Kolmteist põhjust(2010)

Kolmteist põhjust(2010)(277lk)

Autor: Jay Asher

16084135

Tutvustus

Clay Jensen jõuab koolist koju ning avastab, et talle on saabunud postipakk, milles on kassetilindid. Need on salvestanud Hannah Baker, tema klassiõde ja kiindumuse objekt. Kaks nädalat tagasi tegi Hannah enesetapu.
Hannahi hääl räägib lintidel, et on kolmteist põhjust, miks ta otsustas end tappa. Üks neist põhjustest on Clay. Kui ta lindi lõpuni kuulab, saab ta teada, miks. Clay kuulab, mida Hannahil on öelda, ning see muudab tema elu igaveseks.

Ma ei oskagi praegu midagi öelda, kuigi raamatu lõpetasin eile õhtul on emotsioonid siiani laes. Lugu oli ühtaegu kurb ja tõsine kuid samas ka oli seal hetki, mis loo tegelastele rõõmu tõid. Raamat räägib siis tüdrukust nimega Hannah, kes kolib sinna linna, kus elab ka Clay. Kuigi nad veedavad palju aega koos, ei suuda kumbki üksteisega rääkida nii palju kui tahaksid. Ma ei tea miks see raamat, mind nii puudutas, kurb on, milleni võivad kiusamine ja taga rääkimine inimese viia. Kuigi see on väljamõeldis, juhtub kindlasti seda ka päriselt. Asi läheb veel põnevamaks siis, kui Clay saab postipaki, kus on kasseti kogu, millel on kolmteist põhjust,miks ta endaga nii tegi. Kuigi tegu on noorteromaaniga, siis tegevusi ja sündmusi jätkub seal piisavalt. See kuidas Clay kuulab neid kassette ja ennast siis kirub, tegi minulgi meele kurvaks. Ma ei suutnud peale selle loo lugemist enam magamagi jääda. Ma ei tea, miks see raamat niikaua riiulis seisis ja miks ma seda varem ei lugenud. Olen saanud soovitusi mitmelt sõbralt, kes seda lugenud olid, et võta ka lugemisse, sest neile meeldis. Võin öelda, et mulle ka meeldis aga väga kurb lugu oli. Eks proovin nüüd midagi rõõmsamat lugeda ja soovitan isegi seda lugeda, kes veel seda teinud pole.

 

Advertisements

Graniitmees(2017)

Graniitmees(2017)(288lk)

Autor: Sirpa Kähkönen

35267596

Tutvustus

Me tulime siia linna 1922. aasta kevad­talvel, varsti pärast seda, kui mu mees oli vangilaagrist vabanenud ja meid oli laulatatud.
Me suusatasime läbi märtsikuiste metsade, lumi oli paks ja kleepuv, põhjapoolse Soome suured kuusikud ei tahtnud meid minna lasta. Me tungisime sellele maale, surusime suuski lumest läbi, tõukasime tagant, nii et silme ees must, seljakott seljas ja ema kootud käpikud käes.

Seda raamatut lugedes, ei suutnud ma loole kuidagi keskenduda. Nii kurb ja hall lugu noortest, kes Nõukogude Liitu elama asusid. Ma ei tea mind see raamat igatahes ei kõnetanud. Polnud kunagi kuulnud, et keegi oleks tahtnud sinna elama minna, tavaliselt ikka vastupidi. Sellepärast see raamat minuga raamatukogust koju rändaski. Kaks soome noort sõidavad suuskadega Nõukogude Liitu, lootes seal uut ja paremat elu leida. Koos kodumaaga hüljatakse ka endised nimed. Näib, et Klara oma mehega pole sugugi ainsad seal , nad leiavad saatusekaaslasi sealt veelgi.  Moodustub iseäralik sõpruskond, kust leiab nii tsirkusestaare kui ka ärimehi. Elutingimused on küll kasinad, kuid esialgu on tore, sest noored tunnevad end kasulikuna. Ma ei kahetse selle loo lugemist, sest sain rohkem teada sellest ajast ja niimoodi raamat läbi saigi. Igatahes soovitada ei oska, kuna raamat on üsnagi detailide rohke ja kurb.

