Jookse või sure(Doggerlandi sarja 4.raamat)(2021)

Jookse või sure(Doggerlandi sarja 4.raamat)(2021)(368lk)

Autor: Maria Adolfsson

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad

Tutvustus

Päikeselisel septembripäeval, mil leiab aset Doggerlandi esimene geiparaad ja käes on ka valimiskampaania kõrghetk, on sadam rahvast täis. Kuid äkki muutub lõbus meeleolu täielikuks õudusunenäoks. Keegi tulistab otse rahvamassi.
Kui politsei kohale jõuab, on tulistaja juba surnud.
Lapseootel kriminaalinspektor Karen Eiken Hornby on kindlalt otsustanud välja uurida, millised olid mõrtsuka motiivid ja tema elu lõpuosa. See, mis ta avastab, seab ohtu nii tema enda kui ka teiste elu.

Maria Adolfssoni raamatuid kriminaalinspektor Karen Eiken Hornbyst, kes tegutseb Doggerlandi-nimelises fiktiivses saareriigis Skandinaavia ja Suurbritannia vahel, on alates 2018. aastal ilmunud “Eksisammust” palju kiidetud. “Jookse või sure” on sarja neljas osa, mida lugejad on väga oodanud.

Üks ütlemata mõnus taas kohtumine koos oma lemmikuks kujunenud autori ja peategelasega. Karen on just selline tegelaskuju, kes on täitsa sobilik just uurima juhtumeid, mis võivad isegi ohtu seada tema oma enda elu. Seekordses osas leiab aset Doggerlandi esimene geiparaad ja käes on ka valimiskampaania kõrghetk. Sadamas on rahvahulk ja inimesed naudivad pidu.

Keegi ei oska oodatagi, et lõbus meeleolu võib sekunditega muutuda täielikuks õudusunenäoks. Keegi on võtnud nõuks tulistada rahvamassi. Kes on süüdi ja miks ta kõike seda tegi? Kas tõesti on sellega seotud minevik? Eks Karen püüabki leida loole lahenduse, kas ta saab sellega hakkama, seda lugege ise!

Tunnistan ausalt, et see sari on üks mu suuri lemmikuid ja kindlasti ootan juba viienda osa lugemist väga. Eks näis, millal minuni see lugu võib jõuda. Ma siiralt naudin Kareniga koos juhtumite lahendamist ja alati on lugu mind endaga nii kaasa haaranud, et ma ei suuda ilma edasi lugemata olla. Pinget ja põnevust jätkub nendes lugudes küllaga. Üks parimaid krimiromaane, mida ammu olen lugenud ja soovitan soojalt ka teistele.

Nende lugude puhul olen sattunud täiesti pingest särisevasse maailma, kus ükski autori loodud tegelane pole just selline, nagu ta ennast välja laseb paista. Mul on siiralt hea meel, et kunagi sai selle sarja lugemist alustatud ja nüüdseks olen läbi lugenud esimesed neli osa ja need on olnud kõik lugemist väärt.

Siirad tänud kõigile, kes mulle on seda sarja soovitanud ja sellest on saanud üks mu lemmik sarju, mis olen lugenud. Aitäh ka kirjastusele, kes tõlkijate abiga on meie lugejateni selle sarja toonud. Ilmselt ei oleks suutnud seda originaalkeeles läbi lugeda.

Soovitan seda sarja kõigile, kellele meeldivad pingelised ja põnevad krimilood. Väärt lugemine igatahes!

Toateenija(2022)

Toateenija(2022)(336lk)

Autor: Nita Prose

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Surnukeha on ainus segadus, mille koristamine talle üle jõu käib … Toateenija Molly Gray on maailmas ihuüksi ja harjunud olema tühine. Ta töötab luksuslikus Regency Grandi hotellis, klopib padjad kohevaks, pühib ära mustuse, tolmu ja külastajate saladused ning oskab olla nähtamatu. Ta on pelgalt toateenija – miks peaks keegi teda märkama? Aga ootamatult paisatakse Molly tähelepanu keskpunkti, kui ta avastab kurikuulsa hotellikülastaja härra Blacki voodist surnuna. Seda segadust ei õnnestu niisama lihtsalt ära koristada. Molly kistakse tõeotsingutesse ning majesteetliku hotelli saladuste rägastikus orienteerudes õpib ta saama aru, keda võib usaldada ja keda mitte. Kütkestav ja tõeliselt originaalse kangelannaga vana kooli mõrvamüsteeriumi stiilis kirjutatud „Toateenija“ tõestab võluval moel, et tõde pole sugugi mitte alati must-valge, vaid sageli märksa räpasemates vahepealsetes toonides hall … Raamatuga „Toateenija“ ilmub kirjandusareenile põnev ja muljet avaldav uus hääl Nita Prose. Raamatu tõlkeõigused müüdi veel enne esmailmumist 35 keelde ja romaani põhjal on valmimas film. „Vastupandamatu debüüt.“ – The New York Times „Agatha Christie stiilis paeluv mõrvamüsteerium.“ – Goodreads

