Nahata tüdruk(2018)

Nahata tüdruk(2018)(256lk)

Autor: Mads Peter Nordbo

39928672

Tutvustus

Matthew Cave on 20. eluaastates Taani ajakirjanik. Ta on kaotanud elu mõtte pärast seda, kui tema kallim ja veel sündimata tütar liiklusõnnetuses surma said. Põgenemine tõelisuse eest viib ta Gröönimaa pealinna Nuuki, kus ta ameeriklasest isa 20 aastat tagasi Thule lennuväebaasist viimase postkaardi saatis ja seejärel kadus. Matthew saadetakse igijää serval päevavalgele tulnud muumiat uurima, kes arvatakse olevat esimene taoline leid tervel Põhjamaal. See võib kujuneda ülemaailmseks sensatsiooniks ja väike Arktika kogukond on pinevil. Pääseb valla kaos, kui muumia kaob ja teda valvanud politseinik leitakse lõhkilõigatuna, sisikond välja rebitud. Matthew pääseb ligi informatsioonile nelja samasuguse mõrvajuhtumi kohta 1973. aastast, mis olid omakorda seotud kahe 11-aastase tüdruku jäljetu kadumisega. Kaks paralleelset mõrvamüsteeriumi sulanduvad üheks ja Matthew hakkab mõlemat ise uurima. Ta saab usaldada vaid ühte noort grööni naist, kes 14-aastaselt oma isa tappis, ta lõhki lõikas ja sisikonna eemaldas. Naise nahk on kaetud tätoveeringutega. Ta kannatas lapsena väärkohtlemise all, kuid on sitke ja tugev nagu mäed Nuuki ümber. Raamat „Nahata tüdruk” on pälvinud suurt tähelepanu. See on ilmunud juba rohkem kui 16 riigis.

See raamat oli minu jaoks küll verdtarretavalt põnev ja samas ka vapustavalt õudne ning meeldejääv. Tegu on ühe pingelise, kuid samas kurva looga. Ma polegi varem nii arktilist krimilugu lugenud. Olen küll varemalt lugenud Islandi autori krimilugu, aga isegi too polnud nii põrgulikult põnev kui praegune raamat. Ma ei tea kas viga oli minus või lugu oli nii hea, sest ma olin sinna loosse nagu sisse tõmmatud ja igal vabal hetkel püüdsin edasi lugeda, aga alati oli raske seda käest panna ja muid toimetusi teha. Sel korral on peategelaseks Matthew, kes on sattunud uurima kahtlaseid mõrvu. Ta teeb seda ikka väga hästi ning vahepeal tekkis mulgi hirm, et temaga juhtub nii nagu nende teistega seal loos. Kes tahab teada, mis juhtus ja milline oli lõpp, siis haarake raamat endale kuskilt ja ma usun, et te ei suuda samuti midagi muud teha kui lugeda ja lugeda. Mulle meeldis, et lugu kulges nii minevikus kui ka olevikus. Ja peategelane sobis siia losse nagu valatult. Minu jaoks on see hetkel parim krimiromaan, mis sel aastal loetud, jääb kindlasti kauaks meelde. Kohati oli lugu väga emotsionaalne ja kurb. Siis aga tõusis pingelaine ja sündmused hakkasid jooksma sellises tempos nagu sõidaks karuselliga. Kuni jõudis aeg ootamatu lõpuni. Sellist lõppu ma ei oodanud ja mind võlus Matthewi otsustuskindlus ja tema võime igas olukorras toime tulla. Talgi polnud elu kerge ja tema igapäeva varjutasid õudusunenäod. Küsite MIKS, eks peate siis ise lugema. Ütlen ainult seda, et suured kummardused Varrak kirjastuse ees, et nad meieni selle arktilise loo tõid. Ma ei kahetse, et ma isegi mõned öötunnid lugemisele kulutasin. Kui raamat on ikka nii põnev, siis tuleb napsata igalt poolt aega, et jõuda lõpuni välja. Olen rahul, et loetud sai, nüüd võtan midagi mahedamat kätte. Soovin kõigile põnevaid raamatuid ja kohtume jälle!

