Jahiseltskond(2020)

Jahiseltskond(2020)(390lk)

Autor: Lucy Foley

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Lumetorm lõikab Šoti mägismaal asuvasse jahilossi kogunenud kolledži-aegse sõpruskonna muust maailmast ära … ning peagi järgnevad mõrv ja kaos. Nad on kõik sõbrad. Üks neist on tapja. Jõulupuhkuse raugetel päevadel tuleb rühm kolmekümnendates eluaastates, omal ajal Oxfordis sõbrunenud mehi ja naisi kokku, et koos uut aastat vastu võtta. See traditsioon sai alguse kümme aastat tagasi, mil nad veel tudengid olid. Selleks aastaks on nad välja valinud idüllilise ja muust maailmast eraldatud jahilossi Šoti mägismaal – ideaalne koht, kus end vabalt tunda ja lõdvaks lasta. Nad saabuvad sinna 30. detsembril, paar päeva enne seda, kui ajalooline lumetorm jahilossi muu maailma jaoks ligipääsmatuks muudab. Kaks päeva hiljem, uue aasta esimesel päeval, on üks nende seast surnud … ja tema tapja on samuti keegi nende seltskonnast. Ruth Ware’i ja Tana Frenchi fännidele sobiv judinaid tekitav, pahaendelise õhustikuga psühholoogiline Agatha Christie stiilis põnevik, mida pole võimalik käest panna. Lucy Foley õppis Durhami ülikoolis ja Londoni ülikooli kolledžis inglise keelt ja töötas mitu aastat ilukirjanduse toimetajana. Ta on kirjutanud raamatud „The Book of Lost and Found“ ja „The Invitation“. Lucy elab Londonis.

Mulle meeldivad just sellised raamatud, kus on sekka segatud ka loodusjõude ja selles raamatus on vinge lumetorm, mis sealsed külastajad muust maailmast ära lõikab. Süngelt ja kaasahaaravalt kirjutatud lugu, kus keegi pole see, kellena ta võib sulle paista.

Küll selles raamatus oli alles välku ja pauku. Mulle tõsiselt meeldis see lugu ja kordagi ei tekkinud tunnet, et ma tean kes on süüdlane. Küll kahtlustasin ühte ja siis jällegi teist. Kordagi ei arvanud ära, et just see tegelane võiks süüdi olla. Plusspunktid selle eest autorile.

Nii kaasahaarav ja pingeline lugu, kus sa võib arvata, et tead milline üks või teine sõber olla võib, kuid ka neil on omad saladused ja kui need paljastuvad, siis…..Pinget ja põnevust jätkus kuni lõpuni ja eks see lugu raputas korralikult.

Mulle meeldis ja ma soovitan teistelegi seda lugemiseks.

Kadunud(2017)

Kadunud(2017)(221lk)

Autor: Caroline Eriksson

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Ühel päikselisel hilissuve õhtul sõidavad Greta, Alex ja nelja-aastane Smilla asustamata järvesaarele. Greta jääb paati, isa ja tütar lähevad maale. Nad ei tule tagasi. Nende salapärane kadumine ja sellele järgnev palavikuline otsimine viivad kiiresti segaduse ja kaose labürinti.
Miks käitub Greta nii imelikult? Mis Alexi ja Smillaga tegelikult juhtus? „Kadunud” on psühholoogiline põnevusromaan, kus miski pole nii, nagu alguses paistab.

Nii pööraselt pingelist lugu andis ikka lugeda. Nii pingeline ja kaasahaarav, et muudkui lugesin ja lugesin. Ma ei suutnud vahepeal Gretat üldse mõista. Kuidas ta sai ilma pikemalt otsimata sealt järvesaarelt ära tulla? Miks ta kõike seda nii pealtnäha rahulikult võttis?

Igatahes saab lugu alguse sellest, kui Greta koos perega läheb järvesaarele puhkama. Tema muidugi otsustab jääda paati Alexit ja Smillat ootama. Kuid neid ei tule ega tule tagasi. Miks? Mis nendega juhtus? Ta asub neid otsima kuid, kas tal õnnestub ka nad leida? Seda lugege ise!

