Merivälja(2017)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

48.Raamat, mis on tehtud Eesti seriaali põhjal (Ohtlik lend, Siberi võmm)

Merivälja(2017)(560lk)

Autor: Indrek Hargla

36565433._SY475_

Tutvustus

Hoogsa põnevusromaani sündmused keerlevad müstilise Merivälja objekti ümber, mida suure saladuskatte all kunagi otsiti. Arvatavalt oli Merivälja moreenikihil all peidus iidsel ajal sinna kukkunud maaväline objekt.

Romaani, mis elustab pöörase 90ndate õhustiku, tegelasteks on Merivälja inimesed, kes otseselt või kaudselt olid seotud maavälise objekti otsingutega, ja nüüd tungib nende ellu keegi väljapressija, kes sunnib neid tegema kummalisi asju.
Ehkki romaan on kohati üsna humoorikas, on selles avanev lugu traagiline ja šokeeriv. Merivälja saladuse pärast on inimesi tapetud ja punutud kohutavaid vandenõusid, millesse on segatud nõiad, selgeltnägijad, KGB käsilased, pankurid ja poliitikud.

Seekordne raamat viib meid Meriväljale, kus kunagi leiti või vähemalt väideti et leiti müstiline ufo objekt. Seda otsiti muidugi salaja, kuid eks kuulujutte liikus igasuguseid. Arvati, et Merivälja põues on peidus sinna iidsel ajal kukkunud maaväline objekt.

Peategelasteks ongi sealsed Merivälja elanikud, kes peavad tulema toime nii rõõmude kui ka muredega. Muidugi ei puudu loost ka väljapressimine ja valetamine, samuti ka kurbus ja vihkamine. Ootamatuid pöördeid on loos mitmeid, need haaravad sind endasse ja tunnedki, et oled isegi seal koha peal ja aitad peategelasel mõistatust lahendada.

Mulle meeldiski, et lugu oli nii pööraselt pingeline ja kaasahaarav, et need leheküljed kadusid kui imeväel. Mulle väga meeldivad selle autori raamatud ja tahtsin kaua seda lugu lugeda. Nüüd kus see tehtud on, siis on ka natuke kurb, et läbi sai. Tahaksin nii väga teada, mis neist tegelastest edasi sai ja kuidas Karin oma eluga edasi läheb. Lõpp tuli nii ootamatult, et mitmed küsimused jäid veel õhku.

Mulle meeldis ja soovitan teistelegi lugemiseks. Nüüd tahan ka seriaali uuesti vaadata, toona meeldis, ehk nüüdki. Loodan selle kuskilt netiavarustest üles leida.

Tegelasi on mitmeid ja neil kõigil on erinev lõpplahendus, mis on hea. Ei tekkinud mingit segadust ja kõik küsimused, mis nende kohta olid said oma lahenduse. Muidugi ka see kes oli väljapressija ja kelle käsul ta inimesi niimoodi hirmutas.

Kes tahab teada aga millega see kõik lõpeb, siis raamatut lugema.

Nüüd soovin aga kõigile kaunist laupäeva õhtut ja näeme kindlasti veel!

Kadunud küla(2019)

Kadunud küla(2019)(384lk)

Autor: Camilla Sten

47960035._SY475_

Tutvustus

Põnevik, mis haaras mind esimesest leheküljest viimaseni ja viis mõtted Stephen Kingile. Camilla Sten on kirjanik, kellel tasub silma peal hoida.

Camilla Grebe

On möödunud kuuskümmend aastat sellest, kui väikse kaevandusküla Silvertjärni terve elanikkond haihtus. Kohvitassid seisid köögilaual, pesu kuivas nööri peal, just nagu oleksid kõik äkitselt õhku haihtunud. Kui inimesed paar päeva hiljem linna uurima tulid, leiti ainult posti külge kinni seotud naine, kes oli kividega surnuks loobitud, ja elus vastsündinu. Kõik ülejäänud, ligikaudu tuhat elanikku, olid kadunud ja neid ei leitud kunagi. Keegi ei tea, mis juhtus. Kas see oli õnnetus, massienesetapp või oli mängus fanaatilise usuliikumise käsi?