Advertisements

Punane aadressiraamat(2018)

Punane aadressiraamat(2018)(284lk)

Autor: Sofia Lundberg

39329420

Tutvustus

INIMESE ELLU MAHUB NII PALJU

ARMASTUST, ÕNNE JA KURBUST.

KUI ME AINULT VÕTAKSIME ENDALE AEGA, ET KUULATA

Dorisel on 1928. aastast saadik olnud üks ja seesama aadressiraamat. Seal on kirjas kõik inimesed, kellega ta oma elus on kohtunud. Nüüd elab ta üksinda Stockholmis ühes Bastugatani korteris. Aadressiraamatus on enamik nimesid maha kriipsutatud, surnud, ning Dorise elus on ainsaks vahelduseks hooldustöötaja külaskäigud ja vestlused teisel pool Atlandi ookeani elava õetütre tütre Jennyga.

Ühel päeval hakkab Doris aadressiraamatus olevatest sõpradest kirjutama. Et Jenny, kes ainsana teda mäletama jääb, päriks ka tema jutustused.

„Punane aadressiraamat” on haarav lugu, mis kirjeldab suure kaasaelamisega elukogemust, mida üks vanem inimene endas kannab. See hõlmab ühte tervet elu ning viib lugeja kaasa reisile möödunud aegade Pariisi, New Yorki ja Stockholmi.

“Soe ja õrn lugu elust, mälestustest ning armastuse ja sõpruse väest. Romaan südame ja huumoriga! “- Katarina Bivald

Sofia Lundberg (1974) on kirjanik ja toimetaja, ta elab Stockholmis oma pojaga. „Punane aadressiraamat” on tema debüütromaan, raamatu tõlkeõigused on müüdud 27 riigile kõikjal maailmas.

Oh, see raamat läks mulle nii hinge. Lugesin seda nii innukalt, et unustasin kõik muu ja muudkui lugesin edasi. Milline vapustav armastuslugu, mis pidas vastu nii sõja kui ka muud takistused. Mulle väga meeldis see raamat ja mul on hea meel, et ma selle raamatuni jõudsin. Peategelaseks on siis Doris, kes satub Pariisi tööle ja kohtub seal Allaniga, käies koos jalutuskäikudel ja omavahel unistades, nad üksteisesse armuvadki. Kurb lugu, mis liigutas mind nii, et lõpus ma juba nutsin. See lugu oli väga hästi kirjutatud, pealtnäha poleks arvanud, et tegu on mingisuguse sõjaaegse romaaniga, vaid pigem armastusromaaniga, sest seda oli seal küllaga. Mis peamine olen õnnelik, et seda lugeda sain. Oh seda armastust, tean seda tunnet, kui sa oled leidnud kellegi, keda sa tõeliselt armastad ja kellest sa väga hoolid. Paraku mõnikord ei lähe kõik nii nagu sa unistad ja loodad. Siis tuleb mängu kurbus ja igatsus. Mis ma siin ikka lobisen, olen praegu nii segaduses ja emotsioonidest tulvil, et ei oskagi midagi enam öelda. Soovitan soojalt seda raamatut lugeda. Ei puudu sealt ka mõnus huumor, kes on lugenud see teab mida ma mõtlen. Selliseid lugusid võiks rohkem olla, kui keegi teab mõnda, siis soovitage. See lugu jääb igatahes mulle kauaks ajaks meelde. Nii head raamatut pole ammu lugenud. Super töö ja kiitus Eesti Raamatu kirjastusele, kes selle raamatu meieni tõi.

Okultism, nõiakunst ja maagia(2017)

Okultism, nõiakunst ja maagia(2017)(400lk)

Autor: Christopher Dell

okultism_kaas_OK.indd

Tutvustus

Kogu inimkonna ajalugu läbivaks jooneks on usk maagiasse. Ka meie järjest ratsionaalsemas ja teaduspõhisemas maailmas on idee, et okultsed või salajased teadmised võivad anda ligipääsu teisele, varjatud reaalsusele, palju tugevam ja levinum kui kunagi varem.

