Terapeut(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

48. Raamat, mille pealkirjast ei saa aru, mis keeles see on

Terapeut(2021)(344lk)

Autor: B.A Paris

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Maja, mis varjab endas šokeerivat saladust … Kui Alice ja Leo kolivad Londoni peenesse elurajooni äsja renoveeritud ruumikasse majja, tundub, et nende unistus on täitunud: viimaks saavad nad rajada esimese ühise kodu ja elada koos tõelise paarina. Ent kui Alice naabreid pisitasa tundma õpib, saab ta teada, millist kohutavat saladust maja endas varjul hoiab, ja ta hakkab tundma tugevat sidet Ninaga – terapeudiga, kes elas majas enne neid. Alice üritab iga hinna eest kahe aasta taguse sündmuse kilde kokku panna, aga mitte keegi ei taha sellest rääkida. Naabrid salatsevad ja selles pealtnäha kokkuhoidvas kogukonnas pole kõik sugugi nii täiuslik, nagu esmapilgul paistab. Ja on see pelgalt kujutlus või käib keegi tõesti öösiti nende majas ringi? B. A. Paris sai tuntuks rekordeid purustanud debüütpõnevikuga „Suletud uste taga“, mida on ainuüksi tema kodumaal Suurbritannias müüdud üle miljoni eksemplari. Tema raamatuid tõlgitakse enam kui 40 keelde ja „Terapeut“ on Parise viies romaan. „Kõhedust tekitav saladus … Pinev ja kaasahaarav.“ – Louise Candlish „Võrratu valede rägastik.“ – Jane Corry

Ma tõesti nautisin seda raamatut, sellel oli nii palju keerdkäike ja pöördeid. B.A. Pariis läheb aina paremaks ja paremaks. Ma loodan, et teda kindlasti veel tõlgitakse. Ta suudab luua maalima, kus kõik pole päris nii nagu paista võib. Selles veendusin ma juba siis, kui ma tema varemalt Eesti keelde tõlgitud raamatuid lugesin.

Selles loos on peategelaseks Alice ja Leo, kes kolivad Londoni peenesse elurajooni äsja renoveeritud ruumikasse majja, pealtnäha tundub, et nende unistus on täitunud. Viimaks saavad nad rajada endale ühise kodu ja elada koos tõelise paarina. Kuid ootamatult paljastub tõde maja kohta. Kas Alice suudab seal edasi elada? Mis saab tema ja Leo vahelisest suhtest? Mis juhtus kaks aastat tagasi selles samas majas? Miks naabrid sellest ei räägi ja kõik polegi nii täiuslik nagu esmapilgul paista võib.

Kohati oli lugu nii pingeline, et võttis lausa õhku ahmima. Ma püüdsin mitu päeva seda raamatut endal peast välja saada ja kartsin juba et tekib lugemisblokk. Kuid nüüd sellest kirjutades tuleb taaskord kõik meelde ja minu jaoks oli tegemist väga põneva looga. Mulle meeldivad selle autori raamatud ja kindlasti loen veel kui tõlgitakse.

Mulle meeldis, et pinget kruviti pidevalt juurde ja siis oli vapustavalt kõva lõppakord. Ei osanud aimatagi, et just see tegelane võiks kõiges süüdi olla.

Keda kõnetab see arvustus, siis kindlasti lugege.

Teeskleja(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

24. Raamat 2021 aasta Apollo TOP 10 seast

Teeskleja(2021)(300lk)

Autor: L.J. Ross

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

AMAZONI PÕNEVIKE-KUNINGANNA – NÜÜD EESTI KEELES!

Igaühes meist on tapja…

Kui kriminaalkurjategijate profileerimisüksust tabab skandaal ning väidetavalt juhtimisraskustes osakond laiali saadetakse, pääseb tapvast kriitikast vaid üksainuke inimene. Loodetakse, et mainekas kohtupsühholoog doktor Alexander Gregory suudab leida tee kuitahes süngesse mõttemaailma ja tuua päevavalgele ka kõige hämaramad saladused, ja nii kaasatakse ta peatselt ühte äärmiselt segasesse mõrvajuurdlusse.
Iirimaal Mayo maakonna kaunitel mäenõlvadel tegutseb tapja. Sealne kokkuhoidev kogukond tunneb järjest suuremat hirmu ja politseil hakkab aeg otsa saama, sest kardetakse, et kurjategija on sihikule võtnud juba järgmise ohvri. Kuidas leida mõrvar omade seast, kui pealtnäha puudub kuritööks igasugune motiiv? Gregory tõotas küll vaikset elu elada, ent soostub siiski meeleheitel õiguseotsijatele abikäe ulatama.