Alice on noor filmitegija, kes on üles kasvanud lugudega Silvertjärnist, mida vanaema talle jutustas. Nüüd tahab ta lõpuks tõe välja selgitada. Koos oma meeskonnaga kavatseb ta veeta viis päeva eraldatud ja mahajäetud linnakeses ning filmi jaoks materjali koguda. Kuid niipea, kui nad kohale jõuavad, hakkavad nad kuulma kummalisi hääli ja nägema seletamatuid asju. Varsti peavad nad endalt küsima, kas möödunud ajad on ikka möödunud või neelab küla ka nemad.

Camilla Sten sündis aastal 1992 ja on varem avaldanud düstoopilise romaani „Teine koidik“ (2016). Ta kirjutab ka kriitikute poolt kiidetud põnevussarja koos Viveca Steniga, mille esimene osa „Süvahaud“ ilmus aastal 2016. Uut raamatut „Kadunud küla“ on juba enne ilmumist müüdud viieteistkümnesse riiki ja Nordisk Film on ostnud filmiõigused. Lisaks kirjutamisele õpib Camilla Sten Uppsala ülikoolis psühholoogiat.

Seekordseks raamatuks osutus minu arvates raamat, mis ei vaja pikemat tutvustamist. Jah tunnistan, et autor on minu jaoks tundmatu, aga olles facebookis lugemiseväljakutse  grupi liige, siis olen seal vilksamisi seda raamatut näinud.  Muidugi olen lugenud ka erinevaid sealseid tutvustusi ja niimoodi see raamat tee minuni leidiski. Kuna raamatukogus polnud, siis soovisin seda väga lugeda ja oh üllatust kui selle ellust leidsin.

Raamat on kirjutatud oleviku ja tuleviku vormis, ühelt poolt väike kaevandusküla Silvertjärn 60 aastat varem ja teisalt see sama küla 60 aastat hiljem.

Kui sinna läheb noor filmitegija Alice koos oma kaaslastega ei oska ta arvatagi, mis kõik seal juhtuda võib. Kohati oli lugu nii sünge, et ma ei suutnud lihtsalt edasi lugeda. Eks pimedus mängis ka oma rolli ja pidasin väikseid pause, kus mõni õhtu seda raamatut ei lugenud.  Alice soovib teada saada mis küll seal külakeses juhtus ja kuhu kadusid kõik need 900 inimest. Kas tõesti on tegu kummituslinnaga või on seal kellegi teise käsi mängus?  Seda peate te kallid sõbrad ise lugema.

Kohati tundus, et nad ei pääsegi sealt minema ja loole ei tulegi õnnelikku lõppu, kuid kes tahab teada kas tõesti nad jäidki sinna lõksu ja mis siis lõpus ikkagi juhtus, seda raamatut lugedes saate kindlasti sellele küsimusele vastused aga ka sellele, mis siis tegelikult selle külakesega juhtus ja kuidas küll üks inimene suutis kõike oma sinna ilmumisega muuta.

Ma ei suuda siiani mõista, miks inimene, keda sa oled lapsest peale armastanud ja kasvatanud järsku sinu vastu pöördub ja kõike seda vaid ühe inimese pärast, kes pole isegi tema lähedane sugulane. Kuidas mahub küll nii palju vihkamist ühte inimesesse? Mida sa peaksid tegema, et ta endale tagasi võita ja sealt põgeneda? Kas sa suudad ennast ise ennast tegelasega samastuda ja mida sina selles olukorras ettevõtaksid? Vot see ongi mõtlemiskoht lugejale.

Mina soovitan lugeda, kes seda veel teinud pole. Kaunist jõuluaega ja näeme kindlasti veel!!! See blogi jätkab niikaua kuni mina suudan veel lugeda ja minuga pole midagi hullu juhtunud.