Kuna lugu ise on üles ehitatud nii pöörasena ja pingelisena, siis ei suutnud lugemist lõpetada. Kuidagi imelik tundus minna magama, kui Greta ikka oma lähedasi otsib. Niimoodi otsustasin ka ise, et enne magama ei lähe kui lõpplahendus juba paistab. Kuid midagi sellist ma tõesti ei oodanud.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Pinget pakkuv lugu igatahes!

Kuldne puur(2020)

Kuldne puur(2020)(304lk)

Autor: Camilla Läckberg

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Kirest nõretav uus romaan rahvusvaheliselt menukirjanikult – psühholoogiline põnevik, mis räägib hüljatud miljardäriprouast ja tema isuäratavalt kurikavalast kättemaksuskeemist.

Pealtnäha on Fayel kõik olemas. Täiuslik mees. Armas tütar. Luksuslik korter Stockholmi parimas linnajaos. Kuid tumedad mälestused Fjällbackas veedetud lapsepõlvest jälitavad teda, ja ta tunneb end üha rohkem kuldsesse puuri vangistatud linnuna. Kunagi oli ta tugev, ambitsioonikas naine, kuid abikaasa Jacki nimel loobus ta kõigest. Kui Faye saab teada, et mees teda petab, variseb tema maailm täielikult koost.

Emotsionaalselt ja majanduslikult hävitatud Faye on sunnitud oma elu nullist alustama – kuid pole hirmsamat ärapõlatud naise vihast. Nii hakkab ta kavandama koletut kättemaksu…

Camilla Läckberg on paljude auhindadega pärjatud Fjällbacka sarja autor, kelle raamatuid on maailmas müüdud üle 23 miljoni eksemplari ja tõlgitud 43 keelde (eesti keeles on ilmunud sarja esimesed seitse raamatut). Ta elab koos abikaasa ja lastega Stockholmis.

Kuna pole ammu midagi Läckbergilt lugenud, siis otsustasin seekord nüüd hiljuti ilmunud raamatu kasuks. Nii kreisit lugemist pole ammu olnud. Faye on igatahes naine, kelle kättemaksu küll ise ei sooviks. Temas on midagi nii ürgselt naiselikku, mis raputas sealset maailma ikka korralikult. Kui ikka kellelegi kättemaksta, siis ikka korralikult, nii et ohvrist jääks alles vaid tuhk.

Mulle meeldis see raamat ja elasin Faye elule väga kaasa. Eks oli nii rõõmsaid hetki kui ka kurbi. Ükski naine ei peaks midagi sellist läbi elama ja ma hindan Faye vaprust ja visadust taas jalgele tõusta.

Kordagi ei suutnud ära arvata, millega kõik võiks lõppeda ja pidevalt painas mind küsimus, mis siis Faye emast sai? Kas ta tõesti sai surma või mis temaga juhtus? Lootsin koguaeg, et Faye mees saab oma teenitud karistuse ja tunneb seda sama mida ta naisele põhjustas.

Igatahes selles raamatus oli küll tunda girlpowerit ja seda sõna otseses mõttes. Kui sulle tehakse liiga ja visatakse sind minema nagu nartsu, siis kõige õigem tee on ennast kokku võtta ja kuigi öeldakse, et kättemaks ei lahenda midagi, siis selles loos oli oi kui palju sellest abi.

Kuna autor on mulle varasemalt tuttav, siis ka see lugu oli ikka tasemel ja ma ei ole üldsegi pettunud. Ma ei kahetse seda, et mõned tunnid uneajast sellele raamatule pühendasin. Hoopis vastupidi. Nauditav lugemine otsast lõpuni. Polegi varem vist sellise temaatikaga raamatut lugenud. Vähemalt nüüd küll kohe ei meenu.

Igatahes selles loos oli kättemaks oi-oi kui magus. Kui magus? Seda lugege kallid sõbrad ise!

Soovin kõigile kaunist suve lõppu ja näeme veel!!Kui ennem mitte siis juba septembris.

Teraapia(2018)

Teraapia(2018)(224lk)

Autor: Sebastian Fitzek

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Pole tunnistajaid, pole jälgi, pole laipa.