L. J. Ross on briti praegusaja üks edukamaid põnevuskirjanikke, kes avaldas oma esimese teose 2015. aastal. See debüütromaan tõusis hetkega Inglismaa Amazoni esikohale. Nüüdseks on Rossi teoseid müüdud enam kui 5 miljonit ja ta on kirjutanud 20 raamatut, millest viimane kui üks on tõusnud Amazoni edetabelite eesotsa.
„Teeskleja“ on Rossi „Alexander Gregory põnevike“ sarja avaraamat ja ühtlasi kirjaniku esimene eesti keeles avaldatud teos, mis muu hulgas kandideeris Inglismaal 2020. aasta parima põneviku tiitlile.

„L. J. Ross kuulub põnevuskirjanike raudsesse tippu.” – The Times

„Fenomenaalselt hea.” – Evening Chronicle

Minu jaoks oli tegemist ühe parajalt närvekõditava põnevikuga. Ma olin loost nii haaratud, et peale selle lugemist võtsin endale aega, et mõtteid koondada. Nüüd ma mõistan, miks tutvustuses on mainitud, et tegemist on Amazoni põnevike kuningannaga.

Peategelaseks on kohtupsühholoog Alexander Gregory, kes võtab tuttava kolleegi pakkumise vastu ja lendab Iirimaale, et lahendada sünget juhtumit. Nii väikses kogukonnas nagu Mayo liigub ringi tapja. Kas tõesti on see keegi keda kõik tunnevad või võõras väljastpoolt? Kas Alexander suudab lahendada selle keeruka müsteeriumi? Eks neile küsimustele saate vastused, kui ise seda raamatut loete.

Mina igatahes nautisin seda maailma, mille autor oli loonud. Mõtlesin koguaeg kaasa, kuid ei suutnud ikka teiste seast süüdlast üles leida. See on ainult plussiks autorile.

Siirad tänud kirjastus Pegasusele, kes meieni selle loo tõid. Aitäh, et olete nii super kirjastus. Nüüd loodan ainult, et selle sarja tõlkimist ka edasi jätkatakse. Tahaksin väga teada, millega veel tuleb Alexandril silmitsi seista. Ta on ka omamoodi isiksus, kellel on ka omad salapärased saladused.

Soovitan ka teistele, kes pole veel seda lugenud.

Linnulaegas(2019)

Linnulaegas(2019)(248lk)

Autor: Josh Malerman

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad

Tutvustus

Sellele ei tohi mitte ainsatki pilku heita. Esialgu levivad ainult kuulujutud inimestest, kes millelegi pilgu heitnuna võtavad endilt elu. Äsja lapseootele jäänud Malorie ei pööra sellele suuremat tähelepanu. Aga need liiguvad järjest lähemale ja lähemale, kuni naine avastab, et on jäänud ohtlikku maailma üksinda. Ta peab leidma pelgupaiga nii endale kui ka oma veel sündimata lapsele.
Viis aastat hiljem istub Malorie paadis, silmad tugevasti kinni seotud, ja sõuab mööda jõge allavoolu. Pimesi aerutamine on raskem kui ta ette kujutas. Tema ja paadis istuvate väikeste laste ainsaks lootuseks on, et aastaid tagasi kuuldud telefonikõne katkendlik salvestus juhatab neid õiges suunas. Aga enne tuleb läbida pikk teekond allavoolu ja nad ei ole sellel jõel üksi.

Josh Malerman (sünd 1975) on ameerika kirjanik ja laulukirjutaja. Tema debüütromaani „Linnulaegas“ (ingl Bird Box) põhjal vändatud samanimelist filmi vaatas Netflixis avanädala jooksul 45 miljonit inimest.

„Kõhedaksvõttev põnevik, mida võib väljateenitult võrrelda nii Hitchcocki filmiga „Linnud“, Stephen Kingi parimate tekstidega kui ka kultuskirjaniku Jonathan Carrolli loominguga.“ – Kirkus Reviews
„Raamat lausa nõuab enese läbilugemist ühe hingetõmbega, ise teksti sõrmede vahelt piiludes.“ – Hugh Howey
„See võrratult veenev romaan sisaldab tuhandeid tasaseid vihjeid, kuid väldib peenutsemist. See on kirjutatud nii kergelt, nii tõhusalt, nii otse, et lugesin seda tõelise imetlusega.“ – Peter Straub

Lõpetasin selle raamatu eile hilja öösel ja miski selles loos jäi mind kummitama. Mis oli see miski, mis inimesi neid tegusid tegema pani? Miks see valis just selle hetke, et inimkonda rünnata? Eks kui natuke tagasi mõtlen, siis usun, et leian neile küsimustele vastused. Tean, et olemas on ka film, kuid ma pole selle vaatamiseni jõudnud. Nüüd ei tea, kas tahangi seda näha.