Kui mul oli esimese hooga nii umbes 80 lehekülge loetud, tundsin, et ei suuda lihtsalt lugemist lõpetada. Koguaeg tiksus peas mõte, et milliseks kujuneb Molly lugu ja tahtsin talle väga kaasa elada. Nii põnevat mõrvamüsteeriumi polegi ammu lugenud. Tuleb hakata ka selliseid lugusid lugema, kus autor suudab lugeja viia nii kaugele, et ta ei suuda lugemist pidurdada. Kas keegi teab mõnd sarnast lugu veel?

Peategelaseks on Regency Grandi hotelli toateenija Molly. Ta on oma alal täielik professionaal, ta on kui nähtamatu ja saladusi tema juba pidada oskab. Ta on tagasihoidlik ja kõigile teistele täiesti nähtamatu, kuid kui ta leiab uhkest sviidist härra Blacki surnukeha muutub tema jaoks kõik. Kas tõesti on tegemist mõrvaga ja kes on kõiges süüdi? Milliseid saladusi tegelased endas varjavad? Millist saladust varjab endas uhke hotell? Eks neile küsimustele saate vastused, kui koos Mollyga selle seikluse ette võtate.

Ma ahmisin selle loo endasse ja nüüd sellest kirjutades on ikka tunne, nagu ma oleks veel seal loos sees. Nii põnev ja lainetavalt keerukas müsteerium, kus keegi ei näi just selline nagu ta esmapilgul võib tunduda. Molly on igati särav karakter ja tema lugu oli väga mõnus ning kaasahaarav lugeda.

Eks ilmselt on selliseid hotellilugusid veel ja nüüd üleskutse kõigile, palun soovitage järgmiseks midagi sarnast veel. Ikka oma loetu põhjal. Usun, et selline põnev lugu võiks teidki kallid sõbrad kaasa kutsuda ning mis muud kui soovitan lugeda.

Kutsutud külalised(2021)

Kutsutud külalised(2021)(336lk)

Autor: Lucy Foley

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Goodreadsi kasutajate hinnangul 2020. aasta parim põnevik!

Pruut ‧ Viies ratas ‧ Isamees ‧ Pulmakorraldaja ‧ Pruutneitsi ‧ Laip

Külalised kogunevad Iirimaa ranniku lähedal asuvale saarele, et tähistada kahe inimese abiellu astumist. Peigmees: nägus ja sarmikas, tõusev teletäht. Pruut: terane ja ambitsioonikas, ajakirja väljaandja. Tegemist on pulmadega, mis sobiks ajakirja või kõlbaks kuulsusele: disaineri käe all valminud kleit, kauge koht, luksuslik pidu, eriline käsitööviski. Mobiililevi võib küll hakkida ja lained pisut raputada, kuid kõik on meisterlikult kavandatud ja viiakse niisama meisterlikult ellu.

Aga olgu plaanid kuitahes täiuslikud, inimloomust see ei muuda. Kui korgid šampanjapudelitelt minema lendavad ja pidu algab, hakkavad meenutuste ja heade soovidega segunema ja pinnale kerkima vana vimm ja väiklane kadedus. Peigmehe semud algatavad kooliaegse joomismängu. Pruutneitsi rikub ära oma kleidi ja see ei juhtu just päris kogemata. Pruudi kauaaegne (meessoost) sõber saab maha ebameeldivalt intiimse toostiga.

Ja siis leitakse üks nende seast surnuna. Kes külalistest ei soovinud õnnelikule paarile head? Ja ehk oleks olulisem küsida: miks?

Lucy Foley õppis Durhami ülikoolis ja Londoni ülikooli kolledžis inglise keelt ja töötas mitu aastat ilukirjanduse toimetajana. Tema tõeline läbimurre krimikirjanduse tippautorite sekka toimus 2019. aastal raamatuga „Jahiseltskond“ (eesti keeles 2020).

Olles varasemalt läbi lugenud sama autori teised raamatud, siis ei suutnud vastu panna sellele loole. Algus kippus küll minu jaoks imepisut venima, kuid mida lugu edasi seda pingelisemaks kõik pööras. Aitäh soovitajale, kes mulle seda raamatut lugemiseks soovitas.

