Ühes väikses veidras linnas(2009)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

APRILL: Loe raamatut, mis on olnud mõne Sinu raamatukogu poolt välja antud auhinna nominent. Kui sinu raamatukogul pole mõnd auhinda, siis uuri millisel raamatukogul on ja loe see raamat.

Aasta Rosin on Eesti Lastekirjanduse Keskuse välja antav auhind eelnenud aasta 1. detsembrist kuni jooksva aasta 30. novembrini Eesti Lastekirjanduse Keskusesse saabunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule. Auhinda antakse välja aastast 2004. Auhinna määramisel hinnatakse kas kirjaniku- või kunstnikutööd või raamatut tervikuna.

Auhinnaks on 1 kilo rosinaid ja rahaline preemia, mis makstakse ühele autorile või läheb jagamisele mitme autori vahel. Preemia summa eraldatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse eelarvest. Žürii koosneb Eesti Lastekirjanduse Keskuse töötajatest.

Ühes väikses veidras linnas(2009)(82lk)

Autor: Aino Pervik

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Ühes väikses veidras linnas, mille nimi on NummiPea, elas paras hulk veidraid tüüpe ja tüübikesi. Parajalt veider oli isegi NummiPea linnapea, kelle nimi oli proua KummiPea. Nummipea linnas elavad näiteks härra LugemisHull, preili RõõmuRikkuja, härrad EtteVaatlik ja TahaVaatlik, Preili JuurdeVõtlik, härra PuuPea ning paljud teised.
Kõik nad on omamoodi veidrad – nagu inimesed ikka, kes meid ümbritsevad.

Tegemist on ütlemata veidra looga inimestest, kes ilmselt meid ka tavaelus ümbritsevad. Küll see on alles veider väike linnake, kus elab mitmeid värvikaid tegelasi. Tunnistan, et nautisin seda lugemist ja sel kuul on jäänud veel pisike pingutus, et läbi lugeda üks noortekas. Loodan, et suudan enne kuu lõppu ka selle loetud ja muidugi ka sellest kirjutatud.

Seda raamatut lugedes tundsin, et peaksin andma autorile veel mõne võimaluse, et oma lugemistesse pisut ka teistsugust värvi tuua. Midagi kergemat ja lõbusat on ka vaja, et siis taaskord raskemate teemadega edasi minna. Eelmine raamat, mida tutvustasin polnud just kõige kergem lugemine.

Kes tahab teada, millised värvikad tegelased siin raamatus teda lugema ootavad, siis leidke see aeg ja lugege seda raamatut. Vahel on tore ka mõnd lasteraamatut lugeda, et siis taaskord suudaksin tavaeluga edasi minna. Loodan, et järgmine sünnipäevakuu toob rohkem rõõme kui eelnevad kuud.

Aitäh, et minu postitusi loete ja olge terved ning hoitud.

Morbidaarium(2012)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

MÄRTS: Käisin raamatukogus raamatuesitlusel või vaatasin veebist selle salvestust. Loe seda raamatut, mille esitlusel käisid või mõnd teist sama autori raamatut.

Morbidaarium(2012)(112lk)

Autor: Birk Rohelend

Kirjastus: Roheline Kuu

Tutvustus

Birk Rohelennu esimene luulekogu pärast kolme auhinnatud romaani, näidendeid ja lugematul hulgal tööd erinevate stsenaariumidega. See räägib vanavanematest, kes varjusid Teise maailmasõja ajal metsas või surid Siberis. Vanematest, kes pidid taluma Nõukogude okupatsiooni. Tüdrukust, kes lootis saada oktoobrilapseks, sest talle meeldis see ilus punane rinnamärk. Tema usust, lootusest ja pettumusest, kui selgus, et usk ja lootus olid vaid propaganda viljad.

«Morbidaariumis» peegeldub 1980. aastatel sündinud põlvkonna lugu. Ootused, mis olid alati suuremad kui reaalsus. Lapsepõlv, mis oli donaldinätsumaiguline, abipakiriietelõhnaline ja seebikatest küllastunud. Miks me ootasime oma isiklikku Juani ja kuidas me ei suutnud oma Juhanitega leppida. «Morbidaarium» on isiklik, aus ja päris. See on Birki kujunemise lugu.