 

Veriapelsin(2019)

Veriapelsin(2019)(269lk)

Autor: Harriet Tyce

44284570._SX318_

Tutvustus

Alisonil on olemas kõik. Jumaldav abikaasa, hurmav tütar ja tõusuteel karjäär – talle on äsja antud kaitsta esimene mõrvajuhtum. Aga kõik ei ole kunagi nii, nagu paistab …Ainult üks õhtu veel. Siis teen sellele lõpu. Alison joob liiga palju. Ta jätab oma pere hooletusse. Ja tal on armulugu kolleegiga, kelle kalduvus piire ületada võib olla suurem, kui Alison taluda suudab. Ma tegin seda. Ma tapsin ta. Mind peaks kinni pandama. Alisoni klient ei eita, et ta pussitas oma abikaasat – ta tahab end süüdi tunnistada. Ja siiski on tema loos midagi sügavalt valesti. Selle naise päästmine võib olla Alisoni esimene samm iseenda päästmise teel. Ma vaatan sind. Ma tean, mida sa teed. Kuid keegi on Alisoni saladustest teadlik. Keegi, kes tahab, et Alison tehtu eest maksaks, ja kes ei peatu enne, kui Alison on kõigest ilma jäänud.

Paeluv romaan, mis uurib hirmu ja iha, armukadeduse ja reetmise, armastuse ja viha võimu. „Veriapelsin” toob meieni suurepärase uue hääle psühholoogilise põneviku maastikul.

Ma ei oleks osanud oodata, et üks raamat võib olla nii põnev, et ma ei suuda seda sekundikski käest panna. Kuid seekordne raamat oli seda ja veel ka kõike muud.

Peategelaseks on Alison, kes on heal järjel advokaat ja tema ülesandeks on kaitsta naist, kes on jõhkral viisil tapnud oma abikaasa. Kuid miks? Ja kas tõesti vastab kõik tõele, mis naine talle on rääkinud? Kas ta tõesti tappis oma abikaasa, mida lugu edasi seda rohkem Alison selles kahtlema hakkab.

Mida edasi lugesin, seda põnevamaks läks. Eks siin loos oli kõike, nii kurbust kui ka viha aga samas ka mõned õnnelikud hetked.

Olen leidnud taas ühe psühholoogilise põneviku, mis mulle väga meeldis. Ja seda kõike täitsa juhuslikult. Mind kutsus lugema rohkem see pealkiri veriapelsin ja sisututvustuse unustasin täielikult.

Elasin Alisonile kaasa, et ta saaks kõigega hakkama ja tõde paljastuks. Muidugi sellist lõppu ei osanud ma üldse oodata. Oli küll veidike teistmoodi kui tavaliselt, kuid siiski täitsa nauditav lugemine.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole.

 

Sinu järel koju(2017)

Sinu järel koju(2017)(368lk)

Autor:  Mark Edwards

36652124._SY475_

Tutvustus

„Käänuline ja üdini õõvastav …“ – C. L. Taylor

Sellest pidi saama nende elu parim reis, viimane seiklus enne ühise kodu loomist. Pärast täiuslikku algust katkeb Danieli ja Laura teekond ootamatult, kui nad tundmatus paigas pilkases pimeduses öiselt rongilt maha tõstetakse. Tsivilisatsiooni tagasi jõudmiseks tuleb neil matkata mööda tontlikku metsarada. Sellest saab teekond, mis lõpeb kujuteldamatu õudusega.

*Londonisse naastes tõotavad Daniel ja Laura, et ei räägi tol ööl nähtust enam iial. Nad üritavad eluga edasi minna, aga peagi selgub, et luupainaja on alles algamas…
„Sinu järel koju“ on verdtarretav lugu saladustest, valedest ja saatuslikest tagajärgedest.

Kirjanik Mark Edwards on briti üks hinnatumaid tänapäeva autoreid, kes kirjutab – nagu ta ise ütleb – psühholoogilisi põnevikke, milles hirmsad asjad juhtuvad täiesti tavaliste inimestega. Kõikidest tema raamatutest on saanud Amazoni müügiedetabelite menukid.
Edwards elab koos naise, kolme lapse ja kassiga West Midlandsi maakonnas Inglismaal.