Eduka psühhiaatri Viktor Larenzi elu lõpeb päeval, mil müstilistel asjaoludel kaob tema 12-aastane tütar Josy. Ta tõmbub üksindusse, elades kõrvalises suvemajas. Neli aastat hiljem tuleb tema juurde kaunis tundmatu naine – kirjanik, kes väidab, et kõik tema raamatute tegelased muutuvad tõelisteks. Tema hallutsinatsioonides ilmub talle ikka ja jälle väike tüdruk, kes kaob niisama jäljetult, nagu kadus Josy. Raviseansid muutuvad järjest dramaatilisemateks ülekuulamisteks. Salapärane naine pole see, kes ta väidab end olevat.

Sebastian Fitzek (snd 1971) on Saksa edukaim psühholoogiliste põnevike autor. Pärast debüütromaani „Teraapia“ (2006) ilmumist on kõik tema teosed menuraamatute nimekirjade tipus. Tema raamatuid on müüdud üle 10 miljoni eksemplari ja tõlgitud 25 keelde ning need on aluseks mitmetele filmidele ja näidenditele.

Esimese Saksa autorina tunnustati Sebastian Fitzekit Euroopa kriminaalkirjanduse auhinnaga Ripper Award. Fitzek elab oma perega Berliinis.

„Teraapia“ on thriller, mis konkureerib Hitchcocki looduga!

Raamatu algus tundus mulle kummaline. Kuid mida lugu edasi, seda kõhedamaks ja pingelisemaks lugu läks.

Kui kord juba seda raamatut alustada, siis ei saa nii kergelt seda enam käest ära panna. Selle loo tegevus toimub Berliinis.

Peategelaseks on psühholoog Viktor Larenz, kelle elu variseb kokku, kui tema 12-aastane tütar kaob. Kuhu jäi Josy? Mis temaga juhtus ja kas tõesti ei suudeta teda leida?

Neile küsimustele saate kindlasti raamatust vastused. Kuna lugesin seda raamatut õhtuti enne magama minemist, siis eks mõtlesin vist unes ka sellele raamatule, kuna unenäod jälitasid, mind ka magades.

Igatahes raamat on ülesehituselt täitsa põnev ja kaasahaarav, kuid mind häiris natuke see niiöelda lugeja jooksutamine sinna-tänna. Kord toimusid sündmused olevikus ja kord minevikus.

Kuna lugu oli pingeline ja põnev, siis soovin veelgi selle autori raamatuid lugeda. Eks tulevik näitab, kas seda ka teha saan.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kellele meeldivad sellised raamatud, kus on nii pinget kui ka põnevust ja seda muidugi kuni raamatu lõpuni. Lõpetasin raamatu küll eile, kuid vajasin aega, et kõik läbi mõelda ja siia kirja panna.

Kaunist õhtut kõigile!

Dilemma(2020)

Lugemiseväljakutse 2020

Eestikeelne raamat, mille pealkiri algab B, D, või G-tähega

Dilemma(2020)(336lk)

Autor: B.A. Paris

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Kui kaugele läheksid sina, et kinkida armastatud inimesele veel mõni tund õnne? Käes on Livia neljakümnes sünnipäev ja unelmate pidu, millega ta ihkab korvata omal ajal ära jäänud pulmapidu. Kohal on kõik talle kallid inimesed peale välismaal õppiva tütre Marnie. Aga kuigi Livia armastab Marniet väga, on tal salamisi hea meel, et tütar tulla ei saa. Ta peab mehele tütre kohta midagi rääkima, kuid otsustab põrutava uudisega peo lõpuni oodata, et nad kõik saaksid veel viimast korda õnnelikud olla.

Armastava abikaasana soovib Adam üle kõige, et Livia pidu oleks täiuslik, mistõttu on ta naise teadmata korraldanud Marnie kojusõidu, et tütar saaks ema tolle sünnipäeval üllatada. Vahetult enne pidu saab Adam aga kohutava uudise. Ta peab sellest Liviale rääkima ja kauaoodatud peo veel viimasel hetkel ära jätma. Sest ta teab, et pidutseda oleks vale. Aga Livia on nii õnnelik, nii elevil. Ja külalised on kohe saabumas …

„Sünge peredraama, mis kruvib pinge niivõrd üles, et tahad iga hinna eest teada, mis saab edasi.“ – The Sunday Mirror „Südantlõhestav lugu. Raamat, mida ei saa käest panna, mis ei lase magama jääda, sest tahad lugeda veel vähemalt ühe peatüki.“ – Catherine Steadman

B. A. Paris on psühholoogiliste põnevike, ülemaailmsete menukite „Suletud uste taga“, „Murdumine“ ja „Too mind tagasi“ autor. „Dilemma“ on Parise neljas raamat, kus kirjanikul on õnnestunud taasluua debüütromaanis „Suletud uste taga“ miljoneid lugejaid endasse haaranud klaustrofoobiline pinge ja hoida seda kuni päris viimaste lehekülgedeni.

