Harakad(2019)

Lugemiseväljakutse 2019

24. Raamat, milles on pühendus (Raamatus võib olla käsitsi kirjutatud pühendus (teile endale või kellelegi teisele) ja võib olla ka autori pühendus oma lähedastele, nii nagu on paljudes raamatutes.)

Harakad(2019)(304lk)

Autor: Mark Edwards

44792740

Tutvustus

Hirm elab naaberkorteris … Jamie ja Kirsty on oma esimesse ühisesse kodusse kolides optimistlikud. Nende helges tulevikus ootab abielu ja pere loomine. Uue maja elanikud tunduvad sõbralikud: kirjanik ja keskealine taimetark üleval ning otse nende all abielupaar Lucy ja Chris Newton, kes neid avasüli tervitavad.

Algus uues kodus on kui idüll, aga siis hakkab juhtuma veidraid asju. Nende lävele jäetakse surnud rotte. Nad kuulevad häirivaid hääli, pealegi – mis kõige hullem – öösiti. Kui Jamie parim sõber kohutavas õnnetuses viga saab, avastavad nad, et tegu polnud pelgalt halva juhuse ja kokkusattumusega – toimumas on midagi palju pahaendelisemat. Kui Jamie ja Kirsty meeleheite äärele aetakse, vannub Jamie, et hakkab vastu. Ent tal pole aimugi, millega silmitsi seisab.

„Harakad“ on pingeline psühholoogiline põnevik, mille koletisteks pole vampiirid ega deemonid, vaid inimesed naaberkorterist. Mark Edwards on tänapäeva üks menukamaid ja produktiivsemaid briti põnevuskirjanikke. „Harakad“ on tema esimene ja senini loetuim romaan, mida on üle maailma ostetud ligi miljon eksemplari.

„Väga kaval ja tempokas lugu, mis jäi lõpuni ootamatuks.“ – Elizabeth Haynes

Raamatut lugedes tekkis tunne, et ma olen sattunud kummalisse maailma. Kuigi tegelased on täiesti tavalised inimesed oma igapäeva murede ja rõõmudega.

Jamie ja Kristy kolivad enda uude kodu. Kõik on alguses kena ja rahulik, nagu paradiisis. Kuid mida sündmused edasi liiguvad, seda pingelisemaks lugu pöörab. Mis peale saatuslikku avariid juhtub, seda poleks keegi osanud oodata. Kellega see juhtus ja mis sai edasi, peate kallid lugejad ise lugema.

Mulle meeldis see lugu. Omamoodi kaval ja tempokas lugemine, mille lõpp tuli mulle suure üllatusena. Ma ei oodanud sellist lõppu, ju tahtsin midagi muud.

Pinge muudkui keris ja keris, kuni lõpus täielikult plahvatas. Mulle meeldis, et loos oli läbivalt tunda pinget aga ka sündmused olid üsnagi adrenaliinist nõretavad ja pööraselt kirjutatud. Kuna ma pole varem seda autorit lugenud, siis proovin seda viga parandada ja loen läbi ka esimese raamatu,mis on temalt eesti keeles ilmunud.

Tegu on siis psühholoogilise põnevikuga ja võin kinnitada, et täpselt nii see ka oligi. Ma poleks arvanud, et mõned inimesed saavad olla nii õelad ja kurjad. Mul oli Jamiest ja Kristyst nii kahju. Selliseid naabreid ei tahaks kellelegi, nagu nemad seda said.

Miski selle loo juures tõmbas mind enda poole. Ma lugesin ja lugesin ning alles siis kui pool loost oli läbi suutsin teha hingetõmbe pausi. Eks teised kohustused tahtsid ka täitmist. Mul on hea meel, et lugesin ja julgen ka teistele soovitada. Ma usun, et te ei kahetse kui seda lugu loete. Põnevust jagub kuni viimaste lehekülgedeni.

Soovin kõigile kaunist päeva ja näeme veel!

 

Advertisements

Seal,kus laulavad näkid(2016)

Lugemiseväljakutse 2019

29. Raamat, mille tegevus toimub sinu sünni- või elukohas

Seal, kus laulavad näkid(2016)(264lk)

Autor: Marek Kahro

29861189

Tutvustus

Maia on aastaid meeste tähelepanu nautinud, kuid püsivat armastust pole ta leidnud. Ta töötab väikeses alevikus õpetajana ning kasvatab erksaloomulist tütart. Naise üksluine elu võtab jahmatava pöörde, kui tema klassi saabub uus õpilane, poiss nimega Artur. Poiss toob Maiale uuesti meelde nooruspõlves läbielatud tragöödia: tema peigmees uppus aleviku läheduses asuvasse järve, mille kohta räägitakse õõvastavaid legende. Naine hakkab kahtlustama, et Artur on otseselt seotud viimastel aastatel toimunud vägivaldsete mõrvadega ning järgmine ohver võib olla juba Maia ise.

