Veriapelsin(2019)

Veriapelsin(2019)(269lk)

Autor: Harriet Tyce

44284570._SX318_

Tutvustus

Alisonil on olemas kõik. Jumaldav abikaasa, hurmav tütar ja tõusuteel karjäär – talle on äsja antud kaitsta esimene mõrvajuhtum. Aga kõik ei ole kunagi nii, nagu paistab …Ainult üks õhtu veel. Siis teen sellele lõpu. Alison joob liiga palju. Ta jätab oma pere hooletusse. Ja tal on armulugu kolleegiga, kelle kalduvus piire ületada võib olla suurem, kui Alison taluda suudab. Ma tegin seda. Ma tapsin ta. Mind peaks kinni pandama. Alisoni klient ei eita, et ta pussitas oma abikaasat – ta tahab end süüdi tunnistada. Ja siiski on tema loos midagi sügavalt valesti. Selle naise päästmine võib olla Alisoni esimene samm iseenda päästmise teel. Ma vaatan sind. Ma tean, mida sa teed. Kuid keegi on Alisoni saladustest teadlik. Keegi, kes tahab, et Alison tehtu eest maksaks, ja kes ei peatu enne, kui Alison on kõigest ilma jäänud.

Paeluv romaan, mis uurib hirmu ja iha, armukadeduse ja reetmise, armastuse ja viha võimu. „Veriapelsin” toob meieni suurepärase uue hääle psühholoogilise põneviku maastikul.

Ma ei oleks osanud oodata, et üks raamat võib olla nii põnev, et ma ei suuda seda sekundikski käest panna. Kuid seekordne raamat oli seda ja veel ka kõike muud.

Peategelaseks on Alison, kes on heal järjel advokaat ja tema ülesandeks on kaitsta naist, kes on jõhkral viisil tapnud oma abikaasa. Kuid miks? Ja kas tõesti vastab kõik tõele, mis naine talle on rääkinud? Kas ta tõesti tappis oma abikaasa, mida lugu edasi seda rohkem Alison selles kahtlema hakkab.

Mida edasi lugesin, seda põnevamaks läks. Eks siin loos oli kõike, nii kurbust kui ka viha aga samas ka mõned õnnelikud hetked.

Olen leidnud taas ühe psühholoogilise põneviku, mis mulle väga meeldis. Ja seda kõike täitsa juhuslikult. Mind kutsus lugema rohkem see pealkiri veriapelsin ja sisututvustuse unustasin täielikult.

Elasin Alisonile kaasa, et ta saaks kõigega hakkama ja tõde paljastuks. Muidugi sellist lõppu ei osanud ma üldse oodata. Oli küll veidike teistmoodi kui tavaliselt, kuid siiski täitsa nauditav lugemine.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole.

 

Too mind tagasi(2018)

Too mind tagasi(2018)(302lk)

Autor: B.A. Paris

Untitled-3

Tutvustus

„Too mind tagasiˮ paneb sind kahtlema kõiges ja kõigis kuni pööreterohke lõppvaatuseni.

Finn ja Layla on Prantsusmaal, teel suusapuhkuselt koju otsustavad nad maantee ääres korraks peatuse teha. Finn läheb tualetti, Layla jääb autosse. Kui Finn naaseb, ei ole naist enam autos. Otsingutest hoolimata jääb Layla kadunuks.

Kaksteist aastat hiljem, tagasi Inglismaal, on Finn kihlatud Layla õe Elleniga. Ta on õnnelik ja minevik meenub talle harva. Kuni ühel päeval leiab ta koju tulles Elleni diivanil kössitamas. Naisel on midagi sõrmede vahel. Midagi, millel on tähendus vaid Finni, Elleni ja … Layla jaoks.

Päevad mööduvad ning Finn ja Ellen hakkavad saama aina enam kummalisi märke Layla kohalolust. Mida rohkem küsimusi üles kerkib, seda pingelisemaks nende suhe muutub.

Kas võib olla, et Finni esimene armastatu Layla on elus ja otsustanud pärast kõiki neid aastaid mehega jälle ühendust võtta? Või on salapäraste ja aina painavamate märguannete taga isik, kes naise röövis?

Närvekõditav psühholoogiline põnevik „Too mind tagasi“ on Prantsuse-Iiri kirjaniku B. A. Parise kolmas romaan. Tema varasemaid teoseid – eesti lugejatelegi tuttavaid „Suletud uste taga“ ja „Murdumine“ – on tõlgitud rohkem kui 40 keelde.