«Okultism, nõiakunst ja maagia» on värvikas ja paeluv müstiliste, mõistatuslike ja teispoolsusega seotud uskumuste ajalugu, alustades süngest kiviaegsest koopast leitud kõige esimesest maagiaga seotud tõenditest ja lõpetades meie digitaalse ajastu ereda valguse ja taastärganud huviga paganluse vastu. Sajad haruldastest ja ebatavalistest allikatest pärit illustratsioonid, erinevaid kultuure ühendavate teemade põhjalik käsitlus ja maagia ajaloo oluliste tegelaste iseloomustused moodustavad koos lummava ja vastupandamatu esoteerilise mõtte varakambri, mis meelitab ühtviisi nii uskujaid kui ka skeptikuid.

Seekord alustan ma juulikuu lugemisi eriti mahuka ja sisuka lugemisega. See raamat ei kuulu hetkel ilukirjanduse hulka. Pigem ütleks, et tegu on sellise raamatuga, mis viib sind samuti pöörasele reisile nagu seda teeb ka mõni teine raamat. Ma lugesin seda kaua, kuid siiski innukalt. Alles täna õhtul jõudsin paar tunnikest tagasi selle loetud ja ma usun, et sain selliste asjade kohta rohkem teada nagu okultism, nõiakunst ja maagia. Millised maad ja rahvad mida uskusid ja mida kõike erinevatel ajastustel tehti, seda saate ise sellest raamatust lugeda. Minu arvates on üsnagi sisuka lugemisega ja asjahuvilisele see igavalt kirjutatud pole. Kuna autor on ise ka suur selle ala fänn, siis oli raamat värviline ja üsnagi täpne ja lahti seletatud. Soovitada ei oska, aga nii palju võin öelda, et kuna tegu on raamatukogu raamatuga, siis täna sain kirja kus sellel raamatul olevat üsnagi pikk järjekord, mis näitab seda, et inimesi huvitavad sellised müstilised uskumused. Mulle meeldis ja loetud sai. Loodan, et see kuu suudan rohkem raamatuid lugeda kui eelmisel kuul. Teile kõigile kallid sõbrad soovin põnevaid lugemisi ja ärge siis suvel raamatuid riiulitesse unustage!!

Minu Ahvenamaa(Tuhande saare rahu)(2016)

Minu Ahvenamaa(Tuhande saare rahu)(2016)(304lk)

Autor: Janne Kütimaa

30074331

Tutvustus

Ahvenamaa on unikaalne oma enam kui kuue tuhande saare ja saarekese poolest. Saarestiku rahu ja vaikus on lummavad ning inimesed helded ja tarmukad. Punased rabakivikaljud, lõputu avarus ja kohalike julgustav ütlus „kõik saab korda!“ on meeltes ka siis, kui olen sealt linnamelu keskele naasnud.

Ses saareriigis on nüansse, mille avastamiseks tuleb kohalikus taktis kulgeda. Nii näeb inimesi, kohti ja iseennast täiesti uuest ja ootamatust küljest. Kui ma 1998. aastal Ahvenamaa ühele eraldatumale saarele nimega Kökar suvetööle sõidan, ei oska ma seda kõike veel hinnata.

Olen Kökaril, millest ongi saanud minu Ahvenamaa, muu hulgas turiste majutanud, müüjaametit pidanud ja giidina paljajalu mööda saari mütanud. Sealse rahva, puutumatu looduse ja mere keskel elades ja tegutsedes olen leidnud ajatuid pärleid, mida kannan südames kõikjal. Just siis, kui tahan oma sõitmistele punkti panna, algavad minu jaoks uued peatükid pealinnas Mariehamnis.

Mis ma oskan öelda, omamoodi põnev lugemine oli aga midagi nagu jäi puudu. Muidu nautisin väga aga eks oli selles looski kurbi hetki. Igatahes põnevaid fakte sain küll sellest maast teada. Olen rahul, et lugesin ei kahetse igatahes. Aga jah, midagi jäi nagu puudu. Aga see on maitse asi. Teistele soovituseks võin öelda, et leidub ka neid kellele meeldiks see raamat rohkem. Praegu pakaa ja näeme veel!

