Ulmekirjanduse väljakutse 2022
DETSEMBER: Originaalis aastatel 2020-2022 ilmunud ulmeraamat
Rästikuvälu(2021)(240lk)
Autor: Eet Tuule
Kirjastus: Eesti Raamat
Tutvustus
Koltunud perepilt käivitab salapäraste sündmuste ahela, mis muudab nii mõnegi inimese elu. Juhuslikult leitud foto väikesest poisist koos enesekindla hoiakuga mehe ja kauni naisega paneb Tarmo sageli mõtlema selle üle, kes küll on see õnnelik perekond pildil ja ka selle üle, miks talle lapsepõlves vanemate armastust ei jagunud. Alles kolmekümne kahe aastasena, pärast pereisa surma, saab ta kinnitust aimusele, et on tegelikult kasulaps. Koltunud fotost saavad alguse sündmused, mis viivad mehe salapärasele Rästikuvälule – kohta, mis on püsinud muutumatuna paljude aastate jooksul ja kus juhtub ebaharilikke asju. Kohalikud hoiavad lagendikust rästikute tõttu eemale, kuid üks naine, keda kutsutakse Rästikuvälu nõiaks, viibib seal kevadest sügiseni juba mitu aastat. Ootamatult hakkab aga Tarmo elu järjest enam põimuma Rästikuvälu maadel toimuvate sündmustega … „Rästikuvälu“ on Eet Tuule kuueteistkümnes raamat. Varem on ta avaldanud nii loodusjutte lastele kui ka krimilugusid ja autobiograafiliste sugemetega romaane.
Ma siin mõnda aega otsisin lugemiseks hoopis midagi muud kui ma tavaliselt loen ja sattusin riiulit korrastades selle raamatu otsa. Esmapilgul tundus kaanepilt täitsa tavaline ja alles siis kui lugesin sisututvustust sattusin ka lugema. Tunnistan, et pole varem selle autori teisi raamatuid lugenud ja ta on nüüdseks juba välja andnud kuusteist lugu. Vau, ma pole varem teed nendeni leidnud aga ilmselt peale selle loo lugemist püüan seda parandada.
Mind haaras see lugu ikka täiega endasse. Miski selles loos ikka oli, kuna ma ei suutnud vahepeal hingegi tõmmata. Kõik saab alguse sellest, et peategelane Tarmo leiab koltunud perepildi, millest saabki kõik alguse ja mis võib isegi muuta mõnegi inimese elu. Samuti saab koltunud fotost Tarmo jaoks teekond Rästikuvälule, kohta kus on kõik püsinud aegade jooksul muutumatuna ja kus juhtub ebaharilikke asju. Kas tõesti elab sealkandis ka nõid? Mis on see miski, mis tõmbab peategelast sinna salapärasesse paika? Eks neile küsimustele saate vastused, kui ise seda lugu loete.
Olen ka märganud, et lugu pole väga kiitvaid arvustusi saanud, kuid mulle tõesti meeldis ja ma ei kavatsegi seda üldsegi varjata. Siirad tänud ka autorile, kes meie kui lugejateni selle põneva loo on toonud. Mul on küll pisut kahju, et pole tema varasemaid lugusid lugenud, kuid eks saab millalgi ka see parandatud. Põnevust selles loos igatahes jätkus ja lugemine kulges ladusalt.
Usun, et julgen soovitada küll. Eks igal ühel on omal otsustada, kas lugeda või mitte.
raamaturiiulike 