Kujundanud Elina Kasesalu
Illustratsioonid Elina Kasesalu

Kuna meie kodulinna raamatukogul puudub võimalus vaadata raamatuesitlusi veebi kaudu, siis valisin ühe Eesti raamatukogu ja sealse vestluse koos Birk Rohelennuga. Mainin kohe ära, et tegemist on ühe mu lemmikkirjanikuga ja mulle on senimaani tema krimilood ja põnevikud väga meeldinud. Seal räägiti tema raamatust Kes tappis Otto Mülleri ja muidugi erinevatest temaga seotud seriaalidest ja filmidest. Muidugi ei puudunud ka tema kui kirjaniku lugemiseelistused ja mõneti olen temaga nõus, et selliseid krimiromaane nagu kirjutas Agatha Christie enam ei ilmu. Kuid eks vahel on küll tunne, et mõned krimkad kipuvad jääma selliseks üheülbaliseks, nagu näiteks et peategelasel on mingisugune isiklik probleem, olete ju nõus?

Valisin temalt hoopis midagi muud kui varemalt olen lugenud. Nimelt on tegemist tema luulekoguga ja mind puudutas see väga. Kindlasti jääb see luulekogu pikaks ajaks meelde ja mul on hea meel, et otsustasin valida midagi muud kui tema põneviku või krimiraamatu. Nii elulist luulet polegi varem lugenud. Igatahes tema raamat Kes tappis Otto Mülleri? läheb kindlasti lugemisnimekirja ja loodan, millalgi selleni ka jõuda.

Taaskord suutsin ühe luuleraamatu ka siia kuusse sokutada, nii et nüüd saan pisut hinge tõmmata ja jätkata oma pooleli olevate raamatutega.

Soovitada ei oska, kes tahab see uudistab ise ka seda luulekogu ja nagu öeldakse, oma silm on kuningas.

Meremees Murka(2007)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

VEEBRUAR: Vaata raamatukogus olevat näitust. Leia raamat, mis sobib selle näitusega ja loe see läbi.(Juhan Smuul 100)

Meremees Murka(2007)(86lk)

Autor: Juhan Smuul

Kirjastus: Jutulind

Tutvustus

Meremees Murka” on jutustus laevakoer Murkast, kes teeb heeringapüügilaeva meeskonnaga kaasa sõidu Põhja-Atlandile. Laevakoera, meeskonna ühise lemmiku ellu kuuluvad nii kuudepikkune merel olemine kui ka meeste tööd täis püügipäevad, nii metsikud tormid kui ka silmapiirini tühi ja hall lauge veteväli – aga ka kõik need väikesed ettevõtmised, millega meremehed püüdmise vahepeal aega sisustavad.
„Meremees Murka” on ka haarav ja kaunis, kuid ilustamata kirja pandud kirjeldus meremeheelust ja ookeanikaluri tööst. Jutustuse loomiseks sai eesti üks 20. sajandi suurimaid kirjanikke Juhan Smuul (1922–1971), kes oli tuntud eriti oma merearmastuse poolest, ainest tegelikust elust – heeringatraaleriga 1955. aasta suvel Põhja-Atlandile tehtud reisist. See oli ühtlasi Smuuli esimene reis n-ö suurele merele. Vastavatest meeleoludest on kantud ka „Meremees Murka” – raamat, mis sobib lugemiseks igale vanusele, alates nooremast koolieast.
Käesolev väljaanne on teose viies trükk. Aluseks on võetud 1958. aastal ilmunud esmatrükk, kust on pärit ka Romulus Tiituse illustratsioonid. Autori teksti täiendab sisekaanel kaart teekonnast ja väike lastepärane meresõidualane leksikon.

Lõbus lugu laevakoer Murkast, kes teeb heeringapüügilaeva meeskonnaga kaasa sõidu Põhja-Atlandile. Valisin sellepärast selle raamatu, et see tundus kirjelduse poolest olevat lõbus ja muidugi on peamine põhjus see, et peategelane on ikkagi koer.

Kuna minu kodulinna raamatukogus on näitus Juhan Smuulist, siis otsustasin, et mis võiks olla veel parem raamat, kui tema kirjutatud lasteraamat. Muidugi sobib see lugu lugemiseks kõigile!

Nii tore lugu ja mõtlesin siin, et võiksin autori juubeliaasta puhul veel midagi temalt lugeda. Eks näis kuidas sellega läheb kuid hetkel olen rahul, et seda raamatut lugesin.

Kes tahab teada kuidas Murkal seal reisil läheb ja millised seiklused teda seal ees ootavad, siis lugege kindlasti! Nii tore on kuu lõpetada mõnusa raamatuga ja lõbu jätkus selles loos laialt.

