Draakoni silmad(2021)

Draakoni silmad(2021)(408lk)

Autor: Stephen King

Kirjastus: Fantaasia

Tutvustus

„Draakoni silmad“ on õuduskirjanduse kuninga Stephen Kingi (1947) loomingus selgelt eristuv teos, maagiaküllane noortefantaasia, mida ühendab „Tumeda Torni“ saagaga kurja võlur Flaggi tegelaskuju. King kirjutas romaani oma teismelisele tütrele, kes ei soovinud lugeda isa tavapärastest õudustest, vaid hoopis draakonitest, printsidest ja võlukunstist.

Delaini kuningriigis tõuseb võlur Flaggi intriigide tulemusel vana kuninga surma järel troonile tema noorem poeg, 12-aastane Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter, suletakse ülikõrgesse Nõelatorni, süüdistatuna oma isa mürgitamises. Algab klassikaline hea ja kurja võitlus õigluse taas jalule seadmiseks.

Olles varem lugenud sama autori teisi raamatuid, oli see lugu kuidagi minust mööda läinud. See on hoopis midagi muud, mida ma temalt olen harjunud lugema. Nimelt on tegemist noortele mõeldud fantaasiaromaaniga, mille sündmused toimuvad Delaini kuningriigis, kus peale vana kuninga surma tõuseb võlur Flaggi juhtimisel troonile hoopis vana kuninga noorem poeg, 12-aastane Thomas, samal ajal kui seaduslik troonipärija, prints Peter vangistatakse ülikõrgesse Nõelatorni, sest teda süüdistatakse oma isa mürgitamises. Kas see tõesti oli ka nii? Kes on tõeline süüdlane? Kas ta saab ka oma õiglase karistuse? Eks neile küsimustele saate vastused, kui ise seda raamatut loete.

Mulle tõsiselt meeldis ja oli hoopis teistmoodi lugemine, kui varasemalt temalt olen lugenud. Nüüd mõistan, miks ta selle loo oma tütrele kirjutas, kuna selgus, et tema tütar tahtis lugu hoopis draakonitest, printsidest ja võlukunstist. Eks seda kõike on siin loos ka olemas. Mulle meeldis ja ma sukeldusin ise ka siia maailma ja elasin väga tegelastele kaasa ja lootsin kogu südamest, et ikka headus võidaks kurja ja kõik lõppeks hästi. Kas ka nii läks, seda uurige ise!

Soovitan teistelegi, kes seda raamatut pole veel lugenud. Igati väärt, et seda lugeda! Ma olin loost nii lummatud, et kaotasin vahel ennastki sinna ära ja seiklesin koos tegelastega, et päästa kuningriik ja pidada vastu erinevatele katsumustele.

Ilmajäetud(Mitmeti mõistetav utoopia)(2018)

Ulmetark 2023

2. Raamat Mart Pechteri soovituste hulgast.

Ilmajäetud(Mitmeti mõistetav utoopia)(2018)(364lk)

Autor: Ursula K. Le Guin

Kirjastus: Fantaasia

Tutvustus

See 20. sajandi ühe olulisema ulmekirjaniku teos on pälvinud kõik olulisemad ulmeauhinnad – Hugo, Nebula, Locus, Jupiter, Prometheus – ning on ka Le Guini üks enim läbiuuritud ja analüüsitud romaane.

«Pimeduse pahema käe» ja teiste Haini-tsükli raamatutega samasse tulevikumaailma kuuluv utoopiline romaan lahkab põhjalikult anarhismi, revolutsiooniliste ühiskondade, individualismi, kapitalismi ja kollektivismi probleeme. Romaan kujutab kahte poliitiliselt diametraalselt erinevat maailma, mille vahel valitseb Külma sõda meenutav vihane vastasseis: planeeti Urras, kus eksisteerivad kõrvuti õitsev kapitalistlik ühiskond ja autoritaarne proletariaadi diktatuur, ning selle kuud Anarres, kuhu on elama asunud planeedilt pagenud anarho-sündikalistlik vähemus.

Sattusin maailma, kus ühel pool on maailm nimega Urras, mis on tehnoloogilises plaanis kaasaegsest maailmast ees, kuid sotsiaalses plaanis maha jäänud. Haridus on üksnes meestele , naised on kõigest objektid ja kauplemiseks mõeldud, samuti on seal sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, kus rikkad on vaestest üle. Kõik see, mis pole just see maailm, kus mina tahaksin elada.

Teiselt poolt maailm nimega Anarres. Anarhia kaldega kommunismi. Kõik on võrdsed oma õigustes, kõik võtavad võrdselt osa ühiskonna elust. Naised on vabastatud igasugu orjusest ka meeste võimust nende üle, omandeid ei ole olemas, riiki samuti mitte. Anarreslaste endi jaoks on eelkõige tegu ideaalse ühiskonnaga.

See ongi lugu kahe maailma omavahelisest võitlusest ja peategelaseks on füüsikust doktor Shevek, kelle silmade läbi meile seda lugu ka jutustatakse. Peategelane Shevek muutub kahe maailma vaheliseks sõnumitoojaks, lubades mööda minnes ka kolmandate ja neljandate maailmade esindajatel heita pilk anarreslaste ja urraslaste maailmadesse.