Ma pole midagi sellist varem lugenud ja minu jaoks oli see lugu uudne ja huvitav, aga samas ka õudne ja sellises maailmas ma küll elada ei tahaks. Eks seda raamatutki võib nimetada maailmalõpu raamatuks, kuna inimesi langeb kui loogu. Ja nad teevad seda kõike endale ise! Nad lähevad peale miski nägemist hulluks ja teevad selliseid asju, mida ei oska isegi unes näha.

See lugu on üks selliseid, mis mind kindlasti kummitama jääb, kuigi loodan, et see peagi möödub. Ma muidugi elasin peategelasele Maloriele kaasa ja lootsin kogu südamest, et tema ka kaks last jõuavad sinna, kuhu nad parasjagu teel olid. Eks selles loos oli muidugi ka kurbust ja viha. Samas olid ka mõned rõõmsad hetked. Eks lugemine oli hea, kuid temaatika oli minu jaoks üsnagi raske. Masendav ja kurb lugemine on alati see, mis mulle pikaks ajaks meelde jääb.

Vot soovidata ei oska, kuna ei tea kellele võiks veel selline lugu huvi pakkuda. Jõulupühade ajal küll seda raamatut lugeda ei soovita. Nii masendavat lugu polegi ammu lugenud. Eks see masendus mõjus mullegi ja vahepeal lausa vajasin midagi muud.

Ja siis oli ta läinud(2020)

Ja siis oli ta läinud(2020)(300lk)

Autor: Lisa Jewell

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Ellie Mack oli täiuslik tütar. Ta oli viieteistkümneaastane, kolmest lapsest noorim. Teda armastasid ühtviisi nii ta vanemad, sõbrad kui ka õpetajad. Tema ja ta poiss olid unistuste paar. Kõigest mõne päeva pärast pidid läbi saama riigieksamid ja algama idülliline suvevaheaeg. Kogu elu oli ta ees valla. Ja siis oli ta läinud. Nüüd püüab ta ema Laurel Mack oma eluga edasi minna. Tütre kadumisest on möödas kümme aastat, abielu purunemisest seitse aastat, ja kõigest mõni kuu on möödas sellest, kui Ellie juhtumi viimane juhtlõng päevavalgele tuli. Kui Laurel kohtab aga kohvikus üht sarmikat meest, on talle enesele ehk kõige suuremaks üllatuseks, kui kiiresti nendevaheline flirt millekski sügavamaks kujuneb. Peagi tutvub ta juba Floydi tütardega – ja mehe noorem laps Poppy võtab Laureli hingetuks. Sest Poppy näeb välja nagu Ellie. Ja nüüd hakkavad küsimused, millega Laurel on püüdnud kõigest väest rahu teha, teda uuesti vaevama. Kuhu Ellie läks? Kas ta jooksis tõesti kodust minema, nagu politsei on pikka aega kahtlustanud, või oli tema kadumisel mõni valgustkartvam põhjus? Kes see Floyd õieti on? Ja miks meenutab ta tütar nii jahmatava täpsusega Laureli enda kadunud tüdrukut?

Lisa Jewell on rahvusvaheline menukirjanik, kelle sulest on ilmunud 17 romaani, sealhulgas New York Timesi ja Sunday Timesi bestseller „Ja siis oli ta läinud“. Jewelli teoseid on ingliskeelsetes maades müüdud üle kahe miljoni eksemplari ja neid on tõlgitud enam kui kahekümne viide keelde. Lisa elab koos abikaasa ja kahe tütrega Londonis. „Jewell paljastab oma pööreterohke süžee just sellise tempoga, et lugejad põnevusest küüsi näriks. Mitmetahulised tegelased on täiuseni välja joonistatud ja isegi kõige paadunum põnevikulugeja ei aima, millise suuna asjad võtavad, kuni viimnegi sõlm on lahti harutatud. Need vähesed, kes lõpu ette ära aimavad, ei saa seda aga pahaks panna, sest jutuvestmise tempo ja kvaliteet paeluvad neid lõpuni.“

Seda lugu oli nii raske lugeda. Ühelt poolt selline kurjus, mis haaras ühe tegelase endasse ja pani tegema midagi sellist, mida ma ei oleks osanud uneski näha. Ma ei oodanud, et Elliega võiks midagi sellist juhtuda. Ma kogu loo lootsin, et temaga on kõik hästi ja ta leitakse üles.