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

Jaanuar: Mine raamatukogus oma lemmikosakonda ja vali raamat, mis algab sõnaga Ja või Ja…-Jagatud saladused-Agnes Kolga

VEEBRUAR: Vaata raamatukogus olevat näitust. Leia raamat, mis sobib selle näitusega ja loe see läbi.(Juhan Smuul 100)-Meremees Murka-Juhan Smuul

MÄRTS: Käisin raamatukogus raamatuesitlusel või vaatasin veebist selle salvestust. Loe seda raamatut, mille esitlusel käisid või mõnd teist sama autori raamatut.- Morbidaarium-Birk Rohelend

Aprill: Loe raamatut, mis on olnud mõne Sinu raamatukogu poolt välja antud auhinna nominent. Kui sinu raamatukogul pole mõnd auhinda, siis uuri millisel raamatukogul on ja loe see raamat.- Ühes väikses veidras linnas(2009)(82lk)-Aino Pervik

Jagatud saladused(2019)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

JAANUAR: Mine raamatukogus oma lemmikosakonda ja vali raamat, mis algab sõnaga Ja või Ja…

Jagatud saladused(2019)(316lk)

Autor: Agnes Kolga

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Äsja 18-aastaseks saanud Hannal on saladusi, mille avalikuks tulemine võib rikkuda kõik tema suhted. Täiesti juhuslikult lobiseb ta need uusaastaööl võhivõõrale koolikaaslasele välja.
Keegi teab nüüd, et Hanna perekond elab joodikust isa tõttu vaesuse piiril. Keegi võib nüüd kõigile rääkida, mis Hanna ja Kevini vahel eelmisel aastal tegelikult toimus.
Aga seda ei tohi mitte mingil juhul juhtuda.

Otsustasin taaskord noorteka kasuks. Lugu ise on suhteliselt kurb ja mõtlema panev. Kas tõesti võivad saladused rikkuda suhted teistega? Kuidas teha õigeid valikuid ja mitte neis pettuda? Mulle tundus, et see lugu oli pisut sisukam ja muidugi ka traagilisem. Eks see ole raamat lähisuhtevägivallast ja sellega kaasnevatest tagajärgedest.

Autorile kiitused, et ta ei ilustanud selle probleemi juures midagi ja kõik tundus olevat täpselt nii nagu võiks olla ka päriselt. Mina igatahes pole sellist vägivallavormi kunagi tunda saanud ja loodan, et seda ei juhtu kunagi.

Lugu Hannast, kes ei suuda kuidagi oma poiss-sõbrast Kevinist lahku minna, kuigi see suhe pole enam see, mis varem. Ka Kevin pole nõus Hannast loobuma ja otsib temaga koguaeg kontakti. Tüdruku kodune olukord on samuti keeruline ja eks seegi tõukab teda kohati Kevini juurde tagasi. Olles aastavahetuspeol räägib Hanna purjus peaga oma elust ühele võõrale poisile, kes avab tüdruku silmad, et ta näeks, mis tegelikult toimub. Igatahes saladusi selles loos jätkub ja nende ilmsiks tulek võib purustada kõik.

Täitsa hea lugemine oli ja sel kuul juba teine noortekas, mis on hoopis teistsuguse temaatikaga kui oli seda eelmine.

Soovitan teistelegi, kes ei karda selliseid tõsisemaid noortekaid ja kes huvitub samuti saladustest.