Igatahes on see autor minu üks lemmikuid ja kui midagi temalt uut ilmub, siis tean et pean seda lugeda saama. Ka seekordne lugu pole mingi erand. Ta suudab luua lugeja jaoks sellise maailma, kus ükskõik keda sa lugedes ka ei kahtlusta alati on autoril mõni üllatus varuks ja nii ka seekord.

Ma tõsiselt nautisin seda lugemist ja raske oli seda käest ära panna. Lugemisaeg venis ikka päris hommikutundideni välja kuid ma ei kahetse seda ja mõned magamata tunnid ju mind kui lugejat ei murra. Igatahes külalised kogunevad Iirimaa ranniku lähedal asuvale saarele, et tähistada kahe inimese abiellu astumist. Nad ei suuda ette kujutadagi, mis neid seal ees oodata võib.

Kindlasti üks selle kuu pingest särisev lugu ja nautisin selle loo lugemist väga. Ma ei tea miks ma varem ise selle raamatuni ei jõudnud, kuid nüüd olles läbi lugenud olen endale tänulik, et jõudsin läbi lugeda. Kahju on sellest, et mind kimbutav haigus ei lase suve nautida nagu tahaksin.

Teile kallid sõbrad päikest ja olge ikka rõõmsad. Ärge siis suvel raamatuid lugeda unustage!

Mõnikord ma valetan(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

1.) Kellele ema, kellele tütar. Raamat, mille kohta LV grupis on kirjutatud negatiivne arvustus aga sinule meeldis.

Mõnikord ma valetan(2019)(294lk)

Autor: Alice Feeney

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Minu nimi on Amber Reynolds. On kolm asja, mida peaksite minu kohta teadma:

1. Ma olen koomas.
2. Minu abikaasa ei armasta mind enam.
3. Mõnikord ma valetan.

Amber ärkab haiglas. Ta ei saa liikuda. Ta ei saa rääkida. Ta ei saa avada silmi. Ta kuuleb kõiki inimesi enda ümber, ent neil pole sellest aimugi. Amber ei mäleta, mis juhtus, kuid kahtlustab, et tema abikaasa on asjaga kuidagi seotud. Vaheldumisi naise halvatud oleviku, õnnetuse-eelse nädala ning kahekümne aasta taguste lapsepõlvepäevikute kaudu küsib see kaasahaarav psühholoogiline põnevik: kas miski saab tõesti olla vale, kui usud, et see on tõsi?

Alice Feeney on kirjanik ja ajakirjanik. Ta töötas kuusteist aastat BBC-s, kus pidas uudistetoimetaja, kunsti- ja elamussaadete ning „Kella üheste uudiste“ produtsendi ametit. Ta on Faberi Akadeemia 2016. aasta kursuse lõpetanu. Ta on elanud Londonis ja Sidneys ning rajanud nüüd kodu Surrey maakohas, kus elab koos abikaasa ja koeraga.
„Mõnikord ma valetan“ on tema debüütpõnevik, mida on välja antud rohkem kui 15 keeles.

Oi ma olen sellest raamatust nii palju kuulnud. Osad kiidavad, teised jälle ei pea seda raamatut lugemise väärilisekski. Nüüd olles selle loo läbi lugenud nõustun nendega, kellele see raamat on meeldinud.

Lugu on Amberist, kes on koomas ja kellel on palju saladusi. See lugu haaras mind endasse sellise jõuga, et ma ei suutnud lugemist kuidagi lõpetada. Lihtsalt istusin ja lugesin ja lugesin.

Lugu ise jookseb kolmes liinis ning mulle on alati sellised lood meeldinud, kus on sekka ka minevik ära toodud. Minu jaoks oli tegemist väga põneva looga ja juba on plaanis ka värskelt ilmunud sama autori teine raamat läbi lugeda. Püüan väga ka teiste lugemistega järje peale saada. Loodan, et keegi ei pahanda, et lugemiseks natuke rohkem aega kulub.

Siirad tänud kirjastusele ja autorile, kes meieni selle loo on toonud. Mind lummas see pidev pingeline õhkkond ja suur valede rägastik, kuhu isegi peategelane paistis ära eksivat. Kes tunneb, et tahab seda ka ise lugeda, siis tehke seda. Eks arvamusi sellest loost on palju ja just sina kallis lugeja pead otsustama, kas loed või mitte.

Minult igatahes läheb soovitusena kirja ja kohtume peagi!

