Angerjaevangeelium(2020)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

NOVEMBER: Põhjala kirjanduse kuu! Loeme koos Põhjala looduse teemadel.

Angerjaevangeelium(2020)(220lk)

Autor: Patrik Svensson

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Kui palju on võimalik teada angerja kohta? Või siis inimese kohta?

Angerjas, Anguilla anguilla, on üks kõige mõistatuslikumaid loomi, kelle loodus on loonud. Kala, kes on loodusteaduses omaette müsteerium. Kala, kellest kõik alates Aristotelesest kuni Sigmund Freudini on püüdnud aru saada, aga edutult. Kala, kes on nüüdseks väljasuremise äärel, ilma et me mõistaksime, miks.

„Angerjaevangeelium“ on samas ka raamat autorist ja tema isast ja sellest, kuidas angerjas neid ühendas. „Angerjad, nad on kummalised,“ ütles isa. Seda öeldes oli ta alati neist justkui sisse võetud. Ta nagu vajanuks seda mõistatuslikkust. See nagu täitnuks temas mingi tühja koha. Ja mina lasksin sel ka ennast nakatada. Otsustasin, et inimene leiab seda, mida ta soovib uskuda ja teeb seda siis, kui tal on seda vaja. Meil oli angerjat vaja. Koos temaga olime me midagi muud kui ilma temata.“

Patrik Svensson on sündinud 1972. aastal. Ta töötab kultuuriajakirjanikuna ja elab Malmös.

Tunnistan, et võtsin selle loo alguses kahetiste mõtetega kätte, et kas loen või mitte. Nagu ma esimese lause lõpetasin, teadsin, et pooleli ma küll seda lugemist ei suuda jätta. Autor suutis kirjutada nii ladusalt ja kaasahaaravalt, et ma ei pannud tähelegi, millal ma viimaste lehekülgedeni jõudsin.

Nauditav ja silmi avardav lugemine, seekord siis angerjast ja tema elust. Tunnistan, et nautisin lugemist ja ei suutnud kuidagi loole kaasaelamist lõpetada. Mulle meeldis autori kirjutamisstiil ja ka see, et lugu ise polnud ainult faktipõhine vaid kirjutatud kõigile arusaadavas võtmes.

Eks angerjas on ka meie kui eestlase toidulaual täitsa tuntud kala ja teda ikka süüakse. Eks ma teadsin varasemalt ka tema kudemisajast Sargasso meres ja sedagi, et tegemist on ühe põnevama kalaga. Mul on siiralt hea meel, te see raamat mulle lugemisse sattus ja loeksin kindlasti veel seda sarja kui ainult aega saaksin.

Julgen küll teistele soovitada, kuna mulle endale sobis see lugemine täitsa hästi. Nii, et mis muud kallid sõbrad kui ainult lugema.

Põhjala loodus on üks kauneimaid ja sealne nii taimestik kui ka loomad on ühed erakordsemad. Eks mulle meeldivad väga virmalised, usun, et need peaksid ka sobima siia kuusse täitsa hästi.

Õnnelike õhtulugude sahtel(2014)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

OKTOOBER: Loe raamatut, mida soovitab LV grupis olev raamatukoguhoidja!

Õnnelike õhtulugude sahtel(2014)(64lk)

Autor: Hilli Rand

Kirjastus: Päike ja Pilv

Tutvustus

Ühes üsna tavalise maja üsna tavalises toas asub üks kapp. Pealtnäha on ka kapp üsna tavaline, kuid seda ei saa öelda altpoolt teise sahtli kohta!
Vahetevahel õhtuti, kui see sahtel ei ole päris kinni lükatud, vaid vahele on jäänud pisike pragu, poeb sealt välja mõni väike õhtulugu. Ja siis jõuab see õhtulugu kas emani või isani või vennani või vanaemani või veel kellegi teiseni. Vaja ainult kinni napsata ja lastele edasi jutustada!

Ma tunnistan ausalt, et lappasin selle kuu albumit ja otsustasin selle raamatukese kasuks. Ja ma ei pidanud üldse pettuma. Kes siis suudaks lasteraamatutele vastu panna. Mina see igatahes küll ei ole. Lõbusad lood lastele ja kindlasti väärt raamat, mida avastada koos lapsega või siis soovitada lapsele lugemiseks.

