Lugemiseväljakutse 2022
31 Lõpp hea, kõik hea ehk loe raamatut, mille pealkirjas on sõna “lõpp” (lubatud kõik käänded, vormid, tuletised)
Lõpp edasilükkamisele.(Kuidas jätta viivitamine ja elada täisväärtuslikult)(2019)(264lk)
Autor: Petr Ludwig
Kirjastus: Äripäev
Tutvustus
Enamasti ei kahetse me seda, mida oleme teinud, vaid seda, mis on tegemata jäänud. Petr Ludwigi raamat «Lõpp edasilükkamisele» paljastab põhjused, miks pühendame arutult palju aega edasilükkamisele, ning annab kätte relvad, millega see tüütu vaenlane lõplikult alistada.
Raamatu idee sai alguse hetkest, mil selle autor seisis ootamatult surmaga silmitsi. Ehmatav kogemus viis mehe mõttele, et kui kord aeg minna, tahab ta seda teha teadmisega, et elatud on täiel rinnal. Peagi selgus aga, et just lõputu edasilükkamine on see, mis ei lase sel otsusel sündida.
Pideval edasilükkamisel on omad põhjused ning üheks neist on aina paisuv valikute võimalus, mida elu meile lahkelt serveerib. Kui vanasti sai kõhu täis sellest, mida külmkapp ja sahver pakkusid, siis nüüd paiskab parimad palad koju kätte toov äpp gastronoomilisele rännakule, millel vaid fantaasia piiriks. Kuid ühes sellega seisame silmitsi ootamatu probleemiga: mida enam on valikuid, seda raskem on otsuseid langetada. Tekib otsustamishalvatus. Kõikide võimalustega arvestamine nõuab tohutult energiat, mistõttu tekib pidurdamatu kiusatus otsustamine sootuks edasi lükata.
«Lõpp edasilükkamisele» on jaotatud neljaks võrdlemisi iseseisvaks osaks. Neist esimene keskendub motivatsioonile ning aitab lugejal luua oma visiooni. Teine lahkab distsipliini olemust, pakkudes selgeid meetodeid, mis aitavad edasilükkamise ja ajajuhtimisega seotud väljakutseid hõlpsamini lahendada. Samuti leiab siit lugeja praktilisi suuniseid, mille abil positiivseid harjumusi luua ning negatiivseid üle parda visata. Kolmas osa kirjeldab viise, kuidas tõhusamalt läbikukkumistele ja pärssivatele välismõjudele vastu seista, et kätte võideldud õnne ja tasakaalu säilitada. Ning viimane osa keskendub küsimusele, kuidas meid ja ümbritsevat maailma puudutavaid ebatõeseid arusaamu läbi närida, sest vaid siis saab neid hoogsalt kõrvaldama asuda.
Tuntud filosoof Arthur Schopenhauer on kord öelnud: «Miski pole keerulisem, kui väljendada olulisi ideid nii, et kõik neid mõistaksid.» Autor on seda tõde igal sammul silmas pidanud, pakkudes lisaks teadusmaailma viimasele sõnale ka üldistavaid illustratsioone, et iva kiiremini haarata ning talletada.
Siin ta siis on. Teine selline raamat, mida ma igapäevaselt ei loe, kuid vahest harva leiavad ka sellised raamatud tee minuni. Ma otseselt ei kahetse selle lugemist, kuid ülemäära õnnelik ka pole, et lugesin.
Jaa osalt motiveeriv raamat, kuid siis äkki kippus minu jaoks venima ja venima ning vahepeal otsustasin juba pooleli jätta, kuid ma lubasin tuttavale, et annan talle pärast teada kuidas meeldis. Ma ei teagi kas nüüd tõesti olen rohkem nutikam oma elu planeerima või mitte.
Eks ta omamoodi lugemine ole ja nagu mu ema on ikka öelnud, et selliseid raamatuid ei tasu puhta kullana võtta. Nii ma ka teen ja püüan selles elurägastikus kenasti hakkama saada.
Soovitada ei oska, kuna iga lugeja peab ise teadma, kas tahab seda lugeda või mitte. Eks eneseabi raamatud pole iga ühe maitse.
raamaturiiulike 