Terapeut(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

48. Raamat, mille pealkirjast ei saa aru, mis keeles see on

Terapeut(2021)(344lk)

Autor: B.A Paris

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Maja, mis varjab endas šokeerivat saladust … Kui Alice ja Leo kolivad Londoni peenesse elurajooni äsja renoveeritud ruumikasse majja, tundub, et nende unistus on täitunud: viimaks saavad nad rajada esimese ühise kodu ja elada koos tõelise paarina. Ent kui Alice naabreid pisitasa tundma õpib, saab ta teada, millist kohutavat saladust maja endas varjul hoiab, ja ta hakkab tundma tugevat sidet Ninaga – terapeudiga, kes elas majas enne neid. Alice üritab iga hinna eest kahe aasta taguse sündmuse kilde kokku panna, aga mitte keegi ei taha sellest rääkida. Naabrid salatsevad ja selles pealtnäha kokkuhoidvas kogukonnas pole kõik sugugi nii täiuslik, nagu esmapilgul paistab. Ja on see pelgalt kujutlus või käib keegi tõesti öösiti nende majas ringi? B. A. Paris sai tuntuks rekordeid purustanud debüütpõnevikuga „Suletud uste taga“, mida on ainuüksi tema kodumaal Suurbritannias müüdud üle miljoni eksemplari. Tema raamatuid tõlgitakse enam kui 40 keelde ja „Terapeut“ on Parise viies romaan. „Kõhedust tekitav saladus … Pinev ja kaasahaarav.“ – Louise Candlish „Võrratu valede rägastik.“ – Jane Corry

Ma tõesti nautisin seda raamatut, sellel oli nii palju keerdkäike ja pöördeid. B.A. Pariis läheb aina paremaks ja paremaks. Ma loodan, et teda kindlasti veel tõlgitakse. Ta suudab luua maalima, kus kõik pole päris nii nagu paista võib. Selles veendusin ma juba siis, kui ma tema varemalt Eesti keelde tõlgitud raamatuid lugesin.

Selles loos on peategelaseks Alice ja Leo, kes kolivad Londoni peenesse elurajooni äsja renoveeritud ruumikasse majja, pealtnäha tundub, et nende unistus on täitunud. Viimaks saavad nad rajada endale ühise kodu ja elada koos tõelise paarina. Kuid ootamatult paljastub tõde maja kohta. Kas Alice suudab seal edasi elada? Mis saab tema ja Leo vahelisest suhtest? Mis juhtus kaks aastat tagasi selles samas majas? Miks naabrid sellest ei räägi ja kõik polegi nii täiuslik nagu esmapilgul paista võib.

Kohati oli lugu nii pingeline, et võttis lausa õhku ahmima. Ma püüdsin mitu päeva seda raamatut endal peast välja saada ja kartsin juba et tekib lugemisblokk. Kuid nüüd sellest kirjutades tuleb taaskord kõik meelde ja minu jaoks oli tegemist väga põneva looga. Mulle meeldivad selle autori raamatud ja kindlasti loen veel kui tõlgitakse.

Mulle meeldis, et pinget kruviti pidevalt juurde ja siis oli vapustavalt kõva lõppakord. Ei osanud aimatagi, et just see tegelane võiks kõiges süüdi olla.

Keda kõnetab see arvustus, siis kindlasti lugege.

Teeskleja(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

24. Raamat 2021 aasta Apollo TOP 10 seast

Teeskleja(2021)(300lk)

Autor: L.J. Ross

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

AMAZONI PÕNEVIKE-KUNINGANNA – NÜÜD EESTI KEELES!

Igaühes meist on tapja…

Kui kriminaalkurjategijate profileerimisüksust tabab skandaal ning väidetavalt juhtimisraskustes osakond laiali saadetakse, pääseb tapvast kriitikast vaid üksainuke inimene. Loodetakse, et mainekas kohtupsühholoog doktor Alexander Gregory suudab leida tee kuitahes süngesse mõttemaailma ja tuua päevavalgele ka kõige hämaramad saladused, ja nii kaasatakse ta peatselt ühte äärmiselt segasesse mõrvajuurdlusse.
Iirimaal Mayo maakonna kaunitel mäenõlvadel tegutseb tapja. Sealne kokkuhoidev kogukond tunneb järjest suuremat hirmu ja politseil hakkab aeg otsa saama, sest kardetakse, et kurjategija on sihikule võtnud juba järgmise ohvri. Kuidas leida mõrvar omade seast, kui pealtnäha puudub kuritööks igasugune motiiv? Gregory tõotas küll vaikset elu elada, ent soostub siiski meeleheitel õiguseotsijatele abikäe ulatama.

L. J. Ross on briti praegusaja üks edukamaid põnevuskirjanikke, kes avaldas oma esimese teose 2015. aastal. See debüütromaan tõusis hetkega Inglismaa Amazoni esikohale. Nüüdseks on Rossi teoseid müüdud enam kui 5 miljonit ja ta on kirjutanud 20 raamatut, millest viimane kui üks on tõusnud Amazoni edetabelite eesotsa.
„Teeskleja“ on Rossi „Alexander Gregory põnevike“ sarja avaraamat ja ühtlasi kirjaniku esimene eesti keeles avaldatud teos, mis muu hulgas kandideeris Inglismaal 2020. aasta parima põneviku tiitlile.