Nii särisevalt põnev aga samas kohati ka õudne. Autor suutis luua sellise maailma, kus lugeja arvab, et ta tunneb kõiki tegelasi ja mõistab nende iseloomu, kuid mida lugu edasi, seda keerulisemaks läheb. Ma ei osanud oodata, et sellest lugemisest kujuneb selline maraton. Ma muudkui lugesin ja lugesin. Lugesin eile isegi poole ööni, aga siiski läksin magama, et saaksin varakult taas jätkata. Ma ei kahetse üldse, et selle raamatu lugemisse haarasin.

Kuna seda oli mitmes kohas tutvustatud, siis pikalt ei mõelnud vaid laenutasin selle ja hakkasin lugema. Vahel kruvis pinge nii tuliseks, et ei suutnud üldse raamatut käest panna.

Lool on kaks peategelast Daniel ja Laura. Pealtnäha täiesti tavaline paar, kes elavad ja töötavad Londonis. Nad ei aimagi, et nende viimane reis, enne pesapunumist võib sootuks võtta sellise pöörde. Neile meeldib reisimine ja nad otsustavad sõita Ida-Euroopasse. Mida reis edasi kulgeb, seda põnevamaks läheb veelgi.

Mis nendega juhtub seal Rumeenia rongil, seda peate te ise lugema. Ma usun, et te ei kahetse seda kui seda lugu loete. Ma ei saa nüüd seda lugu kindlasti jupp aega oma mõtetest välja. Igakord kui mõtlen nende tegelaste peale, siis mõistan, et miks ma varem seda raamatut ei lugenud.

See-eest ma ei kahetse üldse, et seda tegin. Mulle meeldivad sellised põnevad ja tempokad lugemised. Boonuseks oli muidugi lumetorm, mis mulle väga meeldis. Eks loodusnähtused on ühed lummavamaid.

Lõpplahendust ei oodanud ma üldse sellist, kui siis seda, et pahad saaksid oma teenitud karistuse. Kas nad ka seda said, seda lugege ise.

Soovitan teistelegi lugemiseks. On küll kõhe ja vahest hirmutav lugu, aga mida rohkem süveneda, seda pingelisemaks lugu pöörab.

Eks nüüd tuleb vist lugeda midagi helgemat ja rohkem romantilist, et suudaks seda lugu üldse unustada.

See raamat oli PÕNEV sõna otseses mõttes!!

 

Täiesti tavaline perekond(2019)

Täiesti tavaline perekond(2019)(369lk)

Autor: Mattias Edvardsson

44667060

Tutvustus

Lundi äärelinna kenas villas elab n-ö täiesti tavaline perekond, kelle elu oleks justkui täiuslik. Kuni saabuva krahhini … 19 aastast Stellat süüdistatakse 32 aastase ärimehe brutaalses mõrvas ja ta vahistatakse. Meeleheitel vanemad ei mõista, mis juhtus. Nad on valmis tegema kõik, et oma tütart päästa, kuid … kas nad üldse tunnevad teda. Või teineteist.

Geniaalselt komponeeritud triller avab kronoloogilise sündmuste käigu kolmest – jumalasulasest isa, taltsutamatu tütre ja advokaadist ema – vaatenurgast, mis on esitatud lugu haaval, avades nii pereliikmete nägemuse üksteisest, kuritöö käigust kui ka omavahelistest suhetest. Mis juhtub, kui inimesed usuvad, et tunnevad üksteist, kuid tegelikult elab igaüks otsekui eri planeedil. Tõde ja vale, hea ja halb – piir nende vahel võib ekstreemolukorras olla üpris nõrguke.
„Täiesti tavaline perekond“ on erakordne põnevik, mis viskab õhku kriipivaid küsimusi. Kui hästi sa tunned oma lapsi? Kui kaugele oled valmis minema, et kaitsta neid, keda armastad? Kas tapmist saab õigustada?