Minu jaoks oli lugu pingeline ja põnev. Ma elasin nii kaasa, et ei suutnud muule mõelda kui sellele loole. Tükk aega pole midagi sellist juhtunud.

Lugu algab sellest,et tüdruk nimega Ellie lahkub kodust, et minna raamatukokku ja kaob siis jäljetult. Kas ta tõesti on tegu teismelise põgenemisega kodust või juhtus temaga midagi halba?

Kas tõesti üks asi võib viia teiseni ja inimene on võimeline midagi sellist tegema? Ma ei suuda siiani uskuda, et miski pealtnäha kinnismõte võib viia selliste tagajärgedeni.

Laurel annab endast kõik, et eluga edasi minna ja leida taas oma ellu keegi, kes teda armastaks. Peagi tundub naisele, et mehel kellega ta kohtus on tema tütrega nii sarnane tütar Poppy. Kas ta kujutab seda ette või on see mingisugune eksitus? Millega see kõik lõpeb, seda saate teada raamatust.

Mulle meeldis see lugu, oli nii põnevust kui ka pinget. Muidugi ka ootamatuid pöördeid ja lõpplahendust ma sellist ei oodanud. Mulle meeldis, et lugu ei tammunud ühel koha peal ja sisse olid toodud ka niiöelda kurjategija mõtted ja tunded. Kõik see mis ta selleni viis. Mida teeksid sina, kui satuksid Laureli olukorda?

Kuidas suudab üks naine olla nii jõhker, et kõike seda kuid kavandada ja siis lihtsalt jätta asi saatuse hooleks? Ma ei suuda vist seda lugu mõnda aega unustada.

Kas Laurel suudab eluga edasi minna ja milliseks kujuneb lõpp, seda lugege kallid sõbrad ise. Ma ei hakka edasi jutustama, muidu pole enam teil põnev lugeda.

Ma olen uurinud, et sellel autoril on veel raamatuid ilmunud. Nii hea oleks, kui needki eesti keeles ilmuksid. Sest see autor juba oskab põnevalt kirjutada.

Merivälja(2017)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

48.Raamat, mis on tehtud Eesti seriaali põhjal (Ohtlik lend, Siberi võmm)

Merivälja(2017)(560lk)

Autor: Indrek Hargla

36565433._SY475_

Tutvustus

Hoogsa põnevusromaani sündmused keerlevad müstilise Merivälja objekti ümber, mida suure saladuskatte all kunagi otsiti. Arvatavalt oli Merivälja moreenikihil all peidus iidsel ajal sinna kukkunud maaväline objekt.

Romaani, mis elustab pöörase 90ndate õhustiku, tegelasteks on Merivälja inimesed, kes otseselt või kaudselt olid seotud maavälise objekti otsingutega, ja nüüd tungib nende ellu keegi väljapressija, kes sunnib neid tegema kummalisi asju.
Ehkki romaan on kohati üsna humoorikas, on selles avanev lugu traagiline ja šokeeriv. Merivälja saladuse pärast on inimesi tapetud ja punutud kohutavaid vandenõusid, millesse on segatud nõiad, selgeltnägijad, KGB käsilased, pankurid ja poliitikud.

Seekordne raamat viib meid Meriväljale, kus kunagi leiti või vähemalt väideti et leiti müstiline ufo objekt. Seda otsiti muidugi salaja, kuid eks kuulujutte liikus igasuguseid. Arvati, et Merivälja põues on peidus sinna iidsel ajal kukkunud maaväline objekt.

Peategelasteks ongi sealsed Merivälja elanikud, kes peavad tulema toime nii rõõmude kui ka muredega. Muidugi ei puudu loost ka väljapressimine ja valetamine, samuti ka kurbus ja vihkamine. Ootamatuid pöördeid on loos mitmeid, need haaravad sind endasse ja tunnedki, et oled isegi seal koha peal ja aitad peategelasel mõistatust lahendada.

Mulle meeldiski, et lugu oli nii pööraselt pingeline ja kaasahaarav, et need leheküljed kadusid kui imeväel. Mulle väga meeldivad selle autori raamatud ja tahtsin kaua seda lugu lugeda. Nüüd kus see tehtud on, siis on ka natuke kurb, et läbi sai. Tahaksin nii väga teada, mis neist tegelastest edasi sai ja kuidas Karin oma eluga edasi läheb. Lõpp tuli nii ootamatult, et mitmed küsimused jäid veel õhku.

