Uneretk(Loomingu Raamatukogu)(1968)

Lugemiseväljakutse 2022

47. Raamat, mis ilmus Su ema sünniaastal(1968)

Uneretk(Loomingu Raamatukogu)(1968)(64lk)

Autor: Marie Under

Kirjastus: Perioodika

Tutvustus

On tuuled lõõtsudes lõhkunud jõge,
see turtsudes kees.
Ma sülgasin pihku ja sõudsin kui sõge,
ma sõudsin, mis jõudsin, kui täis meremees.

Siis tõukasin lootsiku randa. Kas tohin?
Mis kuulen ja näen:
mis noordunud taevas! mis lohutav kohin!
Ei tohi või tohin — ma siia jään.

Ma hingasin välja ning hingasin sisse,
et ragises rind.
Kesk rohelisemast rohelisse
ürghaljuse sosin meelitas mind.

Eneselegi ootamatult sattusin taaskord luulelainele. Mul on hea meel, et olen saanud sel aastal nii värvikaid raamatuid lugeda ja muidugi ka neid lugusid, mida poleks vist üldsegi kätte võtnud.

Vaikselt on mulle luule lugemine hakanud meeldima ja otsingi nüüd, mida võiks järgmiseks lugeda. Eks ootan pakkumisi, kelle luulekogu järgmisena ette võtta.

Igatahes ma olen väga rahul, et ma seda raamatut sattusin lugema ja mul on hea meel, et taaskord olen leidnud tee Eesti kirjanikeni. Eks püüan iga kuu vähemalt ühe raamatu lugeda meie kodumaiselt kirjanikult. Loodan, et mul õnnestub ikka see nii omamoodi lugemiseväljakutse endale.

See oli minu esimene kokkupuude Marie Underiga ja ma usun, et see ei jää viimaseks. Temas on midagi, mida võiks nii armastada kui ka kiruda. Kuid mul on ainult head sõnad ja ütlen vaid, et nautisin lugemist ja kohtume jälle!

Aitäh teile lugejad, et olemas olete!

Sõnade jäljed tänaval(1981)

Islandi kirjanduse väljakutse 2022

Veebruar: Islandi autorite novellid ja lühijutud.

Sõnade jäljed tänaval(1981)(78lk)

Autor: Jón Helgason

Kirjastus: Perioodika

Tutvustus

Islandi novellistika, nagu selle maa teisedki proosažanrid, asub juurtega muinaspõhja saagakirjanduses, mille tippteosed – «Islandlaste saagad» – kirjutati üles XIII-XIV sajandil.
Kui Jón Helgason aastai 1958-1962 avaldas oma neljaköitelise ajaloolise uurimuse «Islandi rahva eluolu», kirjutati tema kohta järgmist: »… see autor käsitleb ainet kunstipärasel viisil: kui kirjanik kasutab ta materjali, mida ta on kogunud kui teadlane.»
Need sõnad kehtivad eelkõige J. Helgasoni loomingu põhiosa – Islandi aja- ja kodulooalaste teoste kohta, mida autor on monograafiatena avaldanud kümmekond ja mis on tegelikult tema nime kodumaal populaarseks teinudki; samal ajal pole ta ilmselt kogutud dokumentaalse materjali rohkuse tõttu suutnud kiusatusele vastu panna ja kasutab seda ära ka «päris» kirjanduses – ja mitte edutult.

Raamat sisaldab endas kuute lühijuttu. Kõik olid omamoodi põnevad ja minu jaoks täitsa uus kogemus. Polegi varem ühtegi sellist Islandi kirjaniku raamatut lugenud ja nüüd sai see viga ka parandatud. Ilma selle väljakutseta poleks ilmselt selle raamatuni jõudnud.

Ma usun, et see raamat jääb oma erisuse poolest pikaks ajaks meelde ja mul on hea meel, et ma selles väljakutses osalen, sest nii avardan ma oma Islandi poolset silmaringi. Ma olen varasemalt lugenud ainult sealse maa kirjanike põnevikke ja krimkasid. Tänu eelmisele kuule sai loetud Islandi saagast ja nüüd siis oli järg novellide ja lühijuttude käes. Usun, et kindlasti jätkan seda Islandi teekonda ja ootan juba huviga, mis see mulle järgmine kuu toob.

Kes tunneb, et soovib seda raamatut lugeda, siis tehke seda. Ma usun, et nii mõnigi meist leiab sealt just selle, mida ta lugemise ajal otsib.

