Kadunud asitõend(Leskede Klubi sarja 4.raamat)(2019)(176lk)
Autor: Eha Veem
Kirjastus: Tänapäev
Tutvustus
Meres hulbib poolsurnud inimene, metsas kuuse all on röövsaak ja võib-olla luusib sealsamas röövmõrtsukas. Igatahes ei julge õed Lilleväljad enam hästi seenel käia – see annab tunda ka nende toidulaual – ja inimesed hakkavad endalt küsima, kas elu linnakärast eemal Parmojal on ikka nii turvaline, nagu nad lootsid. Leskede klubil tuleb juba Parmoja hea nime pärast tõe väljaselgitamisse oma panus anda. No võib-olla natuke uudishimu pärast ka.
Taaskord üks mõnus lugemine Leskede Klubi tegelastega. Miski nendes lugudes nagu tõmbab mind endaga. Ühelt poolt on mõnus lugeda, kuidas need vahvad krapsakad pensionärid aitavad lahendada mõrvalugusid. Nendes on see miski, mis ei lase niisama lihtsalt käed rüpes istuda. Nad soovivad alati aidata kaasa uurimisele ja satuvad isegi mõnikord üsna ohtlikku olukorda.
Kõik saab alguse sellest, et mere äärest leitakse surnukeha. Kes ta küll tappis ja miks? Kas tõesti on siin rohkem mängus kui lihtsalt enesetapp? Usun, et siit loost nendele küsimustele leiate kindlasti vastused.
Igatahes selle klubi liikmete eest ei jää midagi varjatuks ja kõik varasemad tutvused tasuvad ära ja loo uurimine läks kui lennates. Igatahes nautisin lugemist ja peagi alustan ka praeguseks hetkeks viimasena ilmunud looga. Eks näis millal ta loetud saan.
Igatahes soovitan lugeda. Pisut häiris see, et tegelasi tutvustati nagu uuesti ja seda poleks nagu vaja olnud, kuna olles varasemaid raamatuid lugenud, siis ei näinud vajadust.
Soovitan!
raamaturiiulike 