Muidugi on see autor mulle üsna tundmatu, kuid nüüd olles raamatu läbi lugenud tunnen, et peaksin rohkem lasteraamatuid taas lugema. Nendes on see lõbusus ja lihtsus, mida argipäevas nii väga palju pole. Eks me kõik vajame teed reaalsusest välja ja minul on nendeks erinevate raamatute lugemine.

Väga palju ei tahakski ära rääkida, usun, et need kes on raamatut lugenud nõustuvad, et tegemist on vahva raamatuga ja selle seltsis juba igav ei tohiks hakata.

Totu ja ta sõprade seiklused(2015)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

SEPTEMBER: Küsi raamatukoguhoidjalt raamatut, mida tema viimati luges ja kuidas talle see meeldis, loe see läbi ning kirjuta kuidas meeldis ja milliseid raamatuid on veel sellel autoril eesti keeles.

Totu ja ta sõprade seiklused(2015)(208lk)

Autor: Nikolai Nossov

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Muinasjutus „Totu ja ta sõprade seiklused” saame tuttavaks Lillelinnas elavate tillukeste poisipõnnide ja tüdrukutirtsudega, keda kutsutakse marakannideks.
Linna kõige kuulsam marakannipõnn on Totu, kes on saanud oma nime selle tõttu, et ta mitte midagi ei tea ja seepärast alatasa igasugu sekeldustesse satub.
Totu-lugude esimeses osas elame kaasa Totu ja tema sõprade Taibu, Tuuslami, Kohmitsa, Pontsu, Ehku ja Kehku, mehaanikute Plindi ja Prundi, pillimees Kandle, kunstnik Tuubiku ja doktor Ampulli seikluslikule õhupallireisile.
Nikolai Nossovi „Totu ja ta sõprade seiklused” avaldati esmakordselt eesti keeles 1966. aastal. Käesolev trükk rõõmustab väikeseid ja suuremaidki lugejaid uute värviliste piltidega.

Kuna eelnev raamat oli loo poolest selline kurb ja sünge, siis otsustasin midagi lõbusat endale lugemisse võtta. Ja mis saaks parem olla kui Totu lood. Mõnus ja lõbus vaheldus teistele raamatutele. Oh neid marakanne ja poisipõnne. Nendega koos juba igav ei hakka.

Oh seda Totut küll, tema seiklused on just sellised, mis peletavad tusatuju ja panevad nii lapse kui täiskasvanu naerma. Mina igatahes naersin laginal ja ei kahetse, et seda raamatut lugesin.

Muidugi aitäh raamatukoguhoidjale, kes seda raamatut mulle lugemiseks soovitas. Võin saladuskatte all öelda, et peale selle on veel nii mõnigi raamat, mida ta mulle soovitas ja mida plaanin ka läbi lugeda. Kuis siis teisiti ikka saab.

Argipäeva muresid aitab see raamat kohe kindlasti peletada ja plaanin ka sama autori teisi raamatuid ka lugeda. Eks näis kuis sellega läheb.

Lõbusaid lugusid on vahelduseks täitsa tore teiste lugemiste vahele lugeda ja selle raamatuga sattusin ikka päris mitmele seiklusele, mis mind ikka pööraselt kaasa kutsusid, nagu öeldakse, tuleb ikka kaasa minna kui on põnev seiklus.

Aitäh, et minu postitusi loete ja loeme ja näeme kindlasti veel!

Igatsusest sinu järele(2022)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

AUGUST: Laenuta rahvaraamatukogust praegu kirjutava eesti kirjaniku raamat ja loe see läbi

Igatsusest sinu järele(2022)(195lk)

Autor: Marje Ernits

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Marje Ernitsa järjekordne romaan räägib keerulistest inimsuhetest. Reisibüroos töötav Kristin on üksikema, kes on oma poja suureks kasvatanud. Pärast poja ülikooli minekut on nende omavaheline suhtlus aga lakanud ja seda elab Kristin väga valusalt üle. Ühel õhtul töölt koju minnes märkab ta kaarsillal seismas üle piirde vette vahtivat meest, keda on seal juba varemgi näinud. Sel korral otsustab Kristin meest kõnetada, sest kahtlustab tema peas suitsiidimõtteid. Vestlusest selgub, et nende saatuses on sarnaseid jooni, sest ka Anti on üksikvanem ning pidanud ise oma tütart kasvatama. Tema sillal seismise põhjuseks on aga tüli tütrega.

