Juureravi(2022)(372lk)
Autor: Miika Nousiainen
Kirjastus: Eesti Raamat
Tutvustus
Kui Pekka Kirnuvaara oli väike, läks tema isa poodi ega tulnudki enam tagasi. Rohkem temast ei räägitud. Aastaid hiljem, kui Pekka on juureravi saamas, selgub, et tal pole mitte ainult halva karmaga hambad, vaid ka hambaarstist vend, kelle isa samuti lapsepõlves hülgas. Vennad asuvad teekonnale, et välja selgitada tõde oma isa kohta, ja see viib nad läbi paljude käänakute Austraalia Põhjaterritooriumini. Ka nõmedad isad on ju siiski isad.
Teel Darwinisse avanevad perekonnasaladused, leitakse uusi pereliikmeid ja kulutatakse meetrite kaupa hambaniiti. Juurteni jõudmine teeb haiget, aga lõunapoolkera tähistaeva all hakkab valu leevenema.
Miika Nousiainen (snd 1973) on Soome ajakirjanik ja kirjanik. Ta kirjutab teravmeelseid, leebeid ja tragikoomilisi romaane sellistel üllatavatel teemadel nagu pikamaajooks, soov olla rootslane ja hambaravi.
Selle raamatuga oli seekord siis nii. Sattusin kuulama Vikerraadios selle raamatu järjejuttu ja lugejaks oli Raivo E. Tamm. Kuna raamatu katkendeid kuulates tundus see nii muhe ja kaasahaarav, siis otsustasin, et kui saan kohe ka loen ise seda. Paraku läks ikka päris palju aega mööda enne kui ma selle raamatu endale lugemisse sain ja seda kõike tänu muidugi Elisa Raamatule.
Peategelaseks on Pekka, kellel on jube hambavalu. Ta peab minema arstile, et siis seal valust lahti saada ja oma hambad terveks ravida. Kuid tema hinges on valu, nimelt kui ta oli väike, siis läks tema isa poodi ja ei tulnudki enam kunagi tagasi. Hambaarstil selgub ootamatult, et mees kes tema hambaid ravib võib-olla tema vend. Kas see on tõesti tõsi?
Eneselegi ootamatult otsustab ta isa üles leida ja kaasab kaasa ka oma hambaarstist venna. Seiklused, mis neid sel teekonnal ees ootavad on ikka päris pöörased. Vahel lugedes isegi itsitasin omaette ja muudkui lugesin. Suur tänu Eesti Raamatule, kes meieni selle raamatu tõid. Üks mõnusalt muhe raamat sobib täielikult siia karmi maailma, kus on just vaja selliseid helgeid ja lõbusaid lugusid.
Mulle meeldis väga autori kirjutamisstiil ja püüan rohkem selliseid muhedaid lugusid lugeda, kus kunagi ei tea, mis sind ees võib oodata, isegi siis kui külastad näiteks hambaarsti. Muidugi on kaanepilt ka omapärane ja vahva!
Soovitan igatahes teistelegi!
raamaturiiulike 