Lugemiseväljakutse 2022
50. Kaks raamatut – üks emalt/isalt ja teine pojalt/tütrelt
Hiilgus(2018)(528lk)/The Cape(1969)(2013)(104lk)
Autorid: Stephen King ja Joe Hill
Kirjastused: Ühinenud Ajakirjad ja IDW Publishing
Tutvustused:
HIILGUS:
Jack Torrance on kirjanikuks pürgiv, alkoholismist paranev endine kirjandusõpetaja. Ta võtab vastu tööpakkumise Overlooki hotelli talvise majahoidjana ning kolib koos naise ja pojaga keset eikusagit asuvasse hotelli elama. See on võimalus uueks alguseks ja perega äraleppimiseks.
Ainus, kes hotellis peituvat suurt ohtu ja selle sünget minevikku tajub, on Jacki viieaastane poeg Danny. Ta suudab näha asju, millest enamikul inimestel aimugi pole. Justkui võluväel tõmbab uudishimulikku poissi uurima, mis asub toa 217 alati lukus ukse taga.
Stephen King on kirjutanud pea kuuskümmend romaani ja tema teoseid on müüdud sadu miljoneid koopiaid üle kogu maailma. Ka eestlaste seas väga populaarselt autorilt on eesti keeles varem ilmunud teiste hulgas “Lemmikloomasurnuaid” (2013), “Carrie” (2013) ja menukas “Tumeda torni”-seeria.
“Hiilgus” on 1994 aastal “Surmahotelli” nime all välja antud populaarse õudusromaani parandatud ja täiendatud kordustrükk.
„Kingi esimeseks kõvakaaneliseks bestselleriks saanud „Hiilgus“ on fantastilise õhustikuga õudusromaan, millesse saab edukalt ära uppuda. Tegu on Õuduste Kuninga mitmetahulisima ja silmapaist¬vaima saavutusega!“
– Raul Sulbi, „Hirmu ja õuduse juttude“ toimetaja
„Romaan algab rahulikult, suisa olmeliselt ja siis lehekülghaaval vajub lugeja ühe karmi loo sisse. Alguses ehk polegi kõik nii õudne, pigem ärev ja lugejal võib jääda ekslik mulje, et tal on veel võimalus romaan pooleli jätta, ning siis mingi hetk on juba hilja… „Hiilgus“ on üks parimaid Stephen Kingi õudusromaane, võimalik, et isegi kõige parem.“
– Jüri Kallas, ulmeekspert
The Cape(1969)
It’s 1969 and the war in Vietnam rages on. Captain Chase, a Medevac helicopter pilot for the US Army, is shot down over enemy territory. He and his crew are in a fight for their lives as they play a deadly game of cat and mouse with the Vietcong. But, machine guns and grenades aren’t the only frightening things hiding in the jungle. Find out what happens in this origin prequel to the Eisner Award-nominated hit, The Cape, with story by Joe Hill and Jason Ciaramella, and art and colors by Nelson Daniel
Kõigepealt siis raamatust Hiilgus. Tunnistan, et olen varemgi lugenud tema raamatuid ja eneselegi ootamatult leidsin end taaskord tema raamatu lugemisrajalt. Kuigi tookord Lemmikloomasurnuaida lugedes lubasin endale, et ei enam ühtegi tema raamatut. Nüüd kui mitmed grupikaaslased on tema raamatuid mitmeid kordi tutvustanud, tärkas taas tema huvi tema raamatuid lugeda. Hiilgus on just selline raamat, mille tegevuspaigaks on kuskil kaugel mägedes asuv hotell Overlook ja kohati oli endalgi tunne, et ta on ka mind endale saanud. Nimelt ma ei suutnud kuidagi loo peale mõtlemata olla ja soovisin kogu hingest, et kõik lõppeks ikka õnnelikult.
Peategelaseks oli Jack, kes kolis koos oma perega sinna majahoidjaks, seniajani kui taaskord kevadel saabuvad külalised ja hakkab uus hooaeg. Ta oli just selline karakter, kes sobitus sinna täpselt nii Kingile omaselt, et ma ei kahelnud kordagi, et temast saab just see, kes tegevustiku arenedes sai. Kas tõesti on võimalik Hiilata? Mis see täpsemalt on ja kuidas see toimib? Eks need küsimused olid mulgi, kui ma selle raamatuga alustasin.
Nüüd olles selle loo lõpetanud, tunnen ma sellist kummalist kihku taas selle autori raamatute lugemisega jätkata. Miski tema lugudes on sellist, mis mind endaga kaasa tõmbab ja olen juba kaks raamatut taas valmis pannud, et neid siis järgemööda lugeda. Kõigile Kingifännidele võin öelda, et ta on just selline autor, kes on väärt oma tiitleid ja üks parimaid õudusromaanide kirjutajaid. Või ma olen lihtsalt selles žanris ainult tema raamatuid lugenudki. Kui keegi teab veel mõnda head sarnast kirjanikku, siis andke märku.
Kes tunneb, et peale minu postitust võiks seda raamatut lugeda, siis tehke seda. Kui te ei pelga Hiilgamist ja pisut ka õudust. Muidugi kohutasid mind kõige rohkem need salaja liikuvad loomakujulised põõsad. Ma ei tea ise ka miks aga nii see oli. Aitäh autorile selle vinge loo eest!
Igatahes mulle meeldis, mis siis et kohati oli pisut liiga õudne ja verine, siis ikkagi oli tegemist selle aasta ühe vingema looga. Soovitan!
The Cape(1969)
See koomiks oli minu jaoks hoopis midagi uut. Tean küll, et Joe Hill on Stephen Kingi poeg, kuid pole senimaani ühtegi tema raamatut endale lugemisse haaranud. Kuna ma tuhnisin öösel peale Hiilguse lugemist on e-raamatute albumis, siis leidsin sealt endalegi ootamatult tuttava nime. Seekord sai siis loetud koomiksit ja seda kõike minu jaoks täiesti uuelt autorilt.
See on siis lugu kapten Chase’ist, kes oli USA armee meedik Vietnami sõja ajal. Ta lendab päästemissioonil, enne kui ta alla tulistatakse ja seal olles mõistab ta , et džunglis on asju, mis on veelgi hirmutatavamad kui kuulid ja granaadid. Tema ja ta meeskord peavad andma endast kõik, et sealt eluga pääseda.
Mulle meeldis see koomiks väga ja ma usun, et ma jätkan selle sarja lugemist. Kahjuks sain nüüd teada, et tegemist oli selles sarjas teise osaga, kuid polnud midagi hullu. Kahju, et seda autorit on Eesti keelde nii vähe tõlgitud ja mina arvan, et võiks ikka rohkem olla. Kindlasti võtan plaani lugeda läbi ka tema Eesti keeles ilmunud raamat. Muidugi ka tema teised raamatud, mida on mullegi varem soovitatud.
Kes tahab, siis lugege!
raamaturiiulike 