„L. J. Ross kuulub põnevuskirjanike raudsesse tippu.” – The Times

„Fenomenaalselt hea.” – Evening Chronicle

Minu jaoks oli tegemist ühe parajalt närvekõditava põnevikuga. Ma olin loost nii haaratud, et peale selle lugemist võtsin endale aega, et mõtteid koondada. Nüüd ma mõistan, miks tutvustuses on mainitud, et tegemist on Amazoni põnevike kuningannaga.

Peategelaseks on kohtupsühholoog Alexander Gregory, kes võtab tuttava kolleegi pakkumise vastu ja lendab Iirimaale, et lahendada sünget juhtumit. Nii väikses kogukonnas nagu Mayo liigub ringi tapja. Kas tõesti on see keegi keda kõik tunnevad või võõras väljastpoolt? Kas Alexander suudab lahendada selle keeruka müsteeriumi? Eks neile küsimustele saate vastused, kui ise seda raamatut loete.

Mina igatahes nautisin seda maailma, mille autor oli loonud. Mõtlesin koguaeg kaasa, kuid ei suutnud ikka teiste seast süüdlast üles leida. See on ainult plussiks autorile.

Siirad tänud kirjastus Pegasusele, kes meieni selle loo tõid. Aitäh, et olete nii super kirjastus. Nüüd loodan ainult, et selle sarja tõlkimist ka edasi jätkatakse. Tahaksin väga teada, millega veel tuleb Alexandril silmitsi seista. Ta on ka omamoodi isiksus, kellel on ka omad salapärased saladused.

Soovitan ka teistele, kes pole veel seda lugenud.

Linnulaegas(2019)

Linnulaegas(2019)(248lk)

Autor: Josh Malerman

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad

Tutvustus

Sellele ei tohi mitte ainsatki pilku heita. Esialgu levivad ainult kuulujutud inimestest, kes millelegi pilgu heitnuna võtavad endilt elu. Äsja lapseootele jäänud Malorie ei pööra sellele suuremat tähelepanu. Aga need liiguvad järjest lähemale ja lähemale, kuni naine avastab, et on jäänud ohtlikku maailma üksinda. Ta peab leidma pelgupaiga nii endale kui ka oma veel sündimata lapsele.
Viis aastat hiljem istub Malorie paadis, silmad tugevasti kinni seotud, ja sõuab mööda jõge allavoolu. Pimesi aerutamine on raskem kui ta ette kujutas. Tema ja paadis istuvate väikeste laste ainsaks lootuseks on, et aastaid tagasi kuuldud telefonikõne katkendlik salvestus juhatab neid õiges suunas. Aga enne tuleb läbida pikk teekond allavoolu ja nad ei ole sellel jõel üksi.

Josh Malerman (sünd 1975) on ameerika kirjanik ja laulukirjutaja. Tema debüütromaani „Linnulaegas“ (ingl Bird Box) põhjal vändatud samanimelist filmi vaatas Netflixis avanädala jooksul 45 miljonit inimest.

„Kõhedaksvõttev põnevik, mida võib väljateenitult võrrelda nii Hitchcocki filmiga „Linnud“, Stephen Kingi parimate tekstidega kui ka kultuskirjaniku Jonathan Carrolli loominguga.“ – Kirkus Reviews
„Raamat lausa nõuab enese läbilugemist ühe hingetõmbega, ise teksti sõrmede vahelt piiludes.“ – Hugh Howey
„See võrratult veenev romaan sisaldab tuhandeid tasaseid vihjeid, kuid väldib peenutsemist. See on kirjutatud nii kergelt, nii tõhusalt, nii otse, et lugesin seda tõelise imetlusega.“ – Peter Straub

Lõpetasin selle raamatu eile hilja öösel ja miski selles loos jäi mind kummitama. Mis oli see miski, mis inimesi neid tegusid tegema pani? Miks see valis just selle hetke, et inimkonda rünnata? Eks kui natuke tagasi mõtlen, siis usun, et leian neile küsimustele vastused. Tean, et olemas on ka film, kuid ma pole selle vaatamiseni jõudnud. Nüüd ei tea, kas tahangi seda näha.

Ma pole midagi sellist varem lugenud ja minu jaoks oli see lugu uudne ja huvitav, aga samas ka õudne ja sellises maailmas ma küll elada ei tahaks. Eks seda raamatutki võib nimetada maailmalõpu raamatuks, kuna inimesi langeb kui loogu. Ja nad teevad seda kõike endale ise! Nad lähevad peale miski nägemist hulluks ja teevad selliseid asju, mida ei oska isegi unes näha.