Seekordne raamat oli nii pingeline, et mul oli raske seda käest panna. Kohati tundus, et tempo on aeglane, aga mida lugu edasi seda kiiremaks kõik läks.

Olles varem lugenud selle autori eelnevaid osi, siis ei kõhelnud üldse, et kas lugeda seda või mitte. Nägin lugemiseväljakutse grupis, et mõnele ei meeldinud see raamat, aga minu puhul on nii, et kui keegi teeb raamatut maha, siis ma tahan seda ise lugeda ja näha, kas see on tõesti nii halb.

Seekord oli hoopis teisiti. Mulle meeldis see lugu ja ma ootan huviga, kas midagi veel on sellelt autorilt tulemas. Mulle meeldis, et lugu kulges pingelises tempos ja tundus, et Adam ja Livia mängivad nagu kassi ja hiire mängu. Kes ennem suudab öelda seda, mida nad on terve peo ajal varjanud. Kahjuks lõpp tuli ootamatult ja jääb mulle pikaks ajaks meelde.

Ma elasin tegelastele nii kaasa, et ei läinud eile magamagi enne, kui jõudsin lõpuni. Selles loos elame kaasa Adami ja Livia perele. Tulemas on Livia 40-sünnipäeva pidu ja miski ei tohi seda ära rikkuda. Kuid neil mõlemal on saladus, mida nad ei suuda üksteise eest varjata. Kas üks neist tõesti murdub ja pidu saab ootamatu lõpu või juhtub midagi hoopis hullemat? Seda lugege kallid sõbrad ise.

Tunnistan ausalt, et see autor on üks minu lemmikutest. Ta suudab luua sellise maailma, mis hoiab sind endaga ja sa muudkui loed ja loed. Vahepeal püüad isegi natuke hingata, et siis taas edasi lugeda. Eelnevad osad meeldisid mulle kõik ja loodan, et ka järgmised, mis tulevikus ilmuvad.

Soovin teile kallid sõbrad kena ööd ja näeme veel!!

Linnukohus(2019)

Lugemiseväljakutse 2020

Üllatusteema: Loe raamat sellise riigi autorilt, millel on Sinuga samas kuus sünnipäev.
(NORRA)

Linnukohus(2019)(216lk)

Autor: Agnes Ravatn

Tutvustus

Teletäht Allis Hagtorn põgeneb seksiskandaali eest pealinnast, vahetades oma senise elu vabatahtliku paguluse vastu fjordiäärses majas, kus ühendus välismaailmaga praktiliselt puudub. Avaliku tähelepanuga harjunud Allis muutub eraklikuks anonüümseks teenijaks, kes serveerib õigel ajal toidukordi, peab aia korras ja tülitab salapärast majaperemeest võimalikult vähe. Füüsiline töö on talle otsekui patukahetsus, et end eelneva elu eest karistada.
Kõik ei ole aga hoopiski nii, nagu tundub … Tasapisi satub Allis mehe salapära lummusesse. Mõlemal on oma saladus, mis aegamisi ärritavalt avaneb ja heitlikke tundeid tekitab. Kõhkluste, kahtluste, pingeliste mõttemängude, kummaliste käitumismustrite ja aimatava ohu taustal hakkab lahti hargnema mõistatus, miks elab nägus täies elujõus mees erakuelu ja mis plaanid tal Allisega on.
Kriipiv süüdimõistetuse õhkkond ei lase lugejatel ette aimata üllatavat lahendust, mis möödunud pattute lepitusega kaasneb. Ravatn loob oma romaanis oskuslikult lootustunde, mis balansseerib hingerahu ja pelutava ohu piiril, mõjudes vahel lausa narkootiliselt.
Kummitav ja võimas „Linnukohus“ on pingeline peenelt kirjutatud psühholoogiline triller, mis tugineb šokeerivale, dramaatiliselt pingestatud mõttemängule. Kaunilt komponeeritud romaan pakub lisaks poeetilisele keelele psühholoogilist põnevust ja on läbi põimunud muinaspõhja mütoloogiaga.
Agnes Ravatn (snd 1983) on Norra kirjanik, kes kirjutab nynorsk’is. „Linnukohus“ (2013) on tema teine romaan, seda on tõlgitud rohkem kui kümnesse keelde ning selle põhjal on lavastatud näidend. 2015. aastal valiti Ravatn Norra kümne lootustandvama alla 35-aastase kirjaniku hulka. Lähiajal on „Linnukohtust“ valmimas film.

