Eesti rahvajuttude aasta 2020
Märts
Tere, tere, tiipajalga! Eesti loomamuinasjutte(1976)(103lk)
Autor: Pille Kippar
Tutvustus
Siia raamatusse on võetud jutud Tartu Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuseumi rahvaluulekogudest ja ilmuvad trükis enamasti esmakordselt.
Kuna Eestis on kehtestatud koroonakarantiin, siis lugesin seda raamatut esimest korda e-raamatuna. Lootsin nii väga, et see on mul kodus olemas, kuid pidin pettuma. Kui kuulutati välja eriolukord, siis ei jõudnud ka enam raamatukokku aga minu õnneks, jagas minu kodulinnaraamatukogu e-väljaannet sellest raamatust, et ei jääks selle kuu raamat vahele.
Mulle on lapsest peale muinasjutud meeldinud. Mingisugune tõmme on nende vastu siiani.
Selles raamatus oli nii palju erinevaid loomalugusid, üks parem kui teine. Kuna lugesin seda raamatut esimest korda, siis emotsioonid on ülevad. Ma varem ei teadnud, et selline lugude kogumik on üldsegi välja antud.
Mulle meeldisid mitmed lood ja usun, et tahan seda raamatut kuskilt endale ka riiulisse soetada, kust seda ei tea veel. Kas seda üldse ongi kuskil saada, see on juba omaette küsimus.
Mis siis et tegu on muinasjuttudega, mis siis, et need on peamiselt mõeldud lastele. Sellisel ajal vajame just selliseid lugusid, mis sind naerma ajaksid ja sind rõõmustaksid. See raamat on üks neist ja mul on siiralt hea meel, et seda lugesin.
Loomalood on alati olnud minu lemmikvalik. Eks nende omapära just kutsubki neid lugema. Eks ikka mitmes loos on palju ka õpetlikku. Kes teisele teeb halba, see saab selle kümne kordselt tagasi.
See raamatuke jääb kindlasti kauaks ajaks meelde. Mõnus ajaviite lugemine, aga samas ka õpetlik ja hariv.
Muinasjutud ruulivad!!
Soovitan teistelegi lugemiseks, sellest raamatust leiate just selle mida olete ammu otsinud 😀 Mina vähemalt leidsin. Hea tuju samuti kauba peale!!
raamaturiiulike 