See lugu on üks selliseid, mis mind kindlasti kummitama jääb, kuigi loodan, et see peagi möödub. Ma muidugi elasin peategelasele Maloriele kaasa ja lootsin kogu südamest, et tema ka kaks last jõuavad sinna, kuhu nad parasjagu teel olid. Eks selles loos oli muidugi ka kurbust ja viha. Samas olid ka mõned rõõmsad hetked. Eks lugemine oli hea, kuid temaatika oli minu jaoks üsnagi raske. Masendav ja kurb lugemine on alati see, mis mulle pikaks ajaks meelde jääb.

Vot soovidata ei oska, kuna ei tea kellele võiks veel selline lugu huvi pakkuda. Jõulupühade ajal küll seda raamatut lugeda ei soovita. Nii masendavat lugu polegi ammu lugenud. Eks see masendus mõjus mullegi ja vahepeal lausa vajasin midagi muud.

Ja siis oli ta läinud(2020)

Ja siis oli ta läinud(2020)(300lk)

Autor: Lisa Jewell

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Ellie Mack oli täiuslik tütar. Ta oli viieteistkümneaastane, kolmest lapsest noorim. Teda armastasid ühtviisi nii ta vanemad, sõbrad kui ka õpetajad. Tema ja ta poiss olid unistuste paar. Kõigest mõne päeva pärast pidid läbi saama riigieksamid ja algama idülliline suvevaheaeg. Kogu elu oli ta ees valla. Ja siis oli ta läinud. Nüüd püüab ta ema Laurel Mack oma eluga edasi minna. Tütre kadumisest on möödas kümme aastat, abielu purunemisest seitse aastat, ja kõigest mõni kuu on möödas sellest, kui Ellie juhtumi viimane juhtlõng päevavalgele tuli. Kui Laurel kohtab aga kohvikus üht sarmikat meest, on talle enesele ehk kõige suuremaks üllatuseks, kui kiiresti nendevaheline flirt millekski sügavamaks kujuneb. Peagi tutvub ta juba Floydi tütardega – ja mehe noorem laps Poppy võtab Laureli hingetuks. Sest Poppy näeb välja nagu Ellie. Ja nüüd hakkavad küsimused, millega Laurel on püüdnud kõigest väest rahu teha, teda uuesti vaevama. Kuhu Ellie läks? Kas ta jooksis tõesti kodust minema, nagu politsei on pikka aega kahtlustanud, või oli tema kadumisel mõni valgustkartvam põhjus? Kes see Floyd õieti on? Ja miks meenutab ta tütar nii jahmatava täpsusega Laureli enda kadunud tüdrukut?

Lisa Jewell on rahvusvaheline menukirjanik, kelle sulest on ilmunud 17 romaani, sealhulgas New York Timesi ja Sunday Timesi bestseller „Ja siis oli ta läinud“. Jewelli teoseid on ingliskeelsetes maades müüdud üle kahe miljoni eksemplari ja neid on tõlgitud enam kui kahekümne viide keelde. Lisa elab koos abikaasa ja kahe tütrega Londonis. „Jewell paljastab oma pööreterohke süžee just sellise tempoga, et lugejad põnevusest küüsi näriks. Mitmetahulised tegelased on täiuseni välja joonistatud ja isegi kõige paadunum põnevikulugeja ei aima, millise suuna asjad võtavad, kuni viimnegi sõlm on lahti harutatud. Need vähesed, kes lõpu ette ära aimavad, ei saa seda aga pahaks panna, sest jutuvestmise tempo ja kvaliteet paeluvad neid lõpuni.“

Seda lugu oli nii raske lugeda. Ühelt poolt selline kurjus, mis haaras ühe tegelase endasse ja pani tegema midagi sellist, mida ma ei oleks osanud uneski näha. Ma ei oodanud, et Elliega võiks midagi sellist juhtuda. Ma kogu loo lootsin, et temaga on kõik hästi ja ta leitakse üles.

Minu jaoks oli lugu pingeline ja põnev. Ma elasin nii kaasa, et ei suutnud muule mõelda kui sellele loole. Tükk aega pole midagi sellist juhtunud.

Lugu algab sellest,et tüdruk nimega Ellie lahkub kodust, et minna raamatukokku ja kaob siis jäljetult. Kas ta tõesti on tegu teismelise põgenemisega kodust või juhtus temaga midagi halba?

Kas tõesti üks asi võib viia teiseni ja inimene on võimeline midagi sellist tegema? Ma ei suuda siiani uskuda, et miski pealtnäha kinnismõte võib viia selliste tagajärgedeni.