Mind jääb see lugu pikaks ajaks kummitama. Tegemist kahe tegelase vahelise kassi- ja hiiremänguga. Kes peale jääb, selle peate te ise välja uurima.

Peategelasteks siis Allis ja teisalt ta enda juurde tööle võtnud salapärane Sigurd. Nende omavaheline suhtlus on minu arvates alguses lausa pentsik. Naine soovib kogu hingest, et mees teda märkaks, aga mees seevastu on kummaline ja salapärane. Naine ei suuda vastu panna ja tahab teada, miks ta selline on ja kas ta kavatseb elu lõpuni sinna majja üksinda jääda. Miks ta üldse on seal üksinda? Kus on ta naine? Kas naine veel tuleb tagasi või on ta mehe elust jäädavalt kadunud?

Kui seda raamatut loed, siis saad nendele küsimustele kindlasti vastused.  Mulle meeldis muidugi ka lugu mis Allis mehele rääkis, mis see oli, siis lugege ja saate teada.

Kaks täiesti erinevat inimest, aga nende saladused on mõlemale väga ohtlikud.  Mulle meeldis see lugu. Pinget ja põnevust jätkus kuni viimaste lehekülgedeni. Mõttemäng, mis tõe välja tulemisel võis olla lausa hukutav. Mida rohkem saladused paljastuma hakkasid, seda pingelisemaks läks lugemine, kuni lõppes suure pauguga. Sõna otseses mõttes.

Vahel oli küll selline tunne, et kohe-kohe juhtub midagi sellist, mida ei saa tagasi keerata. Kumbki tegelastest saab hakkama millegi sellisega, mis sind korralikult läbi raputab.  Ma ei suutnud kogu lugemise aja lõpplahendust ära arvata. See meeldis mulle ka, et pinget selles loos jätkus ikka pikalt.

Ma ei osanud kogu lugemise aja arvata, et see vaikne ja soliidne mees võiks tõesti olla selline nagu lõpus selgus. Ta tundus mulle küll kummaline, kuid siiski paistis,et

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole! Kuigi praegu on just see aeg, et kodus olla, siis midagi pingelist ja põnevat sobiks sellesse aega minu arvates hästi!

Veriapelsin(2019)

Veriapelsin(2019)(269lk)

Autor: Harriet Tyce

Tutvustus

Alisonil on olemas kõik. Jumaldav abikaasa, hurmav tütar ja tõusuteel karjäär – talle on äsja antud kaitsta esimene mõrvajuhtum. Aga kõik ei ole kunagi nii, nagu paistab …Ainult üks õhtu veel. Siis teen sellele lõpu. Alison joob liiga palju. Ta jätab oma pere hooletusse. Ja tal on armulugu kolleegiga, kelle kalduvus piire ületada võib olla suurem, kui Alison taluda suudab. Ma tegin seda. Ma tapsin ta. Mind peaks kinni pandama. Alisoni klient ei eita, et ta pussitas oma abikaasat – ta tahab end süüdi tunnistada. Ja siiski on tema loos midagi sügavalt valesti. Selle naise päästmine võib olla Alisoni esimene samm iseenda päästmise teel. Ma vaatan sind. Ma tean, mida sa teed. Kuid keegi on Alisoni saladustest teadlik. Keegi, kes tahab, et Alison tehtu eest maksaks, ja kes ei peatu enne, kui Alison on kõigest ilma jäänud.

Paeluv romaan, mis uurib hirmu ja iha, armukadeduse ja reetmise, armastuse ja viha võimu. „Veriapelsin” toob meieni suurepärase uue hääle psühholoogilise põneviku maastikul.

