Mina ja inimsööjad(1994)

Lugemiseväljakutse 2023

12. Raamat, mis on ilmunud samal aastal, kui sina sündisid

Mina ja inimsööjad(1994)(79lk)

Autor: André Kaminski

Kirjastus: Perioodika

Tutvustus

André Kaminski sündis 1923. aastal Genfis. Aastail 1945-1968 elas ta Poolas, kust saadeti 1968 poliitiliste vaadete pärast välja, seejärel Iisraelis, kuus aastat Põhja- ja Ekvatoriaal-Aafrikas, hiljem taas Šveitsis. Ta on kirjutanud arvukalt teatri- ja televisiooninäidendeid, jutustusi ning paar romaani. André Kaminski suri 1991. aastal Zürichis. Autori loomingu motoks võiks olla: Huumorita oleksime kadunud, huumoriga saame kõigest üle.

Sisu:
Saatan ja Fakiir
Lea ja gauleiter
Neitsikoopas
Mina ja inimsööjad
Minu teener
Mulay Abdallahi aiad
Järelsõna

Kuna mind kõnetas väga raamatupealkiri ja see oli ilmselt ka ainus, mis mul kodus riiulis olemas oli, siis otsustasin selle lugemisse haarata. Eks ta ole jaa minu sünniaastal ilmunud, milleks on 1994. Eks ka sellel aastal ilmus päris palju raamatuid kuid otsustasin loomingu raamatukogu sarja kasuks.

Eks ta olegi selline juttude kogum, millest välja tuua väga ei tahagi, kuna siis rikuksin ilmselt ka teiste lugemiselamuse ära. Kuid eks nad kõik on sellised omapärased lood, mis kas kõnetavad või mitte. Mina tutvusin autoriga esimest korda ja ütlen, et mulle küll mõjus see raamat ootamatult tõsiselt. Ma ei teagi kas asi oli selles, et lugesin ennem ära autori tutvustuse või mis aga nii paraku oli.

Eks nimilugu mina ja inimsööjad oli ilmselt kõige süngem lugu aga eks avastage ise. Ma loodan, et nii mõnigi teist võtab selle raamatu endale lugemisse ja tutvub ise autori kirjutatud maailmaga. Ma olengi nüüd kahe vahel, et mis sellele loole hindeks anda, loodan, et 4 on igati väärikas hinne ja keegi minuga pahandama ei hakka 😀

Soovitada ei oska, kellele tundub, et võiks lugeda, siis tehke seda. Eks igaüks leiab siit oma ja sunnitult lugema ei pea. Mina lugesin ja tutvusin autoriga ja ilmselt see jääb ka viimseks mis temalt loen, sest vähemalt ei näi, et teda oleks veel tõlgitud.

Huvitav lugu ja selline virr-varr, et pigistab või sinust kõik välja kui vaja. Eks uurige!

Krahviproua Genoveva pihtimused(1982)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

September: Värvikas naispeategelane

Krahviproua Genoveva pihtimused(1982)(38lk)

Autor: Endel Nirk

Kirjastus: Perioodika

Tutvustus

Ehk Ühe paljukannatanud naisterahva iseäralik ja väga tähelepanuväärne ajalik elukäik, tema enese poolt kõige tõepärasemalt jutustatud.

Minu tee selle raamatuni sai alguse sellest, et otsustasin minna tuulama oma maakodu riiulisse ja teadsin, et emal seal mõned selle sarja raamatud peaksid olema ja neid lapates ning näpuga nimekirja jälgides, komistasin selle lookese otsa.

Sisult on raamat värvikas ja üsna julge, arvestades seda, et see ilmus nii ilmatu aeg tagasi. Kuid ma ei kahetse selle loo lugemist ja polegi ammu midagi sellist lugenud. Kes tahab teada, mida kõike krahviproua Genoveva lugejatele pihib, siis lugege kindlasti. Ta on üks värvikamaid tegelasi, kellega mul on olnud au sel kuul tutvuda. Muidugi lisaks eelpool loetud toateenija Mollyle.

Midagi väga ära reeta ei tahaks, seega kes soovib teada, mida põnevat selles loos toimub ja millised värvikaid tegelasi on veel, siis pole muud kui lugege. Nüüd rändas see raamat, igatahes emale lugemiseks ja usun, et tallegi võiks meeldida. Nii on raamatute ostmisega, et nende olemasolu ei pruugi mäletada. Nii igatahes ta mulle väitis. Minu suureks rõõmuks paelus teda tookord pealkiri, sest aasta oli ju 1982. Lisaks tuli välja, et raamatu ostis endale tädi, aga kuidagimoodi sattus see ema riiulisse ja sinna ta ka jäi.