„Seal, kus näkid laulavad” on psühholoogiline põnevik, mis kirjeldab hirmu laastavat mõju inimesele ja ühiskonnale. Romaan võitis kirjanduskonkursil Bestseller 2015 esikoha ilukirjanduse žanris. Žürii peab seda konkursi kõige põnevamaks raamatuks. See haarab sind nii endasse, et sul pole võimalik seda enne käest panna, kui hommik koidab ja viimane lehekülg läbi.

Marek Kahro on sündinud 1987. aastal ja ta elab Võrumaal. Varem on tema sulest ilmunud noorteromaanid „Kaljud ja kameeleonid” (2011), „Päikseta paradiis” (2012) ja „Viisteist naeratust” (2014).
Mareki enda sõnul huvitab teda see, kuidas isiksus areneb ja miks kurjus nii sageli inimhinges esile kerkib. Seetõttu on kõik tema raamatud psühholoogilise kallakuga ning neis tegutsevad omamoodi kangelased, kes osutuvad raskesse olukorda sattudes arvatust palju tugevamaks.

Minu jaoks oli see raamat täielik pettumus. Lootsin midagi rohkemat ja põnevamat lugu kui see minu jaoks oli. Ju siis minu ootused olid teised. Sisututvustust lugedes, arvasin, et täitsa põnev lugemine tuleb, kuid pidin pettuma. Ju siis olen pingelisemaid psühholoogilisi põnevikke lugenud.  Minu jaoks ei pea see lause paika, et loed niikaua kuni hommikuni. Ma lausa sundisin ennast seda lugema. Kuna ma laenutasin selle just spetsiaalselt lugemiseväljakutse punkti jaoks, siis eks ta sinna sobitubki.  Võib-olla kunagi tulevikus annan autorile teise võimaluse. Kuna see juhtub, seda ma ei tea.

Igatahes goodreadsis saab raamat minult vähemalt kolm tähte, selle eest, et sisututvustus oli minu jaoks põnevam kui lugu seda ise oli. See on minu arvamus ja kes arvab, et võiks lugeda siis tehke seda.  Kahju, et pidin pettuma. Lohutan ennast sellega, et on palju teisi raamatuid, mis ootavad lugemist. Alustasin seda hommikul ja paari tunni pärast seda lõpetades, küsisin endalt, kas ma ikka pidin seda lugema, oleksin võinud ju midagi muud lugeda.

Autori vastu ei ole mul midagi. Ju siis seekord mulle see konkreetne raamat ei meeldinud ehk tulevikus kohtun temaga jälle. Ise küll loodan, et peaksin andma teise võimaluse, aga eks seda veel vaatan.

Teistele soovituseks nii palju, et kes arvab, et on tema jaoks hea lugemine, siis see on tema arvamus ja mina vaidlema ei hakka.

Soovin kõigile raamatusõpradele põnevaid raamatuid. Et leiaksite igas päevas midagi head!!

Ainus tütar(2017)

Lugemiseväljakutse 2019

18. Raamat sõbra või sõbranna riiulist

Ainus tütar(2017)

Autor: Anna Snoekstra

33823620

Tutvustus

Kodu võib olla maailma kõige ohtlikum paik

Selles judinaid tekitavas psühholoogilises põnevikus muutub ühe naise sünge minevik teise tapvalt ohtlikuks tulevikuks.

Kuueteistaastane Rebecca Winter KAOB 2003. aastal

Ta on senimaani oma suvevaheajast rõõmu tundnud, kiirtoidukohas töötanud, ühe vanema poisi järele õhanud ja parima sõbrannaga poodides vargil käinud. Juhtuma hakkavad salapäraselt pahaendelised asjad – öösiti justkui oleks keegi tema toas, ette tuleb teadvusetushetki ja tunnet, nagu keegi teda jälgiks –, ent Becil pole õrna aimugi, mis teda ees ootab.

Üksteist aastat hiljem tuleb keegi tema ASEMELE

Keegi noor naine, kes on pärast vahistamist meeleheitel ja väidab, et tema ongi kümne aasta eest kadunud Bec.
Peagi elab petis Beci elu. Magab tema voodis. Kallistab tema ema ja isa. Õpib selgeks tema parimate sõprade nimed. Mängib näitemängu tema nooremate vendadega.
Aga Beci lahke pere ja innukad sõbrad pole päris need, kellena näivad. Kui petisel õnnestub Beci juhtumiga tegelev politseiuurija valejälgedele juhtida, hakkab ta ise tõelise Bec Winteri elusse süüvima – ja peagi taipab, et see, kes iganes Beci minema viis, on ikka veel vabaduses ning teda ennast ähvardab oht.