Ma ei oleks osanud oodata, et üks raamat võib olla nii põnev, et ma ei suuda seda sekundikski käest panna. Kuid seekordne raamat oli seda ja veel ka kõike muud.

Peategelaseks on Alison, kes on heal järjel advokaat ja tema ülesandeks on kaitsta naist, kes on jõhkral viisil tapnud oma abikaasa. Kuid miks? Ja kas tõesti vastab kõik tõele, mis naine talle on rääkinud? Kas ta tõesti tappis oma abikaasa, mida lugu edasi seda rohkem Alison selles kahtlema hakkab.

Mida edasi lugesin, seda põnevamaks läks. Eks siin loos oli kõike, nii kurbust kui ka viha aga samas ka mõned õnnelikud hetked.

Olen leidnud taas ühe psühholoogilise põneviku, mis mulle väga meeldis. Ja seda kõike täitsa juhuslikult. Mind kutsus lugema rohkem see pealkiri veriapelsin ja sisututvustuse unustasin täielikult.

Elasin Alisonile kaasa, et ta saaks kõigega hakkama ja tõde paljastuks. Muidugi sellist lõppu ei osanud ma üldse oodata. Oli küll veidike teistmoodi kui tavaliselt, kuid siiski täitsa nauditav lugemine.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole.

 

Too mind tagasi(2018)

Too mind tagasi(2018)(302lk)

Autor: B.A. Paris

Tutvustus

„Too mind tagasiˮ paneb sind kahtlema kõiges ja kõigis kuni pööreterohke lõppvaatuseni.

Finn ja Layla on Prantsusmaal, teel suusapuhkuselt koju otsustavad nad maantee ääres korraks peatuse teha. Finn läheb tualetti, Layla jääb autosse. Kui Finn naaseb, ei ole naist enam autos. Otsingutest hoolimata jääb Layla kadunuks.

Kaksteist aastat hiljem, tagasi Inglismaal, on Finn kihlatud Layla õe Elleniga. Ta on õnnelik ja minevik meenub talle harva. Kuni ühel päeval leiab ta koju tulles Elleni diivanil kössitamas. Naisel on midagi sõrmede vahel. Midagi, millel on tähendus vaid Finni, Elleni ja … Layla jaoks.

Päevad mööduvad ning Finn ja Ellen hakkavad saama aina enam kummalisi märke Layla kohalolust. Mida rohkem küsimusi üles kerkib, seda pingelisemaks nende suhe muutub.

Kas võib olla, et Finni esimene armastatu Layla on elus ja otsustanud pärast kõiki neid aastaid mehega jälle ühendust võtta? Või on salapäraste ja aina painavamate märguannete taga isik, kes naise röövis?

Närvekõditav psühholoogiline põnevik „Too mind tagasi“ on Prantsuse-Iiri kirjaniku B. A. Parise kolmas romaan. Tema varasemaid teoseid – eesti lugejatelegi tuttavaid „Suletud uste taga“ ja „Murdumine“ – on tõlgitud rohkem kui 40 keelde.

Kuna ma olen lugenud varem ilmunud kahte raamatut, siis haarasin ka selle endale lugemisse ja ma kinnitan, et see oli sama pööraselt pingeline kui eelmised. Elasin nii kaasa, et unustasin isegi magama minna ja muudkui lugesin, tahtsin nii väga teada, mis saab edasi ja kas kõik saladused, mis tegelaste vahel on leiavad ikka lahenduse.

Seekordse osa peategelasteks on Finn ja Layla. Nad otsustavad minna reisile Prantsusmaale. Sealt tagasi tulles teevad nad peatuse, et natuke puhata ja siis edasi sõita. Kuid midagi juhtub tol ööl parklas ja Layla läheb kaduma. Kas ta on tõesti röövitud nagu seda arvab Finn? Või mis ikkagi juhtus Laylaga tol saatuslikul ööl, seda peate te kallid sõbrad ise lugema.

Ma kinnitan, et kõik kolm raamatut on väga head põnevikud ja väärivad lugemist. Kes muidugi armastab selliseid raamatuid, siis võiks neid lugeda.

Mulle meeldis, et autor suutis hoida pinget kuni lõpuni ja adrenaliini jätkus selles loos piisavalt, et mind kella 3ni üleval hoida.