Laurel annab endast kõik, et eluga edasi minna ja leida taas oma ellu keegi, kes teda armastaks. Peagi tundub naisele, et mehel kellega ta kohtus on tema tütrega nii sarnane tütar Poppy. Kas ta kujutab seda ette või on see mingisugune eksitus? Millega see kõik lõpeb, seda saate teada raamatust.

Mulle meeldis see lugu, oli nii põnevust kui ka pinget. Muidugi ka ootamatuid pöördeid ja lõpplahendust ma sellist ei oodanud. Mulle meeldis, et lugu ei tammunud ühel koha peal ja sisse olid toodud ka niiöelda kurjategija mõtted ja tunded. Kõik see mis ta selleni viis. Mida teeksid sina, kui satuksid Laureli olukorda?

Kuidas suudab üks naine olla nii jõhker, et kõike seda kuid kavandada ja siis lihtsalt jätta asi saatuse hooleks? Ma ei suuda vist seda lugu mõnda aega unustada.

Kas Laurel suudab eluga edasi minna ja milliseks kujuneb lõpp, seda lugege kallid sõbrad ise. Ma ei hakka edasi jutustama, muidu pole enam teil põnev lugeda.

Ma olen uurinud, et sellel autoril on veel raamatuid ilmunud. Nii hea oleks, kui needki eesti keeles ilmuksid. Sest see autor juba oskab põnevalt kirjutada.

Merivälja(2017)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

48.Raamat, mis on tehtud Eesti seriaali põhjal (Ohtlik lend, Siberi võmm)

Merivälja(2017)(560lk)

Autor: Indrek Hargla

Tutvustus

Hoogsa põnevusromaani sündmused keerlevad müstilise Merivälja objekti ümber, mida suure saladuskatte all kunagi otsiti. Arvatavalt oli Merivälja moreenikihil all peidus iidsel ajal sinna kukkunud maaväline objekt.

Romaani, mis elustab pöörase 90ndate õhustiku, tegelasteks on Merivälja inimesed, kes otseselt või kaudselt olid seotud maavälise objekti otsingutega, ja nüüd tungib nende ellu keegi väljapressija, kes sunnib neid tegema kummalisi asju.
Ehkki romaan on kohati üsna humoorikas, on selles avanev lugu traagiline ja šokeeriv. Merivälja saladuse pärast on inimesi tapetud ja punutud kohutavaid vandenõusid, millesse on segatud nõiad, selgeltnägijad, KGB käsilased, pankurid ja poliitikud.

Seekordne raamat viib meid Meriväljale, kus kunagi leiti või vähemalt väideti et leiti müstiline ufo objekt. Seda otsiti muidugi salaja, kuid eks kuulujutte liikus igasuguseid. Arvati, et Merivälja põues on peidus sinna iidsel ajal kukkunud maaväline objekt.

Peategelasteks ongi sealsed Merivälja elanikud, kes peavad tulema toime nii rõõmude kui ka muredega. Muidugi ei puudu loost ka väljapressimine ja valetamine, samuti ka kurbus ja vihkamine. Ootamatuid pöördeid on loos mitmeid, need haaravad sind endasse ja tunnedki, et oled isegi seal koha peal ja aitad peategelasel mõistatust lahendada.

Mulle meeldiski, et lugu oli nii pööraselt pingeline ja kaasahaarav, et need leheküljed kadusid kui imeväel. Mulle väga meeldivad selle autori raamatud ja tahtsin kaua seda lugu lugeda. Nüüd kus see tehtud on, siis on ka natuke kurb, et läbi sai. Tahaksin nii väga teada, mis neist tegelastest edasi sai ja kuidas Karin oma eluga edasi läheb. Lõpp tuli nii ootamatult, et mitmed küsimused jäid veel õhku.

Mulle meeldis ja soovitan teistelegi lugemiseks. Nüüd tahan ka seriaali uuesti vaadata, toona meeldis, ehk nüüdki. Loodan selle kuskilt netiavarustest üles leida.

Tegelasi on mitmeid ja neil kõigil on erinev lõpplahendus, mis on hea. Ei tekkinud mingit segadust ja kõik küsimused, mis nende kohta olid said oma lahenduse. Muidugi ka see kes oli väljapressija ja kelle käsul ta inimesi niimoodi hirmutas.

Kes tahab teada aga millega see kõik lõpeb, siis raamatut lugema.

Nüüd soovin aga kõigile kaunist laupäeva õhtut ja näeme kindlasti veel!