Kuna ma olen lugenud varem ilmunud kahte raamatut, siis haarasin ka selle endale lugemisse ja ma kinnitan, et see oli sama pööraselt pingeline kui eelmised. Elasin nii kaasa, et unustasin isegi magama minna ja muudkui lugesin, tahtsin nii väga teada, mis saab edasi ja kas kõik saladused, mis tegelaste vahel on leiavad ikka lahenduse.

Seekordse osa peategelasteks on Finn ja Layla. Nad otsustavad minna reisile Prantsusmaale. Sealt tagasi tulles teevad nad peatuse, et natuke puhata ja siis edasi sõita. Kuid midagi juhtub tol ööl parklas ja Layla läheb kaduma. Kas ta on tõesti röövitud nagu seda arvab Finn? Või mis ikkagi juhtus Laylaga tol saatuslikul ööl, seda peate te kallid sõbrad ise lugema.

Ma kinnitan, et kõik kolm raamatut on väga head põnevikud ja väärivad lugemist. Kes muidugi armastab selliseid raamatuid, siis võiks neid lugeda.

Mulle meeldis, et autor suutis hoida pinget kuni lõpuni ja adrenaliini jätkus selles loos piisavalt, et mind kella 3ni üleval hoida.

Autorile omane kirjutamistiil ja pingest särisev lugu, need on need kaks komponenti, mis suudavad sind viia maailmasse, kus vahel on tõesti tunne, et sa ei saa enam kedagi usaldada ja kõik kes on sulle kallid võivad sind halastamatult reeta.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et teile võiks need kolm raamatut meeldida. Soovin kõigile kaunist ööd ja näeme kindlasti veel. Kui mitte sel kuul siis järgmisel kindlasti.

 

NB!

Siit ka üleskutse kõigile, kas keegi oskab midagi samalaadset soovitada? Kus oleks nii pinget kui ka tegu oleks psühholoogilise põnevikuga, mis mulle väga meeldivad.

Eks loen ka krimiromaane, kuid need raamatud paeluvad hetkel mind rohkem.  Kes oskab soovitada, siis kirjutagu postituse alla.

Murdumine(2017)

Murdumine(2017)(349lk)

Autor: B.A Paris

murdumine_kaas final.indd

Tutvustus

Menuki „Suletud uste tagaˮ autorilt!
Kui sa ei saa usaldada iseennast, siis keda sa üldse usaldada saad? Ühel tormisel ööl võtab Cass abikaasa hoiatusest hoolimata vastu otsuse sõita koju mööda käänulist ja eraldatud metsateed. Läbi paduvihma sõites näeb ta tee ääres peatunud autot. Autot, milles istub naine. Selle asemel et abi pakkuda, sõidab Cass edasi. Ja nüüd on metsas nähtud naine tapetud.
Alates tollest saatuslikust ööst hakkab ka ta enda elu koost lagunema. Ta ei mäleta, kuhu parkis poodi minnes oma auto või miks ta ostis lapsevankri, kui tal pole last. Ja kas ühel õhtul köögilaual nähtud nuga oli tõeline või pelgalt viirastus. Cass ei suuda vabaneda süütundest – mõttest, et oleks saanud naise päästa – ega vaikivatest telefonikõnedest. Nagu ka tundest, et keegi jälgib teda …
Prantsuse-Iiri taustaga B. A. Paris sai 2016. aastal tuntuks oma debüütromaaniga „Suletud uste taga“, millest sai kiiresti ülemaailmne menuk ja mida on nüüdseks tõlgitud 40 keelde. „Murdumine“ on tema teine romaan, järjekordne maiuspala psühholoogiliste põnevike sõpradele. B. A. Paris on üles kasvanud Inglismaal, aga elab praegu koos abikaasa ja viie tütrega Prantsusmaal.

Kuna ma varemalt olen lugenud temalt eesti keeles ilmunud esimest osa lugenud, siis ei kahelnud üldse ja alustasin lugemist. Ma ei pidanud üldse pettuma. Nii pingeline, kuid samas kõhe lugu reetmisest, mida ei oleks osanud üldse oodatagi.