Autorile omane kirjutamistiil ja pingest särisev lugu, need on need kaks komponenti, mis suudavad sind viia maailmasse, kus vahel on tõesti tunne, et sa ei saa enam kedagi usaldada ja kõik kes on sulle kallid võivad sind halastamatult reeta.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et teile võiks need kolm raamatut meeldida. Soovin kõigile kaunist ööd ja näeme kindlasti veel. Kui mitte sel kuul siis järgmisel kindlasti.

 

NB!

Siit ka üleskutse kõigile, kas keegi oskab midagi samalaadset soovitada? Kus oleks nii pinget kui ka tegu oleks psühholoogilise põnevikuga, mis mulle väga meeldivad.

Eks loen ka krimiromaane, kuid need raamatud paeluvad hetkel mind rohkem.  Kes oskab soovitada, siis kirjutagu postituse alla.

Murdumine(2017)

Murdumine(2017)(349lk)

Autor: B.A Paris

Tutvustus

Menuki „Suletud uste tagaˮ autorilt!
Kui sa ei saa usaldada iseennast, siis keda sa üldse usaldada saad? Ühel tormisel ööl võtab Cass abikaasa hoiatusest hoolimata vastu otsuse sõita koju mööda käänulist ja eraldatud metsateed. Läbi paduvihma sõites näeb ta tee ääres peatunud autot. Autot, milles istub naine. Selle asemel et abi pakkuda, sõidab Cass edasi. Ja nüüd on metsas nähtud naine tapetud.
Alates tollest saatuslikust ööst hakkab ka ta enda elu koost lagunema. Ta ei mäleta, kuhu parkis poodi minnes oma auto või miks ta ostis lapsevankri, kui tal pole last. Ja kas ühel õhtul köögilaual nähtud nuga oli tõeline või pelgalt viirastus. Cass ei suuda vabaneda süütundest – mõttest, et oleks saanud naise päästa – ega vaikivatest telefonikõnedest. Nagu ka tundest, et keegi jälgib teda …
Prantsuse-Iiri taustaga B. A. Paris sai 2016. aastal tuntuks oma debüütromaaniga „Suletud uste taga“, millest sai kiiresti ülemaailmne menuk ja mida on nüüdseks tõlgitud 40 keelde. „Murdumine“ on tema teine romaan, järjekordne maiuspala psühholoogiliste põnevike sõpradele. B. A. Paris on üles kasvanud Inglismaal, aga elab praegu koos abikaasa ja viie tütrega Prantsusmaal.

Kuna ma varemalt olen lugenud temalt eesti keeles ilmunud esimest osa lugenud, siis ei kahelnud üldse ja alustasin lugemist. Ma ei pidanud üldse pettuma. Nii pingeline, kuid samas kõhe lugu reetmisest, mida ei oleks osanud üldse oodatagi.

Ma ei oodanud sellist lõppu ja et süüdi on veel need tegelased, siis oli minu jaoks lõpp suur üllatus. Autor suutis pinget ja põnevust hoida kuni lõpuni.  Ma usun, et sellest autorist saab üks mu lemmikuid, kelle raamatuid lugedes tunnen, et olen ka ise sinna loosse segatud, kuid siiski veel lugejana.

Seekordses loos on peategelaseks Cass.  Ühel tormisel ööl sõidab ta mööda metsateed koju. Vihma sajab ja ühtäkki märkab ta seal üht autot, milles istub naine.  Ta mõtleb endamisi,kas peatuda ja minna vaatama, kas midagi on juhtunud või sõita edasi. Ta otsutab edasi sõita ja järgmisel päeval kuuleb ta uudisest, et sel samal teel on tapetud naine.

Muidugi on see tema jaoks täielik šokk ja ta püüab kogu hingest seda sündmust unustada. Kuid tal ei lasta seda teha, keegi helistab pidevalt ja ta hakkab endas kahtlema, kas tal on ikka kõik korras. Kuidas ta sellest olukorrast välja rabeleb, seda peate te ise lugema.

Mulle tundus peategelane Cass kuidagi seda sorti naine, kes  annab endast kõik, et kõik oleks hästi, kuid siiski ei suuda niipalju mõista, et teda on reedetud, kes seda teeb ja millised on tagajärjed, seda peate te ise lugema.