Sellest kohtumisest saab alguse nende kahe ühine teekond. See ei ole tänapäeva Tuhkatriinu-lugu, vaid üsna ootamatu lõpuga sündmuste jada. Kas keerulised suhtepuntrad saavad lahti harutatud ja lapsed vanematega lepitatud?

Jah ma tean, et lubasin endale, et ei satu enam sellele teele, et loen antud autori raamatuid, kuid raamatukogu külastades avastasin, et mitmedki lugejad küsivad selle autori raamatuid ja võtavad neid kui suvelugemist. Eks minagi ei saanud siis kõrvalseisjaks jääda ja mul õnnestus leida autori sellel aastal ilmunud raamat.

Eks ta üks eluline lugemine ole, kus on peateemaks vanemate suhtlus lastega ja nendega läbi saamine. Kas tõesti võivad keerulised inimsuhted viia traagiliste sündmusteni? Kas on kuskilt abi oodata või on kergem alla anda?

Ma mõistan autorit, aga ta pole kindlasti üks mu lemmikuid. Kahju on seda tunnistada aga nii ta on. Teisalt on minu tädi nendest tema raamatutest täiesti pööraselt sisse võetud, seega üks fänn meie perekonnas tal siiski on.

Oli selline tõsisem ja realistlikum lugemine kui eelnevad millest teile olen kirjutanud. Igatahes minult soovitust ei tule, kes tahab see loeb ja kes ei taha ei pea seda ilmtingimata tegema.

Kena ööd kõigile!

Reinuvader Rebane( üks ennemuistne jutt)(2002)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

JUULI: Mine raamatukokku ja leia kõige lähedasemat värvi raamat sellele, mis värvi või mustrit on raamatukogus seinad või põrand. Tee raamatust koos seina või põrandaga pilt ka ja kasuta seda enda postituses.

Reinuvader Rebane( üks ennemuistne jutt)(2002)(146lk)

Autor: F.R Kreutzwald

Kirjastus: Steamark

Tutvustus

Jutustus kelmi ja petise Reinuvader Rebase tegemistest toimetustest ning sellest, kuidas teised metsaelanikud tema peale kuningale kaebavad.

Kes oleks osanud oodata, et sel kuul veel mõni rebase raamat võiks mulle lugemisse sattuda. Kuid seekord oli tegemist ikka väga kavala ja pahandusi tegeva rebasega, kes alatasa midagi metsas korraldas. Eks ta oli paras petis ja teised metsaelanikud sagedasti ka kuningale tema kohta kaebasid.

Vahva lugemine igatahes ja tore meenutus lapsepõlvest, kui veel vanaisa mulle raamatuid ette luges. Täitsa sobilik ajaviiteks lugeda ja Reinuvader Rebase tegemistele kaasa elada.

Mõnikord on tore minna ajas tagasi ja just lapsepõlve raamatuid lugedes. Eks tol ajal sai loetud kõike ja mitmeid kotte raamatuid koju tassitud. Mäletan, et ka väiksena lugesin palju ning nautisin lugemist juba siis.

Usun, et sobib ka nüüdsel ajal lugemiseks ja lugege ikka ka vanu raamatuid, mis siis, et lehed võivad olla küll kolletunud kuid siiski on ka need lood lugemist väärt.

Kuulus raamatukogukass Dewey(2009)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

JUUNI: Loe raamatut, kus tähtis osa tegevusest toimub raamatukogus.