 

Lumivalgeke peab surema(2016)

Lumivalgeke peab surema(2016)(496lk)

Autor:Nele Neuhaus

28602428

Tutvustus

Vihmasel novembripäeval kutsutakse Frankfurdi politseijaoskonna detektiivid Pia Kirchhoff ja Oliver von Bodenstein uurima kummalist liiklusõnnetust: üks naine on kukkunud jalakäijate sillalt otse all sõitvale autole. Tunnistajad väidavad, et teda lükati. Juurdlus viib Pia ja Oliveri väikesesse külla, kus ohver elas. Septembriõhtul üksteist aastat varem lähevad sealtsamast külast jäljetult kaduma kaks seitsmeteistaastast tüdrukut. Nende mõrvas mõistetakse kaudsete tõendite põhjal süüdi kahekümne kahe aastane Tobias Sartorius, Rita Crameri poeg, kes pannakse kümneks aastaks trellide taha. Pia ja Oliver kuulevad, et Tobias on pärast karistuse kandmist kodukülla tagasi pöördunud. Kohalikud on tulvil vaenu. On rünnak Tobiase emale kuidagi asjaga seotud? Külaelanikke küsitledes põrkavad uurijad vastu vaikimismüüri. Ja siis läheb kaduma järgmine noor neiu ning tundub, et koletislikud minevikusündmused on maalilises maakohas taas ärkamas. Uurimisest saab võidujooks ajaga, sest külaelanike jaoks on süüdlane selge – ja sel korral on nad valmis kohtumõistmise oma kätesse võtma.

Kaasakiskuvalt põnev, inimloomuse ja ühiskonna sügavamaid tumedaid hoovusi paljastav mitmekihiline mõrvamüsteerium ei paku mitte ainult haaravat lugu, vaid uurib ühtlasi tagajärgi, mida võivad ühes väikelinnas kaasa tuua kuulujutud, võimumängud ja püüdlus iga hinna eest hoida püsti lugupeetuse fassaadi. Mulle meeldis, kuigi pean ütlema, et kirjastus oleks võinud alustada ikka esimesest osast tõlkimist, kuid raamat ise oli väga põnev ja kaasahaarav. Ma ei suutnud kuni lõpuni ära arvata, kes on tegelik süüdlane ja kes on lihtsalt selles kõiges kannataja. Kindlasti loen veel mõnda selle autori raamatut ja usun, et on sama põnevad kui seegi. Pingeline ja põnev krimilugu tõmbab alati mind seda lugema. Kes soovib, võib ise lugeda ja selles kõiges veenduda. Mida edasi lugema hakkan see on veel lahtine. Igatahes ootan pakkumisi ajaloolistele romaanidele.

Ei tule iial tagasi(2017)

Ei tule iial tagasi(2017)(248lk)

Autor:  Hans Koppel

34674246

Tutvustus

Hittarp on rahulik mereäärne linnake Lõuna-Rootsis. Elu kulgeb seal omas rütmis. Ylva soovib kolleegidele head õhtut ja asub kodu poole teele … kuid kaob, ilma ühegi vihjeta.

Abikaasa Mike Zetterberg üritab hinge kogunevat paanikat vaigistada, sest naisel on teatavat sorti taust, mida mees on üritanud unustada. Naise minevikuteod on ka põhjus, miks Mike kohe politseisse ei helista, vaid asub ise asja uurima. Kui lõpuks politsei naise kadumisega tegelema hakkab, langeb põhiline kahtlus abikaasale. Kuidas küll?

Mike ei oska aimatagi, kui vägivaldse piinamise ohvriks on Ylva langenud. Ta ei tea, et naist hoitakse vaid mõnesaja sammu kaugusel, lukustatuna naabermaja keldris. Ylva piin ei ole vaid füüsiline – tema tillukeses toas on ekraan, et ta näeks oma kodu ukseesist. Ta on nii lähedal, ja ometi nii kaugel.