Mulle meeldis ja soovitan teistelegi lugemiseks. Nüüd tahan ka seriaali uuesti vaadata, toona meeldis, ehk nüüdki. Loodan selle kuskilt netiavarustest üles leida.

Tegelasi on mitmeid ja neil kõigil on erinev lõpplahendus, mis on hea. Ei tekkinud mingit segadust ja kõik küsimused, mis nende kohta olid said oma lahenduse. Muidugi ka see kes oli väljapressija ja kelle käsul ta inimesi niimoodi hirmutas.

Kes tahab teada aga millega see kõik lõpeb, siis raamatut lugema.

Nüüd soovin aga kõigile kaunist laupäeva õhtut ja näeme kindlasti veel!

Kadunud küla(2019)

Kadunud küla(2019)(384lk)

Autor: Camilla Sten

47960035._SY475_

Tutvustus

Põnevik, mis haaras mind esimesest leheküljest viimaseni ja viis mõtted Stephen Kingile. Camilla Sten on kirjanik, kellel tasub silma peal hoida.

Camilla Grebe

On möödunud kuuskümmend aastat sellest, kui väikse kaevandusküla Silvertjärni terve elanikkond haihtus. Kohvitassid seisid köögilaual, pesu kuivas nööri peal, just nagu oleksid kõik äkitselt õhku haihtunud. Kui inimesed paar päeva hiljem linna uurima tulid, leiti ainult posti külge kinni seotud naine, kes oli kividega surnuks loobitud, ja elus vastsündinu. Kõik ülejäänud, ligikaudu tuhat elanikku, olid kadunud ja neid ei leitud kunagi. Keegi ei tea, mis juhtus. Kas see oli õnnetus, massienesetapp või oli mängus fanaatilise usuliikumise käsi?

Alice on noor filmitegija, kes on üles kasvanud lugudega Silvertjärnist, mida vanaema talle jutustas. Nüüd tahab ta lõpuks tõe välja selgitada. Koos oma meeskonnaga kavatseb ta veeta viis päeva eraldatud ja mahajäetud linnakeses ning filmi jaoks materjali koguda. Kuid niipea, kui nad kohale jõuavad, hakkavad nad kuulma kummalisi hääli ja nägema seletamatuid asju. Varsti peavad nad endalt küsima, kas möödunud ajad on ikka möödunud või neelab küla ka nemad.

Camilla Sten sündis aastal 1992 ja on varem avaldanud düstoopilise romaani „Teine koidik“ (2016). Ta kirjutab ka kriitikute poolt kiidetud põnevussarja koos Viveca Steniga, mille esimene osa „Süvahaud“ ilmus aastal 2016. Uut raamatut „Kadunud küla“ on juba enne ilmumist müüdud viieteistkümnesse riiki ja Nordisk Film on ostnud filmiõigused. Lisaks kirjutamisele õpib Camilla Sten Uppsala ülikoolis psühholoogiat.

Seekordseks raamatuks osutus minu arvates raamat, mis ei vaja pikemat tutvustamist. Jah tunnistan, et autor on minu jaoks tundmatu, aga olles facebookis lugemiseväljakutse  grupi liige, siis olen seal vilksamisi seda raamatut näinud.  Muidugi olen lugenud ka erinevaid sealseid tutvustusi ja niimoodi see raamat tee minuni leidiski. Kuna raamatukogus polnud, siis soovisin seda väga lugeda ja oh üllatust kui selle ellust leidsin.

Raamat on kirjutatud oleviku ja tuleviku vormis, ühelt poolt väike kaevandusküla Silvertjärn 60 aastat varem ja teisalt see sama küla 60 aastat hiljem.

Kui sinna läheb noor filmitegija Alice koos oma kaaslastega ei oska ta arvatagi, mis kõik seal juhtuda võib. Kohati oli lugu nii sünge, et ma ei suutnud lihtsalt edasi lugeda. Eks pimedus mängis ka oma rolli ja pidasin väikseid pause, kus mõni õhtu seda raamatut ei lugenud.  Alice soovib teada saada mis küll seal külakeses juhtus ja kuhu kadusid kõik need 900 inimest. Kas tõesti on tegu kummituslinnaga või on seal kellegi teise käsi mängus?  Seda peate te kallid sõbrad ise lugema.

