. Et kunstnik ja kirjanik on vanad tuttavad ja elavad samas kandis, on Eva pildid kohati suisa dokumentaalsed. Nendes lühilugudes saab lugeja rännata mööda Tallinna piirkondi, kus autor on ringi luusinud, vaadeldes võõraid inimesi ja hooneid ning mõeldes neile külge sõgedaid, tumedaid, müstilisi või hoopis nostalgilisi-melanhoolseid lugusid. Mõne loo puhul võib kõnelda maagilise realismi elementidest, ehkki autor eelistaks realistlikku maagiat – need ulmadesse põikamised ei mõju tegelikult nii ebatõeliselt, igaüks võib end vahel nii tunda. Iga linnaosa, millest juttu, on markeeritud proosaluule vormis motoga, mis võtab lühidalt kokku asumi iseloomu.

Jutukogu läbivaks niidiks on loomeinimese painajad – näiteks igatsus kättesaamatuks jääva kuulsuse ja surematuse järele, mis saab ainult omadega puntrasse viia. Kuna autor on varem kirjutanud ka kriminaalromaane, siis kohtab paljudes lugudes ka midagi kriminaalset, aga krimikirjandusest on asi sedapuhku siiski kaugel.

„Tallinna tume” võiks olla nii süngete lugude kogumik kui ka sametiselt maheda õlle bränd ja eks seda ambivalentsi olegi silmas peetud.

Jaa see on nüüd küll selline lugemine, mis mind tõmbas enda poole, kui seda ellu-keskkonnas lugemisena nägin. Ma ei süvenenud väga sisukirjeldusse vaid hakkasin otsast lihtsalt lugema. Küll see oli pöörane seiklus. Nii palju erinevaid jutte, kuid eks läbiv teema on seotud loomeinimeste painajatega. Olen varasemalt tema krimiraamatuid lugenud ja need on väga meeldinud. Sestap sisututvustust ei lugenudki vaid hakkasin kohe lugema.

Mulle tõsiselt meeldis ja ma usun, et ka see tema jutukogu on väärt lugemine, tema krimiromaanide kõrval. Mäletan, et oli kunagi teles ka mingisugune sari, mis oli tema kirjutatud. Jaa see oli 2018.aastal teles jooksnud Nukumaja, mida ma suure põnevusega vaatasin ja tegelastele kaasa elasin.

Ka see raamat oli nauditav ja usun, et minu teed ristuvad veel selle autoriga, kuna mõned raamatud on veel temalt lugemata. Olen väga rahul, et selle raamatu läbi lugesin ja kes tahab teada, mis põnevat seal kõike juhtub, siis lugege ise!

Armastus (Loomingu Raamatukogu)(2015)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

JUULI: Raamat, mille pealkirjas on sõna ARMASTUS

Armastus (Loomingu Raamatukogu)(2015)(48lk)

Autor: Maria Jotuni

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Soome klassiku Maria Jotuni 1907. aastal ilmunud novellikogu, millele toonased kriitikud panid pahaks tekstide siivutust, eriti kuna kirjutaja oli naine. Seevastu lugejate hulgas saatis raamatut ootamatu edu. Jotuni novellide läbimõeldud napp vorm on andnud vaieldamatu panuse soome tänapäevase lühiproosa arengusse.

Nagu ikka siis sattusin taaskord novellikogu lugema. Minu jaoks oli see täitsa sisukas lugemine ja usun, et tahan veel mõnd Soome autori raamatut lugeda. Polegi ammu põhjanaabreid lugenud ja ootan nüüd soovitusi.

Mulle meeldisid mitmed lood ja kõige enam neist ARMASTUS. Kuidagi nii realistlik lugu oli ja eks ka selles raamatus oli päris mitmeid lugusid, mis väärivad lugemist.

Vahel on hea lugeda just sellist raamatut, kus lood on lühikesed, kuid siiski väga hästi edasi antud. Mul on suur hea meel esimest korda selle autoriga kohtuda. Usun, et Loomingu Raamatukogu sari väärib kindlasti avastamist ja seda on nii palju palju.

Kes pole veel lugenud, siis mina igatahes julgen soovitada küll. Võib-olla maitsed on erinevad, kuid siiski on ka see raamat igati väärt lugemine.