Kes soovib see loeb ja kes ei taha, ei pea seda ilmtingimata tegema.

Uneretk(Loomingu Raamatukogu)(1968)

Lugemiseväljakutse 2022

47. Raamat, mis ilmus Su ema sünniaastal(1968)

Uneretk(Loomingu Raamatukogu)(1968)(64lk)

Autor: Marie Under

Kirjastus: Perioodika

Tutvustus

On tuuled lõõtsudes lõhkunud jõge,
see turtsudes kees.
Ma sülgasin pihku ja sõudsin kui sõge,
ma sõudsin, mis jõudsin, kui täis meremees.

Siis tõukasin lootsiku randa. Kas tohin?
Mis kuulen ja näen:
mis noordunud taevas! mis lohutav kohin!
Ei tohi või tohin — ma siia jään.

Ma hingasin välja ning hingasin sisse,
et ragises rind.
Kesk rohelisemast rohelisse
ürghaljuse sosin meelitas mind.

Eneselegi ootamatult sattusin taaskord luulelainele. Mul on hea meel, et olen saanud sel aastal nii värvikaid raamatuid lugeda ja muidugi ka neid lugusid, mida poleks vist üldsegi kätte võtnud.

Vaikselt on mulle luule lugemine hakanud meeldima ja otsingi nüüd, mida võiks järgmiseks lugeda. Eks ootan pakkumisi, kelle luulekogu järgmisena ette võtta.

Igatahes ma olen väga rahul, et ma seda raamatut sattusin lugema ja mul on hea meel, et taaskord olen leidnud tee Eesti kirjanikeni. Eks püüan iga kuu vähemalt ühe raamatu lugeda meie kodumaiselt kirjanikult. Loodan, et mul õnnestub ikka see nii omamoodi lugemiseväljakutse endale.

See oli minu esimene kokkupuude Marie Underiga ja ma usun, et see ei jää viimaseks. Temas on midagi, mida võiks nii armastada kui ka kiruda. Kuid mul on ainult head sõnad ja ütlen vaid, et nautisin lugemist ja kohtume jälle!

Aitäh teile lugejad, et olemas olete!

Sõnade jäljed tänaval(1981)

Islandi kirjanduse väljakutse 2022

Veebruar: Islandi autorite novellid ja lühijutud.

Sõnade jäljed tänaval(1981)(78lk)

Autor: Jón Helgason

Kirjastus: Perioodika

Tutvustus

Islandi novellistika, nagu selle maa teisedki proosažanrid, asub juurtega muinaspõhja saagakirjanduses, mille tippteosed – «Islandlaste saagad» – kirjutati üles XIII-XIV sajandil.
Kui Jón Helgason aastai 1958-1962 avaldas oma neljaköitelise ajaloolise uurimuse «Islandi rahva eluolu», kirjutati tema kohta järgmist: »… see autor käsitleb ainet kunstipärasel viisil: kui kirjanik kasutab ta materjali, mida ta on kogunud kui teadlane.»
Need sõnad kehtivad eelkõige J. Helgasoni loomingu põhiosa – Islandi aja- ja kodulooalaste teoste kohta, mida autor on monograafiatena avaldanud kümmekond ja mis on tegelikult tema nime kodumaal populaarseks teinudki; samal ajal pole ta ilmselt kogutud dokumentaalse materjali rohkuse tõttu suutnud kiusatusele vastu panna ja kasutab seda ära ka «päris» kirjanduses – ja mitte edutult.

Raamat sisaldab endas kuute lühijuttu. Kõik olid omamoodi põnevad ja minu jaoks täitsa uus kogemus. Polegi varem ühtegi sellist Islandi kirjaniku raamatut lugenud ja nüüd sai see viga ka parandatud. Ilma selle väljakutseta poleks ilmselt selle raamatuni jõudnud.

Ma usun, et see raamat jääb oma erisuse poolest pikaks ajaks meelde ja mul on hea meel, et ma selles väljakutses osalen, sest nii avardan ma oma Islandi poolset silmaringi. Ma olen varasemalt lugenud ainult sealse maa kirjanike põnevikke ja krimkasid. Tänu eelmisele kuule sai loetud Islandi saagast ja nüüd siis oli järg novellide ja lühijuttude käes. Usun, et kindlasti jätkan seda Islandi teekonda ja ootan juba huviga, mis see mulle järgmine kuu toob.