 

Seekordne lugu oli minu jaoks täiesti erinev kui ma eelnevalt olen lugenud. Teistmoodi sellepärast, et ei oodanud, et lugu jaotub kolme ossa. Lugeja saab ülevaate sellest, mismoodi mõjutavad kulgevad sündmused preestrist isa, taltsutamatu tütre ja advokaadist ema tegemisi ja nende omavahelisi suhteid.  Mis juhtub siis, kui inimesed usuvad, et tunnevad üksteist, kuid mida lugu edasi siis tegelikult elab igaüks otsekui oma maailmas.

Kui kaugele oled valmis minema sina, kui saad teada, et sinu tütar/poeg on kellegi tapnud ja teda süüdistatakse mõrvas? Kas annaksid talle valetades alibi? Kas sa kaitseksid teda ja annaksid endast kõik, et teda sealt päästa? Ükskõik mis hinnaga. Kui hästi sa tegelikult oma pereliikmeid tunned? Kas nad on sinu vastu ausad või on tegu valetajatega ja nad varjavad sinu eest midagi?

 

Neile küsimustele saate kindlasti siit loost vastused. Mina vähemalt sain ja ei kahetse, et seda raamatut lugesin.  Ma elasin nii loosse sisse, et lõpetasin lugemise alles varajastel hommikutundidel. Ja ma ei kahetse seda üldse. Polnud kordagi mõtet, et jätaks lõpu lugemata ja läheks magama, ei enne ei saanud seda teha, kui lõpplahendus oli samuti loetud.

Ma tahan ainult teada üht, mis saab sellest perekonnast edasi peale neid jubedaid katsumusi. See oleks päris hea, kui sellele raamatule tuleks järg. Sama perekond ja mis sai neist pärast ja kas peretütar täitis oma unistuse ja mis valesid veel pereema pere eest varjas. Kas tõesti preestrist isa jätkab oma tööd ja suudab juhtunu unustada. Seda oleks väga põnev lugeda. Muidugi oli seda ka praegune lugu.

Soovitan teistelegi lugemiseks. Mulle meeldis ja pinget ja põnevust jätkus selles loos kindlasti kuni lõpuni. Kuid sellist lõppu ei oodanud ma üldse ja sellist sündmuste käiku samuti. Ma ei suutnud kordagi ära arvata, kes seda tegi ja miks. Ju siis oli lugu nii hästi kirjutatud, et lihtsalt ei tulnud selle peale.

Soovin kõigile kaunist sügist ja nautige neid vihmaseid ilmu raamatuid lugedes. Ma usun, et te ei pea seda kahetsema!!

Korter(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

42. Raamat, mille kaanel on kirjas sõna “põnevik”

Korter(2018)(140lk)

Autor: Monika Vidman

43192296._SX318_

Tutvustus

Uurija Marje Selter, kel on küll teatud kahtlused, saadab Julia toimiku siiski arhiivi, kirjutades surma põhjuseks õnnetusjuhtum ja omanik saab oma Kalamajas asuva korteri taas välja üürida.
Lindi on väga rõõmus, kui ta leiab uue üürikorteri ja seda lausa mõistliku hinnaga. Kõik paistab olevat nüüd hästi, lisaks vürtsitab neiu argipäeva ka uus silmarõõm. Rahutuks teeb teda vaid kellegi kummaline, nähtamatu juuresolek tema korteris. Kui Lindi kuuleb majanaabrilt, et tema üüritavas korteris on umbes aasta tagasi surnud üüriline, noor neiu, tekitab see temas kõhedust.

Kuna mulle meeldivad põnevikud, siis ei kõhelnud üldse ja võtsin selle raamatu endale lugemiseks. Ma ei pidanud üldse pettuma. Selles loos oli kõike seda, mida ma põnevike puhul hindan. Ajaviiteks sobis täitsa lugemiseks. Nii väga tahaks teada, mis Lindist edasi saab ja kas ta leiab selle õnne või mitte.