Ma ei oodanud sellist lõppu ja et süüdi on veel need tegelased, siis oli minu jaoks lõpp suur üllatus. Autor suutis pinget ja põnevust hoida kuni lõpuni.  Ma usun, et sellest autorist saab üks mu lemmikuid, kelle raamatuid lugedes tunnen, et olen ka ise sinna loosse segatud, kuid siiski veel lugejana.

Seekordses loos on peategelaseks Cass.  Ühel tormisel ööl sõidab ta mööda metsateed koju. Vihma sajab ja ühtäkki märkab ta seal üht autot, milles istub naine.  Ta mõtleb endamisi,kas peatuda ja minna vaatama, kas midagi on juhtunud või sõita edasi. Ta otsutab edasi sõita ja järgmisel päeval kuuleb ta uudisest, et sel samal teel on tapetud naine.

Muidugi on see tema jaoks täielik šokk ja ta püüab kogu hingest seda sündmust unustada. Kuid tal ei lasta seda teha, keegi helistab pidevalt ja ta hakkab endas kahtlema, kas tal on ikka kõik korras. Kuidas ta sellest olukorrast välja rabeleb, seda peate te ise lugema.

Mulle tundus peategelane Cass kuidagi seda sorti naine, kes  annab endast kõik, et kõik oleks hästi, kuid siiski ei suuda niipalju mõista, et teda on reedetud, kes seda teeb ja millised on tagajärjed, seda peate te ise lugema.

Kuidas ta jõuab tõdemuseni, et talle kallid inimesed võivad osutuda koletisteks ja kes nad on seda lugege kallid sõbrad ise. Ma ei oodanud sellist lõppu ja kindlasti jääb mulle see lugu kauaks ajaks meelde.

Soovitan teistelegi seda autorit, kes veel tema raamatuid pole lugenud, siis tehku seda. Ma usun, et te ei pea kahetsema.

Harakad(2019)

Lugemiseväljakutse 2019

24. Raamat, milles on pühendus (Raamatus võib olla käsitsi kirjutatud pühendus (teile endale või kellelegi teisele) ja võib olla ka autori pühendus oma lähedastele, nii nagu on paljudes raamatutes.)

Harakad(2019)(304lk)

Autor: Mark Edwards

44792740

Tutvustus

Hirm elab naaberkorteris … Jamie ja Kirsty on oma esimesse ühisesse kodusse kolides optimistlikud. Nende helges tulevikus ootab abielu ja pere loomine. Uue maja elanikud tunduvad sõbralikud: kirjanik ja keskealine taimetark üleval ning otse nende all abielupaar Lucy ja Chris Newton, kes neid avasüli tervitavad.

Algus uues kodus on kui idüll, aga siis hakkab juhtuma veidraid asju. Nende lävele jäetakse surnud rotte. Nad kuulevad häirivaid hääli, pealegi – mis kõige hullem – öösiti. Kui Jamie parim sõber kohutavas õnnetuses viga saab, avastavad nad, et tegu polnud pelgalt halva juhuse ja kokkusattumusega – toimumas on midagi palju pahaendelisemat. Kui Jamie ja Kirsty meeleheite äärele aetakse, vannub Jamie, et hakkab vastu. Ent tal pole aimugi, millega silmitsi seisab.

„Harakad“ on pingeline psühholoogiline põnevik, mille koletisteks pole vampiirid ega deemonid, vaid inimesed naaberkorterist. Mark Edwards on tänapäeva üks menukamaid ja produktiivsemaid briti põnevuskirjanikke. „Harakad“ on tema esimene ja senini loetuim romaan, mida on üle maailma ostetud ligi miljon eksemplari.

„Väga kaval ja tempokas lugu, mis jäi lõpuni ootamatuks.“ – Elizabeth Haynes

Raamatut lugedes tekkis tunne, et ma olen sattunud kummalisse maailma. Kuigi tegelased on täiesti tavalised inimesed oma igapäeva murede ja rõõmudega.

Jamie ja Kristy kolivad enda uude kodu. Kõik on alguses kena ja rahulik, nagu paradiisis. Kuid mida sündmused edasi liiguvad, seda pingelisemaks lugu pöörab. Mis peale saatuslikku avariid juhtub, seda poleks keegi osanud oodata. Kellega see juhtus ja mis sai edasi, peate kallid lugejad ise lugema.

Mulle meeldis see lugu. Omamoodi kaval ja tempokas lugemine, mille lõpp tuli mulle suure üllatusena. Ma ei oodanud sellist lõppu, ju tahtsin midagi muud.