Kadunud küla(2019)

Kadunud küla(2019)(384lk)

Autor: Camilla Sten

Tutvustus

Põnevik, mis haaras mind esimesest leheküljest viimaseni ja viis mõtted Stephen Kingile. Camilla Sten on kirjanik, kellel tasub silma peal hoida.

Camilla Grebe

On möödunud kuuskümmend aastat sellest, kui väikse kaevandusküla Silvertjärni terve elanikkond haihtus. Kohvitassid seisid köögilaual, pesu kuivas nööri peal, just nagu oleksid kõik äkitselt õhku haihtunud. Kui inimesed paar päeva hiljem linna uurima tulid, leiti ainult posti külge kinni seotud naine, kes oli kividega surnuks loobitud, ja elus vastsündinu. Kõik ülejäänud, ligikaudu tuhat elanikku, olid kadunud ja neid ei leitud kunagi. Keegi ei tea, mis juhtus. Kas see oli õnnetus, massienesetapp või oli mängus fanaatilise usuliikumise käsi?

Alice on noor filmitegija, kes on üles kasvanud lugudega Silvertjärnist, mida vanaema talle jutustas. Nüüd tahab ta lõpuks tõe välja selgitada. Koos oma meeskonnaga kavatseb ta veeta viis päeva eraldatud ja mahajäetud linnakeses ning filmi jaoks materjali koguda. Kuid niipea, kui nad kohale jõuavad, hakkavad nad kuulma kummalisi hääli ja nägema seletamatuid asju. Varsti peavad nad endalt küsima, kas möödunud ajad on ikka möödunud või neelab küla ka nemad.

Camilla Sten sündis aastal 1992 ja on varem avaldanud düstoopilise romaani „Teine koidik“ (2016). Ta kirjutab ka kriitikute poolt kiidetud põnevussarja koos Viveca Steniga, mille esimene osa „Süvahaud“ ilmus aastal 2016. Uut raamatut „Kadunud küla“ on juba enne ilmumist müüdud viieteistkümnesse riiki ja Nordisk Film on ostnud filmiõigused. Lisaks kirjutamisele õpib Camilla Sten Uppsala ülikoolis psühholoogiat.

Seekordseks raamatuks osutus minu arvates raamat, mis ei vaja pikemat tutvustamist. Jah tunnistan, et autor on minu jaoks tundmatu, aga olles facebookis lugemiseväljakutse  grupi liige, siis olen seal vilksamisi seda raamatut näinud.  Muidugi olen lugenud ka erinevaid sealseid tutvustusi ja niimoodi see raamat tee minuni leidiski. Kuna raamatukogus polnud, siis soovisin seda väga lugeda ja oh üllatust kui selle ellust leidsin.

Raamat on kirjutatud oleviku ja tuleviku vormis, ühelt poolt väike kaevandusküla Silvertjärn 60 aastat varem ja teisalt see sama küla 60 aastat hiljem.

Kui sinna läheb noor filmitegija Alice koos oma kaaslastega ei oska ta arvatagi, mis kõik seal juhtuda võib. Kohati oli lugu nii sünge, et ma ei suutnud lihtsalt edasi lugeda. Eks pimedus mängis ka oma rolli ja pidasin väikseid pause, kus mõni õhtu seda raamatut ei lugenud.  Alice soovib teada saada mis küll seal külakeses juhtus ja kuhu kadusid kõik need 900 inimest. Kas tõesti on tegu kummituslinnaga või on seal kellegi teise käsi mängus?  Seda peate te kallid sõbrad ise lugema.

Kohati tundus, et nad ei pääsegi sealt minema ja loole ei tulegi õnnelikku lõppu, kuid kes tahab teada kas tõesti nad jäidki sinna lõksu ja mis siis lõpus ikkagi juhtus, seda raamatut lugedes saate kindlasti sellele küsimusele vastused aga ka sellele, mis siis tegelikult selle külakesega juhtus ja kuidas küll üks inimene suutis kõike oma sinna ilmumisega muuta.

Ma ei suuda siiani mõista, miks inimene, keda sa oled lapsest peale armastanud ja kasvatanud järsku sinu vastu pöördub ja kõike seda vaid ühe inimese pärast, kes pole isegi tema lähedane sugulane. Kuidas mahub küll nii palju vihkamist ühte inimesesse? Mida sa peaksid tegema, et ta endale tagasi võita ja sealt põgeneda? Kas sa suudad ennast ise ennast tegelasega samastuda ja mida sina selles olukorras ettevõtaksid? Vot see ongi mõtlemiskoht lugejale.

Mina soovitan lugeda, kes seda veel teinud pole. Kaunist jõuluaega ja näeme kindlasti veel!!! See blogi jätkab niikaua kuni mina suudan veel lugeda ja minuga pole midagi hullu juhtunud.