Liblikas õlal(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

15. Raamat, mille kaanel või pealkirjas on liblikas/liblikad

Liblikas õlal(2021)186lk)

Autor: Marje Ernits

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Kaheteistkümnest novellist koosnev kogumik Eesti ühelt viljakamalt naiskirjanikult. Meie elu oli pikka aega ilus ja kerge kanda – see oli nagu liblikas õlal. Kuid miski siin elus ei püsi igavesti … Kogumik „Liblikas õlal“ koosneb tosinast novellist, mis kõik on omavahel seotud, sest jutustavad inimeste elust (ja surmast) koroonapandeemia ajal. Samas ei ole need kurvad ja masendavad lood, küll aga nihkes, nagu ikka, kui negatiivset tulemust hinnatakse positiivsest ülemaks. Raamatust leiab nii tõsiseid ja mõtlema panevaid (nt „Liblikas õlal“ ja „Esimene viimane suudlus“) kui ka humoorikaid ja ootamatu puändiga jutte („Kassi kodu“ ja „Nähtamatu armuke“). Kõiki novelle ühendab aga Marje Ernitsale omane ladus jutustamisstiil ja hea inimeste tundmine. 

Kuna eelmine raamat mulle väga ei meeldinud, siis otsustasin peale pikka mõtlemist uuesti proovida. Seekord oli ühes raamatus kaksteist novelli, mis olid kõik nii erinevad, kuid samas täitsa head lugemised. Öeldakse küll, et kaks korda ühe sama reha otsa ei asutata, kuid kuna mulle tuttav seda raamatut soovitas, peale seda kui talle kaebasin, et eelmine oli mõneti ka aja raiskamise moodi, siis tema kostis selle peale, et proovi seda novellikogu. Niimoodi ta loetud saigi. Kuna pealkirjas on sõna liblikas, siis sobis see ka selle aasta lugemiseväljakutse alla.

Kuna praegu on maailmas üsna raske aeg, siis lemmikuteks osutusid ikka naljajutud „Kassi kodu“ ja „Nähtamatu armuke“. Minu jaoks oli neis sellist särtsu nagu võiski oodata.

Eks oli ka tõsisemaid lugusid ja mõnedki neist võivad minu kiitust pälvida. „Liblikas õlal“ oli just selline lugu, mille võiksin välja tuua. Miski selles loos ikka oli, mis mind mõtlema pani ja vahel on hea lugeda ka selliseid lugusid. Ei taha väga saladust kergitada, kes tahab see loeb ise.

Eks ilmselt need kaks raamatut sellelt autorilt mul vist viimaseks ei jää, kuna avastasin, et ta on kirjutanud ka kriminulle. Püüan nendeni ka jõuda, kuid enne teen ilmselt pausi ja siis alustan taas.

Soovitusega on nii ja naa, kellele meeldib, siis võib ju proovida lugeda.

Kena õhtut!

Armastus pärast ja teisi lugusid(2021)

Lugemiseväljakutse 2021

18. Raamat, mille pealkiri algab sinu eesnime viimase tähega

Armastus pärast ja teisi lugusid(2021)(164lk)

Autor: Aliis Aalmann

Kirjastus: Püant

Tutvustus

Kuidas eestlane armastab?
Milline on toimiva armuleiva retsept?
Kui kaua on sünnis kaastundeavaldusi lugeda?
Mis on ühist armastusel ja soojuspumbal?
Kas mats jääb matsiks?

Novellikonkurss “Minu veider armastuslugu” sai innustust “Loomingu Raamatukogu kuldsarjas” ilmunud Milan Kundera “Veidratest armastuslugudest”. Oodatud olid nii tõsielulised kui ka fantastilised novellid. Lood, mis on päriselt juhtunud, mis oleksid võinud juhtuda, olgu siis unes või ilmsi. Kogumikus “Armastus pärast ja teisi lugusid” on novellikonkursi paremik.

Minuni jõudis see raamat täiesti ootamatult. Kuna otsisin A-tähega algavaid raamatupealkirju, et täita lugemiseväljakutse seda punkti, siis niimoodi ma selle raamatuni jõudsingi. Tegemist on novellikoguga, kus on mitmete erinevate autorite jutud erinevatel teemadel.

Kohati selline omapärane lugude kogumik, kui esmapilgul kaanepilti vaadata, siis täiesti tavaline, kuid sisu on hoopis hoopis midagi muud. Ma nautisin lugemist ja leidsin ka mõned lood, mis eriti meeldisid. Ehk ei hakka neid siin nimetama, sest maitsed on erinevad ja järgmisele lugejale võib-olla need üldsegi ei meeldi.

Eks mind kõnetas ka sisututvustus, enne kui raamatut lugema asusin. Kuna see raamat koostati novellikonkursi raames, siis seal on ka selle võistluse parimad tööd. Eks lugege ise ja näete kas on tõesti nii.

Igatahes soovitada ei oska, kes tahab see loeb ja kes ei taha võib raamatust ka mööda minna, vägisi ei pea ju lugema.