Pinge muudkui keris ja keris, kuni lõpus täielikult plahvatas. Mulle meeldis, et loos oli läbivalt tunda pinget aga ka sündmused olid üsnagi adrenaliinist nõretavad ja pööraselt kirjutatud. Kuna ma pole varem seda autorit lugenud, siis proovin seda viga parandada ja loen läbi ka esimese raamatu,mis on temalt eesti keeles ilmunud.

Tegu on siis psühholoogilise põnevikuga ja võin kinnitada, et täpselt nii see ka oligi. Ma poleks arvanud, et mõned inimesed saavad olla nii õelad ja kurjad. Mul oli Jamiest ja Kristyst nii kahju. Selliseid naabreid ei tahaks kellelegi, nagu nemad seda said.

Miski selle loo juures tõmbas mind enda poole. Ma lugesin ja lugesin ning alles siis kui pool loost oli läbi suutsin teha hingetõmbe pausi. Eks teised kohustused tahtsid ka täitmist. Mul on hea meel, et lugesin ja julgen ka teistele soovitada. Ma usun, et te ei kahetse kui seda lugu loete. Põnevust jagub kuni viimaste lehekülgedeni.

Soovin kõigile kaunist päeva ja näeme veel!

 

Seal,kus laulavad näkid(2016)

Lugemiseväljakutse 2019

29. Raamat, mille tegevus toimub sinu sünni- või elukohas

Seal, kus laulavad näkid(2016)(264lk)

Autor: Marek Kahro

29861189

Tutvustus

Maia on aastaid meeste tähelepanu nautinud, kuid püsivat armastust pole ta leidnud. Ta töötab väikeses alevikus õpetajana ning kasvatab erksaloomulist tütart. Naise üksluine elu võtab jahmatava pöörde, kui tema klassi saabub uus õpilane, poiss nimega Artur. Poiss toob Maiale uuesti meelde nooruspõlves läbielatud tragöödia: tema peigmees uppus aleviku läheduses asuvasse järve, mille kohta räägitakse õõvastavaid legende. Naine hakkab kahtlustama, et Artur on otseselt seotud viimastel aastatel toimunud vägivaldsete mõrvadega ning järgmine ohver võib olla juba Maia ise.

„Seal, kus näkid laulavad” on psühholoogiline põnevik, mis kirjeldab hirmu laastavat mõju inimesele ja ühiskonnale. Romaan võitis kirjanduskonkursil Bestseller 2015 esikoha ilukirjanduse žanris. Žürii peab seda konkursi kõige põnevamaks raamatuks. See haarab sind nii endasse, et sul pole võimalik seda enne käest panna, kui hommik koidab ja viimane lehekülg läbi.

Marek Kahro on sündinud 1987. aastal ja ta elab Võrumaal. Varem on tema sulest ilmunud noorteromaanid „Kaljud ja kameeleonid” (2011), „Päikseta paradiis” (2012) ja „Viisteist naeratust” (2014).
Mareki enda sõnul huvitab teda see, kuidas isiksus areneb ja miks kurjus nii sageli inimhinges esile kerkib. Seetõttu on kõik tema raamatud psühholoogilise kallakuga ning neis tegutsevad omamoodi kangelased, kes osutuvad raskesse olukorda sattudes arvatust palju tugevamaks.

Minu jaoks oli see raamat täielik pettumus. Lootsin midagi rohkemat ja põnevamat lugu kui see minu jaoks oli. Ju siis minu ootused olid teised. Sisututvustust lugedes, arvasin, et täitsa põnev lugemine tuleb, kuid pidin pettuma. Ju siis olen pingelisemaid psühholoogilisi põnevikke lugenud.  Minu jaoks ei pea see lause paika, et loed niikaua kuni hommikuni. Ma lausa sundisin ennast seda lugema. Kuna ma laenutasin selle just spetsiaalselt lugemiseväljakutse punkti jaoks, siis eks ta sinna sobitubki.  Võib-olla kunagi tulevikus annan autorile teise võimaluse. Kuna see juhtub, seda ma ei tea.

Igatahes goodreadsis saab raamat minult vähemalt kolm tähte, selle eest, et sisututvustus oli minu jaoks põnevam kui lugu seda ise oli. See on minu arvamus ja kes arvab, et võiks lugeda siis tehke seda.  Kahju, et pidin pettuma. Lohutan ennast sellega, et on palju teisi raamatuid, mis ootavad lugemist. Alustasin seda hommikul ja paari tunni pärast seda lõpetades, küsisin endalt, kas ma ikka pidin seda lugema, oleksin võinud ju midagi muud lugeda.