Võrumaa Keskraamatukogu ajalugu

Võrumaa Keskraamatukogu loodi 1909. aastal. Ajaleht “Hääl” kirjutas 20. märtsil 1909. a sellest järgmiselt: “Tänavuseks määras linn summad rahva raamatukogu hääks. Raamatukogu lugemise-toa ruumid on valmis, tellitavate ajalehtede ja raamatute nimekirja seatakse kokku ja 1. augustist 1909 algab uus maksuta rahvaraamatukogu linna eestvõttel ja kulul oma tegevust.”
Võru linna raamatukogu esimeseks raamatukoguhoidjaks oli Thomas Kõpp ja tema abiliseks Jenny Blum. Raamatukogu asus Võru Linnavalitsuse majas Jüri tänaval. Inventariraamatu andmetel osteti raamatukokku 1909. aastal raamatuid ja perioodikat 120 rubla eest.
1931. aastaks sisaldas Võru linna avalik raamatukogu 2960 köidet ning 1930/31 aruandeaasta jooksul laenati 286 lugeja poolt 5435 raamatut. Lugejate vaieldamatuks lemmikuks oli A. H. Tammsaare  “Tõde ja õigus”.
1935/36 tegevusaasta lõpul sisaldas raamatukogu 3447 raamatut, sellest ilukirjanduslikke teoseid 1968. Lugemislauda käis 16 ajalehte ja 14 ajakirja. Ligikaudu 5000 elanikuga Võru linn toetas oma avalikku raamatukogu 30 sendiga iga elaniku kohta.
1. augustil 1944 tähistasid nii linna raamatukogu kui selle juhataja Jenny Blum 35. tegevusaastat. Sellest tähelepanuväärsest faktist kirjutati sama päeva “Võrumaa Teatajas” järgmist: “Jenny Blum on täitnud oma ülesandeid hoolikalt ja kohusetruult, olles võitnud kõikide raamatusõprade poolehoiu”. Mõni päev hiljem hävis sõjategevuses linnavalitsuse hoone koos seal asunud raamatukoguga.
Sõjajärgsed aastad olid rasked, raamatukogu kolis mitu korda ja alles 1951. aastal saadi kodu aastani 1995 endises pastoraadihoones Tartu tänav 42. Juhataja oli tollases Võru Rajooniraamatukogus Liidia Saks, rändfondi juhataja Armilda Kanep ning lugemissaali juhataja Heli Paat. Raamatuid osteti põhiliselt raamatupoest, osaliselt telliti ka Tallinna Bibkollektorist. 1952. aastal koostati endise raamat-kataloogi asemel kaart-kataloog kõigi eestikeelste raamatute ja venekeelse ilukirjanduse kohta. Aastatel 1952–1968 oli raamatukogu juhataja Armilda Kanep.
Uue ürituse vormina võeti 1959. aastal kasutusele elav ajaleht, mille lehekülgedelt lugesid kultuurimaja sõnakunstnikud mitmesuguseid tekste, 1963. aastal aga tekitas lugejates suurt huvi teleri ühisvaatamine. 1960. aastal saadi raamatukogule ruume juurde, suureks edusammuks oli omaette sissekäiguga lugemissaal.
Tänu Eha Tillmanni (direktor aastatel 1968–1992) hoolele Võru vaimukultuuri edendamisel kujunesid 70ndad aastad väga paljude huvitavate kirjanikega kohtumise aastateks. Võru Rajooniraamatukogust sai 1971. aastal J. Smuuli nim Võru Rajooniraamatukogu ja 1974. aastal J. Smuuli nim Võru Keskraamatukogu. Aastatel 1989–1994 kandis raamatukogu Võru Keskraamatukogu nime. EV Kultuuriministri määrusega 1. novembrist 1994 täidab Võrumaa Keskraamatukogu maakonnaraamatukogu kohustusi.
1995. aastal tuli hüvasti jätta armsa koduga Tartu tänaval ja alustada järgmist eluetappi aktsiaseltsile “Elion” kuuluvas hoones Jüri tänav 54, kus alates 2003. aasta maist asub ka lasteosakond ja Avalik Internetipunkt.
Aastaid 1995–2004 võib raamatukogus lugeda automatiseerimise ajajärguks. Esimese rahvaraamatukoguna Eestis võeti 1995. aastal kasutusele automatiseeritud raamatukoguprogramm  “Kirjasto 3000”. Andmebaasi loomine algas 1996. aastal ja 1998. aastal alustati elektroonilist laenutust väliseesti ja vana raamatu osakonnas. 1999. aastal käivitus andmebaasi esimene  internetiversioon „ WEB- Raamatukogu“. 2004. aasta alguses võeti kasutusele uus ja kaasaegsem tarkvaraprogramm „RIKS“ ning  mais 2004 alustati elektroonilist laenutust kojulaenutuses. Tarkvara veebiversiooni „RIKSWEB“ abil on Võrumaa rahvaraamatukogude andmebaas internetis nähtav Võrumaa Keskraamatukogu koduleheküljel http://lib.werro.ee
Võrumaa Keskraamatukogul on 34 kohaline lugemissaal koos teatmekoguga.  Kojulaenutuses saavad lugejad kasutada avakogu. Raamatukogus on võimalik kuulata kohapeal ja ka koju laenutada CDsid ning heliraamatuid. Konverentsisaalis saab vaadata kunstinäitusi, siin toimuvad maakonna raamatukogutöötajate seminarid, kohtumised kirjanikega, raamatute esitlused, loengud ja muud üritused. Konverentsisaali on võimalik üürida.