Helikopterirööv(2017)

Helikopterirööv(2017)(414lk)

Autor: Jonas Bonnier

HELIKOPTERI.indd

Tutvustus

Tõsieluline põnevik Rootsi ajaloo suurimast raharöövist
„Ühesõnaga, me peame leidma helikopteri. Ja piloodi. Ja siis me õhime end läbi katuse, ronime mööda redelit alla ja võtame raha. Ja kõik see võtab maksimaalselt kümme minutit. Ja samal ajal peame olema kindlad, et politsei helikopterid ei saa õhku tõusta.“
„Täpselt, täpselt,“ noogutas Maloof.
„See kõlab… sa kuuled, kuidas see kõlab, eks?“ küsis Sami.
Maloof naeris, kuid tema hääles kõlas uhkus. Ta leidis, et tema plaan on täis võimalusi, väljakutseid, hiilgust.
2009. AASTA 23. SEPTEMBRI VARAHOMMIKUL KÕLAB HÄIRE – VÄSTBERGAS RÖÖVITAKSE SULARAHAKESKUST.
See on Rootsi ajaloo kõige suurejoonelisema röövi avapauk. Röövijad saabuvad helikopteriga ja politseil ei jää üle muud kui pealt vaadata, kuidas nad ligi 40 miljoni krooniga õhku tõusevad ja kaovad. Ainsatki lasku laskmata.
Jonas Bonnier on kirjutanud tempoka tõsielulise loo, mis põhineb tegelike röövijate ülestunnistustel. Põnevik sisaldab ohtralt šokeerivaid detaile selle ülimalt hästi ettevalmistatud ja unikaalse röövi kohta.

Vot see oli alles lugu, haaras mind juba endasse kohe alguses ja enne ei suutnud ma lõpetada kui sain teada kõik, mis selle rööviga seoses toimus. Pingeid ja adrenaliini oli üpriski palju, kui arvestada seda, et lugemine edenes ikka vägagi jõudsalt. Ma poleks osanud arvatagi, et lõpplahendus tuleb veel eriti pöörane. Ja muidugi ka ootamatu, ma ei osanud lugedes arvatagi, kes lõpuks saab sellest röövist kõige rohkem kasu. Autor oli suutnud peita kõik jäljed tõelise lõpuni, seniks kui lugeja ükskord sinna jõuab. Võin öelda, et tegu on tõesti põnevikuga, sest selles loos juhtub ikka päris palju sündmusi ja neil järge hoida on vahepeal ikka üsna raske, aga peategelased olid super hästi valitud ja nende iseloomud ning karakterid sobisid sinna täiuslikult. Kuigi kahju on muidugi neist tegelastest, kes tegid kõige raskema töö ära ja siis said haledalt tünga. Aga mis teha elu on juba selline. Soovitan põnevike austajatel seda raamatut kindlasti lugeda. Ma usun, et te ei pea pettuma. Muidugi tänan Helios kirjastust, kes selle loo vaevaks tõlkida võtsid ja meieni tõid. Selline on siis minu märtsikuu lugemiste esimene raamat. Loodan, et neid loetud raamatuid tuleb rohkem, kui eelmine kuu. Pakaa ja näeme veel!

Minu lugemised aastal 2017

Eelmisel aastal sai üsnagi palju loetud, kuid siiski mitte nii palju kui oleksin tahtnud. Oli mitmeid raamatuid, mis mind lausa pahviks lõid ja mistõttu ma ei suutnud peale nende lugemist mõnda aega midagi lugeda. Möödunud aasta oli täis armastust, kirge, põnevust, erinevaid pöördeid, kurbust, adrenaliini, aga ka põnevaid kriminulle ja peadpööritavat fantaasiat. Allpool on toodud minu lugemisaasta goodreadsi andmetel.

2018-01-034

2018-01-03 (1)

Kui ma peaksin välja tooma oma eelmise aasta lugemiste top 10-ne, siis see oleks järgmine.