Kuulus raamatukogukass Dewey(2009)(280lk)

Autor: Vicki Myron

Kirjastus: Kunst

Tutvustus

Vicky Myron on raamatukogujuhataja Ameerika väikelinnas Spenceris.
Ühel külmal jaanuarihommikul leiab Vicky raamatukogu uksele kinnitatud tagastamiskastist üdini külmunud kassipoja. Talle pannakse nimeks Dewey Loerohkem Raamatuid ja raamatukogust saab tema kodu rohkem kui 19 aastaks.
Dewey lummab linnarahvast oma armsa, kiinduva ja malbe loomuga, ennekõike hämmastab aga inimesi tema imeline kuues meel – ta tunneb alati eksimatult ära, kes vajab tema lohutavat lähedust parasjagu kõige rohkem.
Dewey kuulsus aina kasvab, temast saab lausa turismiatraktsioon, staar, keda tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt, keda tuntakse teises ilma otsaski.
Dewey lugu on lugu elust ja surmast, püsiväärtustest, tublidusest ja hakkamasaamisest, aga kõige enam kõikevõitvast armastusest.

Südamlik lugu kassikesest nimega Dewey, kes leitakse ühel külmal jaanuarihommikul ja seda kõike raamatukogu uksele kinnitatud tagastamiskastist. Ma tõesti nautisin väga selle loo lugemist ja loodan, et minu tee taaskord mõne kassikesega seotud raamatuni viib.

Mäletan lapsepõlvest seda, et ka meie peres kasvas selline punasekirju kassike, tema oli nii suur koguperehing ning me kõik armastasime teda väga. Kahju, et teda enam ei ole aga mis parata.

Kindlasti on see lugu väärt lugemiseks kulutatud aega ja sellised lood on mõnusad suvelugemised, sest neis on kõike, mida hing võib tahta. Ma usun, et kindlasti julgen seda ka teistele soovitada, kes veel seda lugu pole lugenud. Loomadega seotud raamatud on suured lemmikud ja mul on hea meel, et ma sain taaskord ühe lookese lugeda.

Lugege kindlasti kallid sõbrad, ma usun, et need kes on seda lugu lugenud ei ole pidanud kahetsema. Nii südamlikku ja ausat lugu. Kuna tegemist on autori enda eluga ja muidugi koos kõigi oma murede ja rõõmudega, siis on selles loos ikka kopsakalt seda sisu. Igati väärt lugemine.

Soovitan!

Päike läheb puhkusele(2012)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

MAI: Uuri enda raamatukogu töötajate nimesid. Loe raamatut, mille autori nimi kattub kas eesnime või perekonnanimega.

Päike läheb puhkusele(2012)(32lk)

Autor: Kristi Kangilaski

Kirjastus: Päike ja Pilv

Tutvustus

Päike tunneb, et ta on väga väsinud ja otsustab puhkusele minna. Ta muudab end kollaseks kassiks,hüppab taevast alla ja leiab mõnusa kodu väikese poisi ja tema vanemate juures. Mis juhtub aga ilmaga siis, kui päikest enam taevas pole?

Raamat märgiti ära 2011. aastal Põlvepikuraamatu konkursil ja selle väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Üks ütlemata mõnus looke sellest, kuis Päike tunneb, et ta on väsinud ja otsustab minna puhkusele. Temast saab kollane kassike ning ta leiab mõnusa kodu väikese poisi ja tema vanemate juures. Nii tore ja ladus lugemine oli. Kes tahab aga teada, mis saab siis, kui meie taevas enam Päikest pole, siis vutt-vutt lugema.

Nautisin lugemist väga ja loodan, et leian veel sel kuul aega, et midagi sama toredat läbi lugeda.

Vahel on tore lugeda midagi sellist, kus alati peategelaseks ei pea olema laps või täiskasvanu. Võib olla ka kollane Päike.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et te ei pea seda lugemisaega kahetsema.

Ühes väikses veidras linnas(2009)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

APRILL: Loe raamatut, mis on olnud mõne Sinu raamatukogu poolt välja antud auhinna nominent. Kui sinu raamatukogul pole mõnd auhinda, siis uuri millisel raamatukogul on ja loe see raamat.

Aasta Rosin on Eesti Lastekirjanduse Keskuse välja antav auhind eelnenud aasta 1. detsembrist kuni jooksva aasta 30. novembrini Eesti Lastekirjanduse Keskusesse saabunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule. Auhinda antakse välja aastast 2004. Auhinna määramisel hinnatakse kas kirjaniku- või kunstnikutööd või raamatut tervikuna.