Kohati tundus, et nad ei pääsegi sealt minema ja loole ei tulegi õnnelikku lõppu, kuid kes tahab teada kas tõesti nad jäidki sinna lõksu ja mis siis lõpus ikkagi juhtus, seda raamatut lugedes saate kindlasti sellele küsimusele vastused aga ka sellele, mis siis tegelikult selle külakesega juhtus ja kuidas küll üks inimene suutis kõike oma sinna ilmumisega muuta.

Ma ei suuda siiani mõista, miks inimene, keda sa oled lapsest peale armastanud ja kasvatanud järsku sinu vastu pöördub ja kõike seda vaid ühe inimese pärast, kes pole isegi tema lähedane sugulane. Kuidas mahub küll nii palju vihkamist ühte inimesesse? Mida sa peaksid tegema, et ta endale tagasi võita ja sealt põgeneda? Kas sa suudad ennast ise ennast tegelasega samastuda ja mida sina selles olukorras ettevõtaksid? Vot see ongi mõtlemiskoht lugejale.

Mina soovitan lugeda, kes seda veel teinud pole. Kaunist jõuluaega ja näeme kindlasti veel!!! See blogi jätkab niikaua kuni mina suudan veel lugeda ja minuga pole midagi hullu juhtunud.

 

Veriapelsin(2019)

Veriapelsin(2019)(269lk)

Autor: Harriet Tyce

44284570._SX318_

Tutvustus

Alisonil on olemas kõik. Jumaldav abikaasa, hurmav tütar ja tõusuteel karjäär – talle on äsja antud kaitsta esimene mõrvajuhtum. Aga kõik ei ole kunagi nii, nagu paistab …Ainult üks õhtu veel. Siis teen sellele lõpu. Alison joob liiga palju. Ta jätab oma pere hooletusse. Ja tal on armulugu kolleegiga, kelle kalduvus piire ületada võib olla suurem, kui Alison taluda suudab. Ma tegin seda. Ma tapsin ta. Mind peaks kinni pandama. Alisoni klient ei eita, et ta pussitas oma abikaasat – ta tahab end süüdi tunnistada. Ja siiski on tema loos midagi sügavalt valesti. Selle naise päästmine võib olla Alisoni esimene samm iseenda päästmise teel. Ma vaatan sind. Ma tean, mida sa teed. Kuid keegi on Alisoni saladustest teadlik. Keegi, kes tahab, et Alison tehtu eest maksaks, ja kes ei peatu enne, kui Alison on kõigest ilma jäänud.

Paeluv romaan, mis uurib hirmu ja iha, armukadeduse ja reetmise, armastuse ja viha võimu. „Veriapelsin” toob meieni suurepärase uue hääle psühholoogilise põneviku maastikul.

Ma ei oleks osanud oodata, et üks raamat võib olla nii põnev, et ma ei suuda seda sekundikski käest panna. Kuid seekordne raamat oli seda ja veel ka kõike muud.

Peategelaseks on Alison, kes on heal järjel advokaat ja tema ülesandeks on kaitsta naist, kes on jõhkral viisil tapnud oma abikaasa. Kuid miks? Ja kas tõesti vastab kõik tõele, mis naine talle on rääkinud? Kas ta tõesti tappis oma abikaasa, mida lugu edasi seda rohkem Alison selles kahtlema hakkab.

Mida edasi lugesin, seda põnevamaks läks. Eks siin loos oli kõike, nii kurbust kui ka viha aga samas ka mõned õnnelikud hetked.

Olen leidnud taas ühe psühholoogilise põneviku, mis mulle väga meeldis. Ja seda kõike täitsa juhuslikult. Mind kutsus lugema rohkem see pealkiri veriapelsin ja sisututvustuse unustasin täielikult.

Elasin Alisonile kaasa, et ta saaks kõigega hakkama ja tõde paljastuks. Muidugi sellist lõppu ei osanud ma üldse oodata. Oli küll veidike teistmoodi kui tavaliselt, kuid siiski täitsa nauditav lugemine.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole.

 

Sinu järel koju(2017)

Sinu järel koju(2017)(368lk)

Autor:  Mark Edwards

36652124._SY475_

Tutvustus

„Käänuline ja üdini õõvastav …“ – C. L. Taylor

Sellest pidi saama nende elu parim reis, viimane seiklus enne ühise kodu loomist. Pärast täiuslikku algust katkeb Danieli ja Laura teekond ootamatult, kui nad tundmatus paigas pilkases pimeduses öiselt rongilt maha tõstetakse. Tsivilisatsiooni tagasi jõudmiseks tuleb neil matkata mööda tontlikku metsarada. Sellest saab teekond, mis lõpeb kujuteldamatu õudusega.