Mulle raamat meeldis. Eriti meeldis see, kui sügavuti on kirjanik kirjeldanud isiksuse maha surumist ühiskonnas, mis kuulutab vendlust ja võrdsust, tahte- ja valikuvabadusi. Veel meeldis kirjaniku mõte, et ei abieluinstitutsiooni range kehtestamine ega selle kaotamine, ei tee õnnelikuks kõiki. Odolased ei suutnud tagada täieliku vabadust ja võrdsust naistele vaatamata sellele, et nende elureeglid kirjutas naine. Kui traditsiooniliselt patriarhaalsel Urrasel piirasid naisi mehed, siis Anarresel tegi seda ühiskond.

Üks selle kuu meeldejäävamaid lugusid just oma maailma poolest ning samuti ka sealsed tegelased ja ühiskond olid just sellised, mis võiks pidada tõesti utoopiaks. Põnev oli kindlasti ja usun, et minu poolt läheb edasi ka soovitus teistele. Lugege, kes tahab rohkemat teada saada. Antud autor on muidugi ka seda väärt, et tema raamatuid loetaks, eks see ole kõigi puhul nii. Edu kõigile!

Hemingway võltsing (Orpheuse raamatukogu #19)(2015)

Ulmekirjanduse miniväljakutse 2020

4. Alternatiivajalugu (midagi on ajaloos läinud teistmoodi ja seetõttu on puudu nt kristlus või Eesti saanud suurriigiks või Napoleon vallutas kogu Euroopa)

Hemingway võltsing (Orpheuse raamatukogu #19)(2015)(130lk)

Autor: Joe Haldeman

Kirjastus: Fantaasia

Tutvustus

Raamatu keskmes on eideetilise mäluga Bostoni kirjandusprofessor John Baird, kelle erialaks on moodne klassik Ernest Hemingway. 1921. aastal kaotas Hemingway naine Hadley Pariisi rongis ära kohvri kirjaniku esimese romaani ja hulga lühijuttude käsikirjadega. Baird, kes teab peast kogu Hemingway loomingut, otsustab romaani kirjandusliku nalja korras ise uuesti kirjutada. Siis aga võtab temaga ühendust Hemingway näoga võõras, kes keelitab teda ettevõtmisest loobuma. Selgub, et Hemingway käsikirja võltsimine võib drastiliselt muuta ajalugu. Pole üldse imekspandav, et ühel hetkel leiab Baird end 1921. aasta Pariisi rongilt, kupeest, kuhu on parajasti kiirustamas Hemingway naine Hadley.

Tegemist on omamoodi looga, kus kirjandusprofessor John, otsustab ise nalja viluks hakata uuesti kirjutama oma suure lemmiku Hemingway loomingut. Mida lugu edasi seda omamoodi põnevamaks lugu pöörab.

Mulle meeldis, et see lugu mulle ette sattus. See viis mind täiesti mugavustsoonist välja ja sain lugeda midagi sellist, mis vist iga päev küll kätte ei satu. Vähemalt seni pole seda juhtunud.

Loos oli see miski, mis sind kaasa kutsus ja midagi pidi ikka seal olema, kui ma seda pooleli ei jätnud. Tavaliselt juhtub nii, et kui ma loos seda miskit ei leia, mis mind lugemas hoiaks, siis jääb ka raamat pooleli. Lugema hakkasin seda raamatut peale sisututvustuse lugemist ja siis avastasin, et mul ju see sobiks sinna ulme punkti alla ka. Eks vihje sain sealt albumist.

Mulle meeldis aga kuidagi imelik tunne jäi raamatut lõpetades sisse. Ei tea, kas on oht et unenäos läheb edasi, eks seda on siis näha.

Igatahes järgmine punkt täidetud ja tundub, et kuu algab ulme lainel. Kas ka edasi liigun, seda näitab aeg.

Kes tahab see loeb ja kes ei taha ei pea seda ilmtingimata tegema!

Aeglased kuulid(Orpheuse raamatukogu #27)(2017)

Lugemiseväljakutse 2020

51. Stalkeri võitnud teos

Aeglased kuulid(Orpheuse raamatukogu #27)(2017)(138lk)

Autor: Alastair Reynolds

Kirjastus: Fantaasia

Tutvustus

Moodsa kosmoseooperi suurmeistriks kuulutatud briti ulmekirjaniku Alastair Reynoldsi raamat «Aeglased kuulid» võitis ajakirja Locus auhinna parima lühiromaani kategoorias ning jõudis ka prestiižse Hugo auhinna finalistide sekka. Teos räägib loo galaktilise sõja järellainetusest ehk täpsemalt sellest, mis juhtub, kui krüogeenilisest unest ärkavad tähelaeva reisijad ning avastavad, et nende laeva ei juhi keegi, selle keskarvuti on kohe-kohe üles ütlemas ning kellelgi pole aimu, kus laev asub, kuidas nad selle pardale sattusid või kuidas ülejäänud inimkonnaga ühendust võtta. Laeva asukateks on suure sõja veteranid, sõjavangid, põgenikud, sõjakurjategijad ning lihtsalt kriminaalid. Peategelane peab selles kaootilises olukorras juhtohjad haarama…

Varem on Alastair Reynoldsilt eesti keeles ilmunud kahest lühiromaanist koosnev kogumik «Suur Marsi müür» (Orpheuse Raamatukogu 5/2012), mis võitis parima kogumikuna Eesti ulmeauhinna Stalker.