Kes tunneb, et soovib seda raamatut lugeda, siis tehke seda. Ma usun, et nii mõnigi meist leiab sealt just selle, mida ta lugemise ajal otsib.

See raamat väärib kindlasti lugemist ja just selle tõttu, et ta on nii ammu ilmunud ja lood, mis seal lugemist ootavad on kõike muud kui igavad ja kuivad. Eks tutvuge nendega ise ja saate teada, mis seal nii põnevat oli.

Meri ja mürk(1965)

Jaapanikirjanduse väljakutse 2021

SEPTEMBER:KEIRO NO HI-Raamat, vähemalt 70.eluaastani elanud Jaapani kirjanikult

Meri ja mürk(1965)(104lk)

Autor: Shūsaku Endō

Kirjastus: Perioodika

Tutvustus

See vapustavalt ja sügavalt liigutav romaan Jaapani arstide tegevusest Teise maailmasõja järgses haiglas. Seda kõike sõjajärgses Jaapani väikelinnas, haiglas nimega Fukuoka, kus peategelaseks on Dr Suguro.

Lugu saab alguse sellest, et kopsutuberkuloosi nakatunud mees otsib kohalikku arsti ja kohtub dr Suguroga, kes annab endast kõik, et ta terveks ravida. Kuid sisimas on mees rohkem katki kui seda on tema patsient.

Mulle igatahes jääb see lugemine pikaks ajaks meelde ja kindlasti loen läbi ka autori eesti keeles oleva raamatu Vaikus. Usun, et toogi meeldib mulle väga. Vahest on mõnus lugeda hoopis midagi muud ja seda täiel rinnal nautida. Kuna raamat on üsna õhuke, siis läks lugu kui linnutiivul. Eks ka siin on kurbust ja raskeid eluolusid, sest tegevus toimub peale teist maailmasõda.

Kes pole veel lugenud, siis soovitan!

Teine nägu(jutte armastusest)(1994)

Lugemiseväljakutse 2021

Teine nägu(jutte armastusest)(1994)(112lk)

Autor: Šmuel Josef Agnon

44. Sinu sünniaastal Loomingu Raamatukogus ilmunud raamat

Kirjastus: Perioodika

Tutvustus

Šmuel (Samuel) Josef Agnon (sündinud Czaczkes, 1888–1970) on Iisraeli suur klassikaline proosakirjanik. Hoolimata Nobeli kirjanduspreemiast piirdub tema kuulsus peaasjalikult heebrea kirjanduse tagasihoidlike raamidega. Tema teostele on omane, et need igas tõlkes kaotavad oma iseloomuliku sära. Kui vähe tuntud ja kui ligipääsmatu tema looming ka ei oleks, väärib ta aga siiski lähemat tutvustamist kas või juba sellepärast, et tema osa moodsas heebrea kirjanduses on nii suur. Lisaks sellele on tema looming ka ainulaadne aken pilguheiduks juudi usundile ja kultuurile.
Suurimat aukartust sisendab Agnoni üritus transponeerida juudi pärimuse universum uude, moodsasse tegelikkusesse. Paljudele, kes on tema loomingusse süüvinud, on jäänud tunne, et nad on hoomanud millegi suure lähedust.

Raamat sisaldab ka:
“Minevik veel kord kokku võetud” Š. I. Agnon / A. van der Heide

Sisu:
Üksijäetud naised;
Lugu toorakirjutajast;
Teine nägu;
Kaks õpetlast meie linnast;
Vaenlasest lembijaks. 

Otsisin kaua, mida selle punkti alla lugeda ja valisin minu jaoks täiesti tundmatu autori ja lood, mis siin hargnema hakkasid olid kõike muud kui kerged. Ma ei oodanud, et selle raamatu lugemisele kulub nii palju aega. Pidin lihtsalt tegema pause, et suudaksin kõike loetut üldse mõista.

Ma ei saa öelda, et mulle ei meeldinud, vastupidi minu jaoks oli lihtsalt seda raamatut ääretult raske lugeda. Eks kord ta loetud sai ja teistkorda enam uuesti ei loeks. Minu jaoks olid lood üpriski isemoodi ja nagu ütlesin, siis puhkasin sellest raamatust ja lugesin vahepeal midagi muud. Nüüd selle kuu lõpus sai ta läbi ja olen rahul, et lugesin.

Soovitada teistele ei oska, kes tahab see loeb ja kes ei taha ei pea seda tingimata tegema. Eks see jääb igaühe enda otsustada kas lugeda või mitte.

Kaunist ööd kõigile!