*Londonisse naastes tõotavad Daniel ja Laura, et ei räägi tol ööl nähtust enam iial. Nad üritavad eluga edasi minna, aga peagi selgub, et luupainaja on alles algamas…
„Sinu järel koju“ on verdtarretav lugu saladustest, valedest ja saatuslikest tagajärgedest.

Kirjanik Mark Edwards on briti üks hinnatumaid tänapäeva autoreid, kes kirjutab – nagu ta ise ütleb – psühholoogilisi põnevikke, milles hirmsad asjad juhtuvad täiesti tavaliste inimestega. Kõikidest tema raamatutest on saanud Amazoni müügiedetabelite menukid.
Edwards elab koos naise, kolme lapse ja kassiga West Midlandsi maakonnas Inglismaal.

Nii särisevalt põnev aga samas kohati ka õudne. Autor suutis luua sellise maailma, kus lugeja arvab, et ta tunneb kõiki tegelasi ja mõistab nende iseloomu, kuid mida lugu edasi, seda keerulisemaks läheb. Ma ei osanud oodata, et sellest lugemisest kujuneb selline maraton. Ma muudkui lugesin ja lugesin. Lugesin eile isegi poole ööni, aga siiski läksin magama, et saaksin varakult taas jätkata. Ma ei kahetse üldse, et selle raamatu lugemisse haarasin.

Kuna seda oli mitmes kohas tutvustatud, siis pikalt ei mõelnud vaid laenutasin selle ja hakkasin lugema. Vahel kruvis pinge nii tuliseks, et ei suutnud üldse raamatut käest panna.

Lool on kaks peategelast Daniel ja Laura. Pealtnäha täiesti tavaline paar, kes elavad ja töötavad Londonis. Nad ei aimagi, et nende viimane reis, enne pesapunumist võib sootuks võtta sellise pöörde. Neile meeldib reisimine ja nad otsustavad sõita Ida-Euroopasse. Mida reis edasi kulgeb, seda põnevamaks läheb veelgi.

Mis nendega juhtub seal Rumeenia rongil, seda peate te ise lugema. Ma usun, et te ei kahetse seda kui seda lugu loete. Ma ei saa nüüd seda lugu kindlasti jupp aega oma mõtetest välja. Igakord kui mõtlen nende tegelaste peale, siis mõistan, et miks ma varem seda raamatut ei lugenud.

See-eest ma ei kahetse üldse, et seda tegin. Mulle meeldivad sellised põnevad ja tempokad lugemised. Boonuseks oli muidugi lumetorm, mis mulle väga meeldis. Eks loodusnähtused on ühed lummavamaid.

Lõpplahendust ei oodanud ma üldse sellist, kui siis seda, et pahad saaksid oma teenitud karistuse. Kas nad ka seda said, seda lugege ise.

Soovitan teistelegi lugemiseks. On küll kõhe ja vahest hirmutav lugu, aga mida rohkem süveneda, seda pingelisemaks lugu pöörab.

Eks nüüd tuleb vist lugeda midagi helgemat ja rohkem romantilist, et suudaks seda lugu üldse unustada.

See raamat oli PÕNEV sõna otseses mõttes!!

 

Täiesti tavaline perekond(2019)

Täiesti tavaline perekond(2019)(369lk)

Autor: Mattias Edvardsson

44667060

Tutvustus

Lundi äärelinna kenas villas elab n-ö täiesti tavaline perekond, kelle elu oleks justkui täiuslik. Kuni saabuva krahhini … 19 aastast Stellat süüdistatakse 32 aastase ärimehe brutaalses mõrvas ja ta vahistatakse. Meeleheitel vanemad ei mõista, mis juhtus. Nad on valmis tegema kõik, et oma tütart päästa, kuid … kas nad üldse tunnevad teda. Või teineteist.

Geniaalselt komponeeritud triller avab kronoloogilise sündmuste käigu kolmest – jumalasulasest isa, taltsutamatu tütre ja advokaadist ema – vaatenurgast, mis on esitatud lugu haaval, avades nii pereliikmete nägemuse üksteisest, kuritöö käigust kui ka omavahelistest suhetest. Mis juhtub, kui inimesed usuvad, et tunnevad üksteist, kuid tegelikult elab igaüks otsekui eri planeedil. Tõde ja vale, hea ja halb – piir nende vahel võib ekstreemolukorras olla üpris nõrguke.
„Täiesti tavaline perekond“ on erakordne põnevik, mis viskab õhku kriipivaid küsimusi. Kui hästi sa tunned oma lapsi? Kui kaugele oled valmis minema, et kaitsta neid, keda armastad? Kas tapmist saab õigustada?