Kuna nädalavahetusel sai natuke uuritud ka sõbranna riiulit, siis niimoodi see raamat ka minuni jõudis. Küsisin talt otse, et mida huvitavat võiksin ma tema riiulist lugeda  ja niimoodi see raamat tema juurest minu juurde rändaski. Tema teada pidid mulle väga psühholoogilised põnevikud meeldima ja ta ei eksinud.  Peategelaseks on Rebecca Winter, kes töötab täiesti tavalises toidukohas ja kes ei suuda enam taluda seda, et teda jälgitakse ja ta on sellest nii hirmul, et ei suuda enam isegi parima sõbrannaga sellest rääkida. Kuid siis äkki ta kaob. Täiesti jäljetult, isegi politsei ei suuda teda leida. Kedagi vastutusele võtta ka pole.

Kuid siis 11 aastat hiljem ilmub ta välja, aga keegi ei tea, et see pole sama tüdruk, kes siis ära kadus. Kui ka teda hakkab ähvardama oht, peab ta lõpetama valetamise ja leidma üles, kus on tegelik Bec Winter. Kas ta suudab seda ja millised on tagajärjed valetamisele, seda peate te ise lugema. Ma ei tea muidugi, kas seda autorit on veel tõlgitud, aga ma vähemalt loodan, et on, kui ei siis ootan muidugi et tõlgitaks.

Sellised raamatud meeldivad mulle täiega. Ma ei suutnud lugemist lõpetada. Ma tahtsin ka nii väga teada, mis sai tegelikust Becist ja kas ta tõesti on veel elus. Kahju oli muidugi sellest, et lugu nii kiiresti läbi sai. Või lugesin mina liiga kiiresti. Igatahes loo tempo oli täpselt selline, millel iga lugeja suudab järge hoida. Ma julgen küll ka teistele seda raamatut soovitada. Kohati oli ikka hirmus ka. Aga mida edasi ma lugesin, seda põnevamaks lugu läks. Lugu ise on kirjutatud nii minevikus kui ka ajal, mis peaks olema siis aeg, kus aastad on edasi läinud ja kes on see naine, kes nüüd tema kohale asus.

Mulle väga meeldis ja soovitan ka teistele. Kellele sellised raamatud meeldivad, võiksid ka selle raamatu läbi lugeda. Oh mul on nüüd nii palju muljeid jagada, kuna pean sõbrannale ju selle raamatu tagasi viima. Kuna ta on ka seda lugenud, siis muljete jagamist tuleb kõvasti. Teile soovin kaunist talvepäeva ja kohtume taas.

Võõras sinu majas(2018)

Võõras sinu majas(2018)(252lk)

Autor: Shari Lapena

39931411

Tutvustus

Selles ümbruskonnas varitseb oht kodu lähedal. Põnevik täis saladusi ja keerdkäike, millele ei näi tulevat lõppu – menuki „Teisel pool seina“ autorilt.

Ta silmitseb naist murelikult. „Kuidas sa end tunned?“
Too tahaks öelda: Olen kabuhirmul. Selle asemel lausub ta õrnalt naeratades: „Hea on olla kodus.“
Karen ja Tom on õnnelikud – neil on kena kodu New Yorgi ühes põhjapoolses eeslinnas, nad on värskelt abiellunud ning neil pole lapsi, kes nende mugavat kooselu häiriksid.
Ent ühel õhtul tuleb Tom koju ja leiab, et Karen on kadunud – tema autot pole ning näib, nagu oleks naine lahkunud kiirustades. Isegi rahakott ühes telefoni ja isikutunnistusega on maha jäänud.
Kostab koputus uksele – lävel seisab politseinik, et viia Tom haiglasse, kuhu on toimetatud tema naine. Karen oli teinud avarii, sest kaotas kontrolli auto üle, kui kihutas läbi halvima kuulsusega linnaosa.
Õnnetusest pääseb Karen ajupõrutuse ja mõne kriimuga. Kõik on enam-vähem korras, ent naine ei mäleta, mida ta tegi või kus oli, kui avarii juhtus. Võmmide arvates on tema mälukaotus väga mugav ning nad kahtlustavad, et asi pole päris puhas.
Karen naaseb koos Tomiga koju, et kosuda ja eluga edasi minna. Siin tõdeb ta, et majas on asju liigutatud. Kõik pole päris nii, nagu olema peaks. Keegi on käinud majas sees. Ja politseil on lõputult küsimusi.