Autori vastu ei ole mul midagi. Ju siis seekord mulle see konkreetne raamat ei meeldinud ehk tulevikus kohtun temaga jälle. Ise küll loodan, et peaksin andma teise võimaluse, aga eks seda veel vaatan.

Teistele soovituseks nii palju, et kes arvab, et on tema jaoks hea lugemine, siis see on tema arvamus ja mina vaidlema ei hakka.

Soovin kõigile raamatusõpradele põnevaid raamatuid. Et leiaksite igas päevas midagi head!!

Ainus tütar(2017)

Lugemiseväljakutse 2019

18. Raamat sõbra või sõbranna riiulist

Ainus tütar(2017)

Autor: Anna Snoekstra

33823620

Tutvustus

Kodu võib olla maailma kõige ohtlikum paik

Selles judinaid tekitavas psühholoogilises põnevikus muutub ühe naise sünge minevik teise tapvalt ohtlikuks tulevikuks.

Kuueteistaastane Rebecca Winter KAOB 2003. aastal

Ta on senimaani oma suvevaheajast rõõmu tundnud, kiirtoidukohas töötanud, ühe vanema poisi järele õhanud ja parima sõbrannaga poodides vargil käinud. Juhtuma hakkavad salapäraselt pahaendelised asjad – öösiti justkui oleks keegi tema toas, ette tuleb teadvusetushetki ja tunnet, nagu keegi teda jälgiks –, ent Becil pole õrna aimugi, mis teda ees ootab.

Üksteist aastat hiljem tuleb keegi tema ASEMELE

Keegi noor naine, kes on pärast vahistamist meeleheitel ja väidab, et tema ongi kümne aasta eest kadunud Bec.
Peagi elab petis Beci elu. Magab tema voodis. Kallistab tema ema ja isa. Õpib selgeks tema parimate sõprade nimed. Mängib näitemängu tema nooremate vendadega.
Aga Beci lahke pere ja innukad sõbrad pole päris need, kellena näivad. Kui petisel õnnestub Beci juhtumiga tegelev politseiuurija valejälgedele juhtida, hakkab ta ise tõelise Bec Winteri elusse süüvima – ja peagi taipab, et see, kes iganes Beci minema viis, on ikka veel vabaduses ning teda ennast ähvardab oht.

Kuna nädalavahetusel sai natuke uuritud ka sõbranna riiulit, siis niimoodi see raamat ka minuni jõudis. Küsisin talt otse, et mida huvitavat võiksin ma tema riiulist lugeda  ja niimoodi see raamat tema juurest minu juurde rändaski. Tema teada pidid mulle väga psühholoogilised põnevikud meeldima ja ta ei eksinud.  Peategelaseks on Rebecca Winter, kes töötab täiesti tavalises toidukohas ja kes ei suuda enam taluda seda, et teda jälgitakse ja ta on sellest nii hirmul, et ei suuda enam isegi parima sõbrannaga sellest rääkida. Kuid siis äkki ta kaob. Täiesti jäljetult, isegi politsei ei suuda teda leida. Kedagi vastutusele võtta ka pole.

Kuid siis 11 aastat hiljem ilmub ta välja, aga keegi ei tea, et see pole sama tüdruk, kes siis ära kadus. Kui ka teda hakkab ähvardama oht, peab ta lõpetama valetamise ja leidma üles, kus on tegelik Bec Winter. Kas ta suudab seda ja millised on tagajärjed valetamisele, seda peate te ise lugema. Ma ei tea muidugi, kas seda autorit on veel tõlgitud, aga ma vähemalt loodan, et on, kui ei siis ootan muidugi et tõlgitaks.

Sellised raamatud meeldivad mulle täiega. Ma ei suutnud lugemist lõpetada. Ma tahtsin ka nii väga teada, mis sai tegelikust Becist ja kas ta tõesti on veel elus. Kahju oli muidugi sellest, et lugu nii kiiresti läbi sai. Või lugesin mina liiga kiiresti. Igatahes loo tempo oli täpselt selline, millel iga lugeja suudab järge hoida. Ma julgen küll ka teistele seda raamatut soovitada. Kohati oli ikka hirmus ka. Aga mida edasi ma lugesin, seda põnevamaks lugu läks. Lugu ise on kirjutatud nii minevikus kui ka ajal, mis peaks olema siis aeg, kus aastad on edasi läinud ja kes on see naine, kes nüüd tema kohale asus.