1. Ööbik-Kristin Hannah

2. Öine lumetorm-Johan Theorin

3. Mees, kes polnud mõrtsukas-(Samuti ka teised järgnevad osad)-Michael Hjorth

4. Amuleti sarja raamatud(Viimane kaitsekogu,Haldjaprints,Pilveuurijad)-Kazu Kibuishi

5. Päise päeva sõda ja Pealuutroon- Peter. V. Brett

6. Mõni õhtu romantika sarja raamatud-Heli Künnapas

7. Punane Kuninganna-Victoria Aveyard

8. Tumeaine-Blake Crouch

9. Sa pead suudlema Silvat-Birk Rohelend

10. Hea tüdruk-Mary Kubica

Loodan, et alanud 2018-nes aasta tuleb sama põnev kui eelmine seda oli. Mitmed raamatud on pooleli, aga loodan, et jõuan selle aasta jooksul need ka läbi lugeda, kahjuks eelmine aasta ei jõudnud, aga plaanin seda viga parandada.

Olen ka selleks aastaks seadnud eesmärgiks läbida selle aasta lugemisväljakutse ja samuti ka kodu raamatukogu lugemisväljakutse. Samuti tahan läbi lugeda mitmeid sarju, aga millal vot seda ei tea. Kui teil on soovitusi, mida ma võiksin lugeda ja millest kirjutada, siis andke teada! Kirjutada saab mulle facebooki( http://www.facebook.com/reelika.raimet)

Peatsete kohtumisteni uutes postitustes!!

Suveöö patt(Vendade Blackthornide triloogia 2. raamat)(2014)

Suveöö patt(Vendade Blackthornide triloogia 2. raamat)(2014)(320lk)

Autor: Kasey Michaels

36228949

Tutvustus

Need on vennad blackthornid – kolm parandamatut elunautijat, kes on tuntud pöörase ja keelatud käitumise poolest ja keda on ohtlik armastada
Kena nagu saatan ja ülivõrgutav Robin Puck Blackthorn naudib elu. Tema ainuke reegel on – ära kurameeri süütute naistega. Ent kui juhuslik kohtumine maskiballil tekitab temas iha naise vastu, kes keeldub tema sarmile allumast, saab Puck aru, et mõned reeglid on loodud rikkumiseks…
Regina Hackett saab teada, et maskis mees, kellega ta tantsis ja keda kallistas, on kõrgseltskonna kõige hullem elumees, ja tõotab endale, et hoiab sellest mehest eemale. Ent kui tema onutütar kaob, peab Regina paluma Pucki abi. Koos asuvad nad ohtlikule teekonnale läbi Londoni pimedaimate kõrvaltänavate ja Regina avastab, et Pucki elumeheliku pinna all on mees, kes kaitseb teda iga hinna eest… ja veenab teda andma võimalust oma patte mitte kahetsevale patusele.

Tegu on siis looga vendade Blackthornide triloogiast. Seekord on seiklevateks tegelasteks valmis Regina  Hackett ja Robin Blackthorn, hüüdnimega Puck. Juhtub palju pööraseid seikluseid ja lõkkele lööb ka kirelaine, mis haarab endasse mõlemad peategelased ja enne ei lase lahti, kui nad üksteisele anduvad. Kui Regina onutütar röövitakse, siis teeb naine kõik, et teda sealt päästa, kohtub ta hurmava ja šarmantse Puckiga. Alguses ma arvasin, et kõik läheb samamoodi nagu eelmises loos, aga paraku mitte. Muidu poleks vist seda osa lugenudki. Igavust ei tekkinud ja põnev oli, mis siis, et tegu on romantilise romaaniga. Kõige rohkem nautisin ma Pucki vaprust ja otsusekindlust, teha seda, mida teised selles olukorras võib-olla oleksid kartnud teha. Millised valikuid ja otsuseid noored armunud tegid, seda peate ise lugema, muidu poleks enam põnev ja kes oli kõiges selles loos süüdlane, selle saate samuti lugedes teada. Võin veel öelda,et mina ei kahetse selle loo lugemist ja ootamas on ka kolmas osa, millal see läbi saab seda ei oska veel öelda. Seniks aga põnevaid lugemiselamusi ja kindlat meelt!