Kuidas ta jõuab tõdemuseni, et talle kallid inimesed võivad osutuda koletisteks ja kes nad on seda lugege kallid sõbrad ise. Ma ei oodanud sellist lõppu ja kindlasti jääb mulle see lugu kauaks ajaks meelde.

Soovitan teistelegi seda autorit, kes veel tema raamatuid pole lugenud, siis tehku seda. Ma usun, et te ei pea kahetsema.

Harakad(2019)

Lugemiseväljakutse 2019

24. Raamat, milles on pühendus (Raamatus võib olla käsitsi kirjutatud pühendus (teile endale või kellelegi teisele) ja võib olla ka autori pühendus oma lähedastele, nii nagu on paljudes raamatutes.)

Harakad(2019)(304lk)

Autor: Mark Edwards

Tutvustus

Hirm elab naaberkorteris … Jamie ja Kirsty on oma esimesse ühisesse kodusse kolides optimistlikud. Nende helges tulevikus ootab abielu ja pere loomine. Uue maja elanikud tunduvad sõbralikud: kirjanik ja keskealine taimetark üleval ning otse nende all abielupaar Lucy ja Chris Newton, kes neid avasüli tervitavad.

Algus uues kodus on kui idüll, aga siis hakkab juhtuma veidraid asju. Nende lävele jäetakse surnud rotte. Nad kuulevad häirivaid hääli, pealegi – mis kõige hullem – öösiti. Kui Jamie parim sõber kohutavas õnnetuses viga saab, avastavad nad, et tegu polnud pelgalt halva juhuse ja kokkusattumusega – toimumas on midagi palju pahaendelisemat. Kui Jamie ja Kirsty meeleheite äärele aetakse, vannub Jamie, et hakkab vastu. Ent tal pole aimugi, millega silmitsi seisab.

„Harakad“ on pingeline psühholoogiline põnevik, mille koletisteks pole vampiirid ega deemonid, vaid inimesed naaberkorterist. Mark Edwards on tänapäeva üks menukamaid ja produktiivsemaid briti põnevuskirjanikke. „Harakad“ on tema esimene ja senini loetuim romaan, mida on üle maailma ostetud ligi miljon eksemplari.

„Väga kaval ja tempokas lugu, mis jäi lõpuni ootamatuks.“ – Elizabeth Haynes

Raamatut lugedes tekkis tunne, et ma olen sattunud kummalisse maailma. Kuigi tegelased on täiesti tavalised inimesed oma igapäeva murede ja rõõmudega.

Jamie ja Kristy kolivad enda uude kodu. Kõik on alguses kena ja rahulik, nagu paradiisis. Kuid mida sündmused edasi liiguvad, seda pingelisemaks lugu pöörab. Mis peale saatuslikku avariid juhtub, seda poleks keegi osanud oodata. Kellega see juhtus ja mis sai edasi, peate kallid lugejad ise lugema.

Mulle meeldis see lugu. Omamoodi kaval ja tempokas lugemine, mille lõpp tuli mulle suure üllatusena. Ma ei oodanud sellist lõppu, ju tahtsin midagi muud.

Pinge muudkui keris ja keris, kuni lõpus täielikult plahvatas. Mulle meeldis, et loos oli läbivalt tunda pinget aga ka sündmused olid üsnagi adrenaliinist nõretavad ja pööraselt kirjutatud. Kuna ma pole varem seda autorit lugenud, siis proovin seda viga parandada ja loen läbi ka esimese raamatu,mis on temalt eesti keeles ilmunud.

Tegu on siis psühholoogilise põnevikuga ja võin kinnitada, et täpselt nii see ka oligi. Ma poleks arvanud, et mõned inimesed saavad olla nii õelad ja kurjad. Mul oli Jamiest ja Kristyst nii kahju. Selliseid naabreid ei tahaks kellelegi, nagu nemad seda said.

Miski selle loo juures tõmbas mind enda poole. Ma lugesin ja lugesin ning alles siis kui pool loost oli läbi suutsin teha hingetõmbe pausi. Eks teised kohustused tahtsid ka täitmist. Mul on hea meel, et lugesin ja julgen ka teistele soovitada. Ma usun, et te ei kahetse kui seda lugu loete. Põnevust jagub kuni viimaste lehekülgedeni.

Soovin kõigile kaunist päeva ja näeme veel!