Sest selles majas on igaüks omamoodi võõras. Igaühel on midagi varjata. Midagi, mille mahavaikimise nimel võiks koguni tappa.

Seekordses osas on adrenaliinitase nii kõrgele aetud, et lugemine oli väga ladus ja põnevust jätkus kuni lõpulehekülgedeni. Peategelasteks on Karen ja Tom, kes elavad majas, mis pealtnäha paistab täiesti tavaline. Kui Karen avastab, et tema majas on keegi käinud ja nende asju liigutanud, siis hakkab ta paanitsema ja mis sündmused edasi juhtuvad, seda peate te ise lugema. Mulle väga meeldis ja ma loodan, et peagi ilmub veel mõni selle autori raamat. Tegemist on psühholoogilise põnevikuga, mis haarab sind endasse ja enne lahti ei lase kui oled teada saanud tõe ja süüdlase, kes seda kõike tegi. Nautimist oli palju kui nii võib öelda. Mis peamine, ma ei suutnud kordagi raamatut käest ära panna. Viimasel ajal on mulle need põnevikud väga meeldima hakanud ja midagi muud pole suutnud lugeda, kuna keskendusin ainult ühele loole. Mis kõige tähtsam, sain lugeda seda niikaua kui tahtsin, sest laenutasin selle ellu keskkonna vahendusel. Nüüd ei teagi, mis edasi võiks lugeda, kuna mõtteid pole üldse, mida edasi lugeda. Kas keegi soovitaks midagi samalaadset või midagi muud, mis aitaks paremini sellest loost üle saada? Ei taha jälle lugemisauku kukkuda seega pean midagi järgmiseks lugemiseks valima, muidu jään jälle toppama. Mulle meeldis ja soovitan teistelegi! Päikest kõigile!

Paha-paha tüdruk(2017)

Paha-paha tüdruk(2017)(303lk)

Autor: Tammy Cohen

36190832

Tutvustus

Sa näed oma töökaaslasi iga päev.
Aga mis on see, mida sa nendes ei näe?

Amira, Sarah, Paula, Ewan ja Charlie on aastaid koos töötanud – nad teavad, millist kohvi keegi neist eelistab, kelle isiklik elu on üks suur sasipundar, kes ei saa laste pärast öösiti magada. Kuid nende mugav kontorirutiin lüüakse segi, kui saabub uus agressiivne ülemus…
Korraga muutub õhustik kõhedaks.
Kes salamisi teisi vihkab?
Keda piinab minevik?
Kes on suuteline mõrvaks?

Raamatut alustades oli mul kahtlus, kas see lugu üldse mind kõnetab, et suudaksin edasi lugeda. Algus oli raske aga siiski sai loetud, mida leheküljed edasi seda rohkem vinti juurde keerati. Kohati oli tegu kurva ja masendava looga. Kuna tegelasi oli palju ja neil omi muresid kuhjaga. Ma ei arvanud kuni lõpuni ära, mis sai nendest lastest,kes lapsendamisse anti ja kes oma elu pidid ostsast peale alustama. Kuid lõpplahendus tõi kõik vastused tekkinud küsimustele, siis ma ei kahelnud üldse, et tegu oli väga närvekõditava raamatuga. Psühholoogiline põnevik, nagu seda meile lugejatele tutvustati. Mis on ka tõsi. Vot milleni erinevad suhted võivad inimese viia. Keegi poleks osanud sellist lõppu oodata, isegi mina kes ma neid põnevikke päris palju loen. Erinevad tegelased ja nende mured, mis mõned olid ikka väga meeleheitlikud ja kurvad. Kuid eks iga asi saab omal ajal lahenduse ja epiloogi lugedes, tekkis küll kõhe tunne ja hakkasin mõtlema juba edasi, mis saab siis kui minevik inimesed üles otsib. Siis paljastuvad kõik saladused ja miski ei jää enam saladuseks. Mulle see raamat meeldis ja ta saab ka minult täitsa viis tärni, mis on väga hea tulemus. Kuna lugu algas aeglaselt ja keris siis järjest pingelisemaks, siis mulle see meeldis ja sellepärast ma raamatu lõpuni lugesingi. Aitäh Päikese kirjastusele, et nad selle autori raamatu meieni tõid. Ja et ma raamatukogus ei kõhelnud üldse, kui riiulist selle raamatu endale haarasin. Päikest kõigile.