 

Seekordne lugu oli minu jaoks täiesti erinev kui ma eelnevalt olen lugenud. Teistmoodi sellepärast, et ei oodanud, et lugu jaotub kolme ossa. Lugeja saab ülevaate sellest, mismoodi mõjutavad kulgevad sündmused preestrist isa, taltsutamatu tütre ja advokaadist ema tegemisi ja nende omavahelisi suhteid.  Mis juhtub siis, kui inimesed usuvad, et tunnevad üksteist, kuid mida lugu edasi siis tegelikult elab igaüks otsekui oma maailmas.

Kui kaugele oled valmis minema sina, kui saad teada, et sinu tütar/poeg on kellegi tapnud ja teda süüdistatakse mõrvas? Kas annaksid talle valetades alibi? Kas sa kaitseksid teda ja annaksid endast kõik, et teda sealt päästa? Ükskõik mis hinnaga. Kui hästi sa tegelikult oma pereliikmeid tunned? Kas nad on sinu vastu ausad või on tegu valetajatega ja nad varjavad sinu eest midagi?

 

Neile küsimustele saate kindlasti siit loost vastused. Mina vähemalt sain ja ei kahetse, et seda raamatut lugesin.  Ma elasin nii loosse sisse, et lõpetasin lugemise alles varajastel hommikutundidel. Ja ma ei kahetse seda üldse. Polnud kordagi mõtet, et jätaks lõpu lugemata ja läheks magama, ei enne ei saanud seda teha, kui lõpplahendus oli samuti loetud.

Ma tahan ainult teada üht, mis saab sellest perekonnast edasi peale neid jubedaid katsumusi. See oleks päris hea, kui sellele raamatule tuleks järg. Sama perekond ja mis sai neist pärast ja kas peretütar täitis oma unistuse ja mis valesid veel pereema pere eest varjas. Kas tõesti preestrist isa jätkab oma tööd ja suudab juhtunu unustada. Seda oleks väga põnev lugeda. Muidugi oli seda ka praegune lugu.

Soovitan teistelegi lugemiseks. Mulle meeldis ja pinget ja põnevust jätkus selles loos kindlasti kuni lõpuni. Kuid sellist lõppu ei oodanud ma üldse ja sellist sündmuste käiku samuti. Ma ei suutnud kordagi ära arvata, kes seda tegi ja miks. Ju siis oli lugu nii hästi kirjutatud, et lihtsalt ei tulnud selle peale.

Soovin kõigile kaunist sügist ja nautige neid vihmaseid ilmu raamatuid lugedes. Ma usun, et te ei pea seda kahetsema!!

Korter(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

42. Raamat, mille kaanel on kirjas sõna “põnevik”

Korter(2018)(140lk)

Autor: Monika Vidman

43192296._SX318_

Tutvustus

Uurija Marje Selter, kel on küll teatud kahtlused, saadab Julia toimiku siiski arhiivi, kirjutades surma põhjuseks õnnetusjuhtum ja omanik saab oma Kalamajas asuva korteri taas välja üürida.
Lindi on väga rõõmus, kui ta leiab uue üürikorteri ja seda lausa mõistliku hinnaga. Kõik paistab olevat nüüd hästi, lisaks vürtsitab neiu argipäeva ka uus silmarõõm. Rahutuks teeb teda vaid kellegi kummaline, nähtamatu juuresolek tema korteris. Kui Lindi kuuleb majanaabrilt, et tema üüritavas korteris on umbes aasta tagasi surnud üüriline, noor neiu, tekitab see temas kõhedust.

Kuna mulle meeldivad põnevikud, siis ei kõhelnud üldse ja võtsin selle raamatu endale lugemiseks. Ma ei pidanud üldse pettuma. Selles loos oli kõike seda, mida ma põnevike puhul hindan. Ajaviiteks sobis täitsa lugemiseks. Nii väga tahaks teada, mis Lindist edasi saab ja kas ta leiab selle õnne või mitte.

Päris kõhe oli ka vahepeal kui noored arvasid, et kummitab. Kuid mis tegelikult oli, seda peate te ise lugema. Mina ei kahetse, et seda lugesin. Mulle sobis ja need 140 lehekülge läksid kui lennates. Siis avastasin, et tegu on veel Eesti kirjanikuga ka. Mis oli ainult boonuseks.

Soovitada ei tea, kellele tutvustus meeldib, see ka seda raamatut loeb.