Mulle väga meeldis ja soovitan ka teistele. Kellele sellised raamatud meeldivad, võiksid ka selle raamatu läbi lugeda. Oh mul on nüüd nii palju muljeid jagada, kuna pean sõbrannale ju selle raamatu tagasi viima. Kuna ta on ka seda lugenud, siis muljete jagamist tuleb kõvasti. Teile soovin kaunist talvepäeva ja kohtume taas.

Võõras sinu majas(2018)

Võõras sinu majas(2018)(252lk)

Autor: Shari Lapena

39931411

Tutvustus

Selles ümbruskonnas varitseb oht kodu lähedal. Põnevik täis saladusi ja keerdkäike, millele ei näi tulevat lõppu – menuki „Teisel pool seina“ autorilt.

Ta silmitseb naist murelikult. „Kuidas sa end tunned?“
Too tahaks öelda: Olen kabuhirmul. Selle asemel lausub ta õrnalt naeratades: „Hea on olla kodus.“
Karen ja Tom on õnnelikud – neil on kena kodu New Yorgi ühes põhjapoolses eeslinnas, nad on värskelt abiellunud ning neil pole lapsi, kes nende mugavat kooselu häiriksid.
Ent ühel õhtul tuleb Tom koju ja leiab, et Karen on kadunud – tema autot pole ning näib, nagu oleks naine lahkunud kiirustades. Isegi rahakott ühes telefoni ja isikutunnistusega on maha jäänud.
Kostab koputus uksele – lävel seisab politseinik, et viia Tom haiglasse, kuhu on toimetatud tema naine. Karen oli teinud avarii, sest kaotas kontrolli auto üle, kui kihutas läbi halvima kuulsusega linnaosa.
Õnnetusest pääseb Karen ajupõrutuse ja mõne kriimuga. Kõik on enam-vähem korras, ent naine ei mäleta, mida ta tegi või kus oli, kui avarii juhtus. Võmmide arvates on tema mälukaotus väga mugav ning nad kahtlustavad, et asi pole päris puhas.
Karen naaseb koos Tomiga koju, et kosuda ja eluga edasi minna. Siin tõdeb ta, et majas on asju liigutatud. Kõik pole päris nii, nagu olema peaks. Keegi on käinud majas sees. Ja politseil on lõputult küsimusi.

Sest selles majas on igaüks omamoodi võõras. Igaühel on midagi varjata. Midagi, mille mahavaikimise nimel võiks koguni tappa.

Seekordses osas on adrenaliinitase nii kõrgele aetud, et lugemine oli väga ladus ja põnevust jätkus kuni lõpulehekülgedeni. Peategelasteks on Karen ja Tom, kes elavad majas, mis pealtnäha paistab täiesti tavaline. Kui Karen avastab, et tema majas on keegi käinud ja nende asju liigutanud, siis hakkab ta paanitsema ja mis sündmused edasi juhtuvad, seda peate te ise lugema. Mulle väga meeldis ja ma loodan, et peagi ilmub veel mõni selle autori raamat. Tegemist on psühholoogilise põnevikuga, mis haarab sind endasse ja enne lahti ei lase kui oled teada saanud tõe ja süüdlase, kes seda kõike tegi. Nautimist oli palju kui nii võib öelda. Mis peamine, ma ei suutnud kordagi raamatut käest ära panna. Viimasel ajal on mulle need põnevikud väga meeldima hakanud ja midagi muud pole suutnud lugeda, kuna keskendusin ainult ühele loole. Mis kõige tähtsam, sain lugeda seda niikaua kui tahtsin, sest laenutasin selle ellu keskkonna vahendusel. Nüüd ei teagi, mis edasi võiks lugeda, kuna mõtteid pole üldse, mida edasi lugeda. Kas keegi soovitaks midagi samalaadset või midagi muud, mis aitaks paremini sellest loost üle saada? Ei taha jälle lugemisauku kukkuda seega pean midagi järgmiseks lugemiseks valima, muidu jään jälle toppama. Mulle meeldis ja soovitan teistelegi! Päikest kõigile!