Auhinnaks on 1 kilo rosinaid ja rahaline preemia, mis makstakse ühele autorile või läheb jagamisele mitme autori vahel. Preemia summa eraldatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse eelarvest. Žürii koosneb Eesti Lastekirjanduse Keskuse töötajatest.

Ühes väikses veidras linnas(2009)(82lk)

Autor: Aino Pervik

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Ühes väikses veidras linnas, mille nimi on NummiPea, elas paras hulk veidraid tüüpe ja tüübikesi. Parajalt veider oli isegi NummiPea linnapea, kelle nimi oli proua KummiPea. Nummipea linnas elavad näiteks härra LugemisHull, preili RõõmuRikkuja, härrad EtteVaatlik ja TahaVaatlik, Preili JuurdeVõtlik, härra PuuPea ning paljud teised.
Kõik nad on omamoodi veidrad – nagu inimesed ikka, kes meid ümbritsevad.

Tegemist on ütlemata veidra looga inimestest, kes ilmselt meid ka tavaelus ümbritsevad. Küll see on alles veider väike linnake, kus elab mitmeid värvikaid tegelasi. Tunnistan, et nautisin seda lugemist ja sel kuul on jäänud veel pisike pingutus, et läbi lugeda üks noortekas. Loodan, et suudan enne kuu lõppu ka selle loetud ja muidugi ka sellest kirjutatud.

Seda raamatut lugedes tundsin, et peaksin andma autorile veel mõne võimaluse, et oma lugemistesse pisut ka teistsugust värvi tuua. Midagi kergemat ja lõbusat on ka vaja, et siis taaskord raskemate teemadega edasi minna. Eelmine raamat, mida tutvustasin polnud just kõige kergem lugemine.

Kes tahab teada, millised värvikad tegelased siin raamatus teda lugema ootavad, siis leidke see aeg ja lugege seda raamatut. Vahel on tore ka mõnd lasteraamatut lugeda, et siis taaskord suudaksin tavaeluga edasi minna. Loodan, et järgmine sünnipäevakuu toob rohkem rõõme kui eelnevad kuud.

Aitäh, et minu postitusi loete ja olge terved ning hoitud.

Morbidaarium(2012)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

MÄRTS: Käisin raamatukogus raamatuesitlusel või vaatasin veebist selle salvestust. Loe seda raamatut, mille esitlusel käisid või mõnd teist sama autori raamatut.

Morbidaarium(2012)(112lk)

Autor: Birk Rohelend

Kirjastus: Roheline Kuu

Tutvustus

Birk Rohelennu esimene luulekogu pärast kolme auhinnatud romaani, näidendeid ja lugematul hulgal tööd erinevate stsenaariumidega. See räägib vanavanematest, kes varjusid Teise maailmasõja ajal metsas või surid Siberis. Vanematest, kes pidid taluma Nõukogude okupatsiooni. Tüdrukust, kes lootis saada oktoobrilapseks, sest talle meeldis see ilus punane rinnamärk. Tema usust, lootusest ja pettumusest, kui selgus, et usk ja lootus olid vaid propaganda viljad.

«Morbidaariumis» peegeldub 1980. aastatel sündinud põlvkonna lugu. Ootused, mis olid alati suuremad kui reaalsus. Lapsepõlv, mis oli donaldinätsumaiguline, abipakiriietelõhnaline ja seebikatest küllastunud. Miks me ootasime oma isiklikku Juani ja kuidas me ei suutnud oma Juhanitega leppida. «Morbidaarium» on isiklik, aus ja päris. See on Birki kujunemise lugu.

Kujundanud Elina Kasesalu
Illustratsioonid Elina Kasesalu

Kuna meie kodulinna raamatukogul puudub võimalus vaadata raamatuesitlusi veebi kaudu, siis valisin ühe Eesti raamatukogu ja sealse vestluse koos Birk Rohelennuga. Mainin kohe ära, et tegemist on ühe mu lemmikkirjanikuga ja mulle on senimaani tema krimilood ja põnevikud väga meeldinud. Seal räägiti tema raamatust Kes tappis Otto Mülleri ja muidugi erinevatest temaga seotud seriaalidest ja filmidest. Muidugi ei puudunud ka tema kui kirjaniku lugemiseelistused ja mõneti olen temaga nõus, et selliseid krimiromaane nagu kirjutas Agatha Christie enam ei ilmu. Kuid eks vahel on küll tunne, et mõned krimkad kipuvad jääma selliseks üheülbaliseks, nagu näiteks et peategelasel on mingisugune isiklik probleem, olete ju nõus?