Selle autori raamat viis mind hoopis sellisesse maailma, kus kõik on võimalik ja see kuidas nad kõik sellele kosmoselaevale sattusid pole teada. Kuidas nad peaksid ellu jääma ja mis võimalused on neil kellegagi ühendust võtta? Neile küsimustele saate kindlasti sellest loost vastused.

Ma loen esimest korda seda autorit ja mulle tema kirjutamistiil ja loo kulgemine meeldis. Vahel on hea lugeda ka ulmet ja ma ei kahetse, et just selle loo valisin. Mida võtta järgmiseks, eks seda näitab aeg.

Eks seda sarja on veel mitmeid erinevaid raamatuid ja vaid mõned neist on mul loetud. Eks püüan ka seda viga parandada. Kuidas see mul õnnestub, eks saate mu blogi vahendusel sellel silma peal hoida.

Peategelane peab andma endast kõik, et haarata võim ja anda endast kõik, et ellu jääda. Kas nad ka seda suudavad, seda lugege ise! Milliseid erinevaid tegelasi kohtasin, eks seda saate samuti raamatust teada.

Seda raamatut võib nimetada ka kosmoseulmeks. Kui eksin siis parandage mind.

Varjude Jack (Orpheuse raamatukogu 37.raamat)(2019)

Ulmekirjanduse miniväljakutse

7. Raamat sarjast: Orpheuse Raamatukogu

Varjude Jack (Orpheuse raamatukogu 37.raamat)(2019)(174lk)

Autor: Roger Zelazny

Tutvustus

Varalahkunud ameerika ulmeklassiku Roger Zelazny (1937-1995) käesolevat romaani peetakse kirjaniku loomingu kvintessentsteoseks, “Valguse Isanda” lugejasõbralikuks versiooniks, sammuks “Needuste allee” juurest “Amberi kroonikate”-varjumaailmade juurde. Ja kõik need hinnangud on omal kombel õiged. Tegu on Zelazny ühe vahest tähtsama üksikromaaniga, mille peategelane elab maailmas, kus hiiglaslik masin on peatanud planeedi pöörlemise, nii et see on jagunenud päevavalguse käes asuvaks teadusmaailmaks ja ööpimedusse mattunud maagiaühiskonnaks. Peategelane Jack on ainus, kes suudab liikuda nii pimeduse- kui valgusetsoonis. Ta peab lahendama dilemma, mida selle maailma südames asuva masinaga peale hakata.

See Hugo auhinnale nomineeritud romaan on mõeldud austusavaldusena ka ulmekirjanduse suurmeistri Jack Vance’i kaubamärgiks kujunenud eksootilisi ja fantastilisi maailmu kujutavale loomingule.

Selles loos elab peategelane maailmas, kus hiiglaslik masin on peatanud planeedi pöörlemise, nii et see on jagunenud kaheks. Valguse ja Pimeduse maailmaks. Varjude Jack peab andma endast kõik, et langetada otsus, mida sellise masinaga teha. Ta on ka ainus tegelane, kes suudab liikuda nii pimeduse kui ka valgusetsoonis.

Mulle meeldis, kuid minu jaoks oli tegemist kummalise looga. Võib-olla ma pole harjunud selliseid lugusid lugema. See sari on ka minu jaoks üsna tundmatu. Ma olen sellest autorist ainult kuulnud, kuid nüüd otsustasin, et proovin ka lugeda. Loetud sai ja põnevust oli, eks ka lõpp oli omamoodi pöörane. Kes tahab teada, milline, siis peab ise seda raamatut lugema.

Ma olen nüüd kahe vahel, kas lugeda selle sarja raamatuid veel, või jätta asi sinna paika. Andke kallid sõbrad nõu!

Mulle peategelane Jack meeldis, ta oli omamoodi ja teistsugune kui need tegelased kellest ma varem lugenud olen. Polegi vist sellist lugu olnud, kui seda oli praegune. Võib-olla ma alustasin selle autori puhul valest raamatust. Kes teab. Igatahes, kui isu tuleb, eks otsin ta raamatukogust üles.

Emotsioonid on nii segased, et praegu rohkem midagi kirjutada polegi. Kellele meeldib ulme ja selle autori raamatud, siis lugege kindlasti. Eks omamoodi erinev maailm tahab ka aega, et sellega kohaneda. Ma ei kujuta ette, mis tunne oleks ise seal maalimas elada. Päris põnev võib olla küll. Eriti kui on mõni võluvõime.

Soovin kõigile põnevaid raamatuid ja näeme veel!!