See raamat väärib kindlasti lugemist ja just selle tõttu, et ta on nii ammu ilmunud ja lood, mis seal lugemist ootavad on kõike muud kui igavad ja kuivad. Eks tutvuge nendega ise ja saate teada, mis seal nii põnevat oli.

Meri ja mürk(1965)

Jaapanikirjanduse väljakutse 2021

SEPTEMBER:KEIRO NO HI-Raamat, vähemalt 70.eluaastani elanud Jaapani kirjanikult

Meri ja mürk(1965)(104lk)

Autor: Shūsaku Endō

Kirjastus: Perioodika

Tutvustus

See vapustavalt ja sügavalt liigutav romaan Jaapani arstide tegevusest Teise maailmasõja järgses haiglas. Seda kõike sõjajärgses Jaapani väikelinnas, haiglas nimega Fukuoka, kus peategelaseks on Dr Suguro.

Lugu saab alguse sellest, et kopsutuberkuloosi nakatunud mees otsib kohalikku arsti ja kohtub dr Suguroga, kes annab endast kõik, et ta terveks ravida. Kuid sisimas on mees rohkem katki kui seda on tema patsient.

Mulle igatahes jääb see lugemine pikaks ajaks meelde ja kindlasti loen läbi ka autori eesti keeles oleva raamatu Vaikus. Usun, et toogi meeldib mulle väga. Vahest on mõnus lugeda hoopis midagi muud ja seda täiel rinnal nautida. Kuna raamat on üsna õhuke, siis läks lugu kui linnutiivul. Eks ka siin on kurbust ja raskeid eluolusid, sest tegevus toimub peale teist maailmasõda.

Kes pole veel lugenud, siis soovitan!

Teine nägu(jutte armastusest)(1994)

Lugemiseväljakutse 2021

Teine nägu(jutte armastusest)(1994)(112lk)

Autor: Šmuel Josef Agnon

44. Sinu sünniaastal Loomingu Raamatukogus ilmunud raamat

Kirjastus: Perioodika

Tutvustus


Šmuel (Samuel) Josef Agnon (sündinud Czaczkes, 1888–1970) on Iisraeli suur klassikaline proosakirjanik. Hoolimata Nobeli kirjanduspreemiast piirdub tema kuulsus peaasjalikult heebrea kirjanduse tagasihoidlike raamidega. Tema teostele on omane, et need igas tõlkes kaotavad oma iseloomuliku sära. Kui vähe tuntud ja kui ligipääsmatu tema looming ka ei oleks, väärib ta aga siiski lähemat tutvustamist kas või juba sellepärast, et tema osa moodsas heebrea kirjanduses on nii suur. Lisaks sellele on tema looming ka ainulaadne aken pilguheiduks juudi usundile ja kultuurile.
Suurimat aukartust sisendab Agnoni üritus transponeerida juudi pärimuse universum uude, moodsasse tegelikkusesse. Paljudele, kes on tema loomingusse süüvinud, on jäänud tunne, et nad on hoomanud millegi suure lähedust.

Raamat sisaldab ka:
“Minevik veel kord kokku võetud” Š. I. Agnon / A. van der Heide

Sisu:
Üksijäetud naised;
Lugu toorakirjutajast;
Teine nägu;
Kaks õpetlast meie linnast;
Vaenlasest lembijaks. 

Otsisin kaua, mida selle punkti alla lugeda ja valisin minu jaoks täiesti tundmatu autori ja lood, mis siin hargnema hakkasid olid kõike muud kui kerged. Ma ei oodanud, et selle raamatu lugemisele kulub nii palju aega. Pidin lihtsalt tegema pause, et suudaksin kõike loetut üldse mõista.

Ma ei saa öelda, et mulle ei meeldinud, vastupidi minu jaoks oli lihtsalt seda raamatut ääretult raske lugeda. Eks kord ta loetud sai ja teistkorda enam uuesti ei loeks. Minu jaoks olid lood üpriski isemoodi ja nagu ütlesin, siis puhkasin sellest raamatust ja lugesin vahepeal midagi muud. Nüüd selle kuu lõpus sai ta läbi ja olen rahul, et lugesin.

Soovitada teistele ei oska, kes tahab see loeb ja kes ei taha ei pea seda tingimata tegema. Eks see jääb igaühe enda otsustada kas lugeda või mitte.

Kaunist ööd kõigile!