Valisin temalt hoopis midagi muud kui varemalt olen lugenud. Nimelt on tegemist tema luulekoguga ja mind puudutas see väga. Kindlasti jääb see luulekogu pikaks ajaks meelde ja mul on hea meel, et otsustasin valida midagi muud kui tema põneviku või krimiraamatu. Nii elulist luulet polegi varem lugenud. Igatahes tema raamat Kes tappis Otto Mülleri? läheb kindlasti lugemisnimekirja ja loodan, millalgi selleni ka jõuda.

Taaskord suutsin ühe luuleraamatu ka siia kuusse sokutada, nii et nüüd saan pisut hinge tõmmata ja jätkata oma pooleli olevate raamatutega.

Soovitada ei oska, kes tahab see uudistab ise ka seda luulekogu ja nagu öeldakse, oma silm on kuningas.

Meremees Murka(2007)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

VEEBRUAR: Vaata raamatukogus olevat näitust. Leia raamat, mis sobib selle näitusega ja loe see läbi.(Juhan Smuul 100)

Meremees Murka(2007)(86lk)

Autor: Juhan Smuul

Kirjastus: Jutulind

Tutvustus

Meremees Murka” on jutustus laevakoer Murkast, kes teeb heeringapüügilaeva meeskonnaga kaasa sõidu Põhja-Atlandile. Laevakoera, meeskonna ühise lemmiku ellu kuuluvad nii kuudepikkune merel olemine kui ka meeste tööd täis püügipäevad, nii metsikud tormid kui ka silmapiirini tühi ja hall lauge veteväli – aga ka kõik need väikesed ettevõtmised, millega meremehed püüdmise vahepeal aega sisustavad.
„Meremees Murka” on ka haarav ja kaunis, kuid ilustamata kirja pandud kirjeldus meremeheelust ja ookeanikaluri tööst. Jutustuse loomiseks sai eesti üks 20. sajandi suurimaid kirjanikke Juhan Smuul (1922–1971), kes oli tuntud eriti oma merearmastuse poolest, ainest tegelikust elust – heeringatraaleriga 1955. aasta suvel Põhja-Atlandile tehtud reisist. See oli ühtlasi Smuuli esimene reis n-ö suurele merele. Vastavatest meeleoludest on kantud ka „Meremees Murka” – raamat, mis sobib lugemiseks igale vanusele, alates nooremast koolieast.
Käesolev väljaanne on teose viies trükk. Aluseks on võetud 1958. aastal ilmunud esmatrükk, kust on pärit ka Romulus Tiituse illustratsioonid. Autori teksti täiendab sisekaanel kaart teekonnast ja väike lastepärane meresõidualane leksikon.

Lõbus lugu laevakoer Murkast, kes teeb heeringapüügilaeva meeskonnaga kaasa sõidu Põhja-Atlandile. Valisin sellepärast selle raamatu, et see tundus kirjelduse poolest olevat lõbus ja muidugi on peamine põhjus see, et peategelane on ikkagi koer.

Kuna minu kodulinna raamatukogus on näitus Juhan Smuulist, siis otsustasin, et mis võiks olla veel parem raamat, kui tema kirjutatud lasteraamat. Muidugi sobib see lugu lugemiseks kõigile!

Nii tore lugu ja mõtlesin siin, et võiksin autori juubeliaasta puhul veel midagi temalt lugeda. Eks näis kuidas sellega läheb kuid hetkel olen rahul, et seda raamatut lugesin.

Kes tahab teada kuidas Murkal seal reisil läheb ja millised seiklused teda seal ees ootavad, siis lugege kindlasti! Nii tore on kuu lõpetada mõnusa raamatuga ja lõbu jätkus selles loos laialt.