Päris kõhe oli ka vahepeal kui noored arvasid, et kummitab. Kuid mis tegelikult oli, seda peate te ise lugema. Mina ei kahetse, et seda lugesin. Mulle sobis ja need 140 lehekülge läksid kui lennates. Siis avastasin, et tegu on veel Eesti kirjanikuga ka. Mis oli ainult boonuseks.

Soovitada ei tea, kellele tutvustus meeldib, see ka seda raamatut loeb.

Kriidimees(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

19. Raamat, mille pealkirjas on mainitud meest

Kriidimees(2018)(268lk)

Autor: C.J. Tudor

kriidimees_kaas.indd

Tutvustus

1986. aastal on Eddie ja ta sõbrad inglise poisikesed, kes otsivad oma unises kodulinnakeses närvikõdi. Nad kasutavad salakeelena kriidijoonistusi – ainult neile mõistetavaid kriipsujukusid. Ent siis juhib üks saladuslik kriidikuju nad otsejoones tükeldatud laiba juurde – ja pärast seda muutub kõik.
2016. aastal on Ed täiskasvanu, kes usub, et on minevikuga rahu teinud. Siis aga jõuab ta postkasti kiri, milles pole muud peale ühe kriidikuju. Kui selgub, et ka tema sõbrad on saanud samasuguse teate, peavad nad seda kellegi totraks tembuks … kuni üks neist leitakse surnuna. Nüüd mõistab Eddie, et iseenda päästmise nimel peab ta lõpuks ometi välja selgitama, mis tol ammusel ajal ikkagi juhtus.

Lugejat vaheldumisi minevikku ja tänapäeva juhtiv „Kriidimees“ on stiilipuhas põnevusromaan, kus kõik tegelased on kui lihast ja luust, igal saladusel on ammendav lahenduskäik ja loo pöörded on ootamatud ka kõige terasemale lugejale.

C. J. Tudor elab koos abikaasa ja tütrega Inglismaal Nottinghamis. Ta on töötanud reporteri, ettekandja, reklaamikirjutaja ning koerahoidjana, praegu aga naudib kutselise kirjaniku tööd. „Kriidimehe“ idee tekkis tal koerahoidjana töötades, kui ta ajas mööda poriplatse vettinud koeri taga ja hoolitses samal ajal oma väikese tütre eest. „Kriidimees“ on C. J. Tudori esimene raamat.

Vot see oli alles põnev. Pinge muudkui kasvas ja kasvas. Ma ei saanud muud teha kui lugeda. Ma ei tea miks ma eelmine kord selle raamatu raamatukokku tagasi viisin. Nüüd lugedes tundus see väga hea. Võib-olla ei olnud siis õige aeg selle raamatu jaoks.

Peategelasteks on poistekamp, kes veedavad koos aega ja teevad igasugu asju. Suuremaks saades elavad kõik oma elu ja pole enam nii palju koos aega veeta kui varem. Autor viib lugeja nii minevikusündmustesse kui ka oleviku tegemistesse. Kuidagi kõhe lugu arvestades seda, et KRIIDIMEES liikus seal ringi.

Mida rohkem saladused paljastuma hakkavad, seda põnevamaks lugu läheb. Sellist lõppu ei oleks osanud üldse oodata. Ma lootsin alati, et keegi teine on see, keda kõik kartsid aga paraku tuli lõpp selline, mida ma üldse ei oodanud. Kes tahab teada, milliseks lõpp kujuneb, siis peab ise seda raamatut lugema.

Mulle meeldis ja ma loodan selle autori järgmist raamatut ka lugeda. Põnevalt kirjutatud ja põnevust jätkus kuni lõpuni. Ma loodan,et saan lähiajal järgmist raamatut lugeda. Julgen teistelegi soovitada. Pole ammu midagi kriminaalset lugenud ja sellest siis selline vaimustus.

Ma ei tea nüüd kas see on mu lemmikautor, aga küll järgmist raamatut lugedes see selgeks saab. Täna on ka vihmane ilm, et head raamatut nautida, tehke seda sama kallid sõbrad.

Soovin kõigile põnevaid raamatuid ja päikest südamesse!!!