Lugu on naisest nimega Ylva, kes teel töölt koju röövitakse ja viiakse elama ühte keldrisse, kus ta peab tegema kõike seda, mis tal kästakse. Üsnagi pingeline lugemine oli kuni loo algusest ja selle lõpuni. Samas ka karm lugu, kui arvestada, mida kõike Ylva pidi läbi elama ja missugust kohtlemist taluma. Teda karistatakse minevikus tehtud lolluste pärast, mis oli üsnagi jõhker ja karm. Lugu ise oli üsnagi pingeline ja põnev ning üsnagi ootamatu lõpuga, ma ei oleks osanud oodata, et kõik nii lõpeb aga siiski, vähemalt ei jäänud midagi õhku rippuma nagu mõnikord juhtub. Tahan tänada ka Helios kirjastust, et nad meieni selle autori raamatu tõid ja et kindlasti mõni raamat veel sellelt autorilt ilmub. Soovitan lugeda, kes seda teinud pole, sest nii raske oli raamatut käest panna, kuigi lugu polnud eriti verine ega midagi aga siiski raske oli Ylva piinamist lugeda ja kohati hakkas kõhe aga nagu öeldakse headus võidab alati ja lõpp mulle igatahes meeldis ja olen rahul, et seda raamatut lugesin. Praeguseks ei oska midagi rohkemalt öelda, emotsioonid on nii laes, et pean natuke järele mõtlema ja siis vaatama, mida järgmiseks lugeda. Teile soovin aga põnevaid lugusid ja kellele meeldivad krimilood, siis kindlasti lugege mõnda.  Kuigi ühest asjast ma aru ei saanud, miks Ylva mees midagi ette ei võtnud ja naist otsima ei asunud. Ta küll helistas sinna ja tänna aga ikkagi kuidagi pettunud olen ta peale kuigi ta üritas ja proovis aga keegi ei kuulanud teda. Muidugi politseinikud käitusid ka väga alatult, mis mind lausa üllatus, tavaliselt asutakse ikka uurima ja otsima, mõnes teises loos vist, selles polnud järelikult seda ette nähtud. Igatahes mis siin ikka, eks peagi kohtume jälle ja selleks korraks pakaa ja head lugemist.

 

Kihid(2016)

Kihid(2016)(384lk)

Autor: Ursula Poznanski

32047918

Tutvustus

Sellest ajast alates, kui Dorian kodust jalga lasi, lööb ta läbi tänaval – ja õigupoolest päris hästi. Aga ühel hommikul ilmselgelt mõrvatud kodutu kõrval ärgates satub Dorian siiski paanikasse. Ta ei mäleta midagi: kas ta on kuriteoga seotud? Selles olukorras pakub talle ootamatult abi võõras mees. Tundmatu tegeleb hättasattunud noortega ja viib Doriani ühte villasse, kus poiss saab uued riided, süüa ja isegi kooliharidust. See on Doriani jaoks võimalus end politsei eest varjata. Kuid ta saab üpris ruttu aru, et tasuta lõunaid ei ole. Vastuteeneks oodatakse temalt salapäraste reklaamkingituste jagamist. Kui ootamatu vahejuhtumi tõttu üks pakk üle andmata ja Doriani kätte jääb, algab armutu tagaajamine.
TÕDE ON MITMEKIHILINE.

Lugu poisist nimega Dorian, kes kodust põgenedes asub elama tänaval, tal läheb seal üpriski hästi kuni hommikuni, millal ta ärkab vereloigus ja ta on paanikas, kuna arvab, et tema tappis selle kodutu, kellega ta eelmisel päeval tülitses. Igatahes satub ta koos tundmatu mehega ühte kohta elama, saades seal süüa ja muidugi ka õppida. Muidugi lööb seal villas lõkkele ka armuleek ja noored ei suuda ilma teineteiseta elada aga kellele Dorian seal armastust avaldab, seda peate te ise lugema. Igatahes olles ennem lugenud selle autori raamatut Erebos, siis polnud mingit kõhklust, kui seda raamatut raamatukogus nägin. Niimoodi ta sealt koju sattuski ja lugemiseks sai. Igatahes nii põnevat lugu pole ma ammu lugenud ja pinge säilis kuni viimaste lehekülgedeni. Sellist lõpplahendust ma poleks oodanud ja mul on hea meel, et ma varem tema esimest raamatut lugedes, tema raamatuteni jõudsin. Igatahes soovitan lugeda, kes seda teinud pole ja ma usun, et te ei pea kahetsema oma lugemiseks kulunud aega. Dorian kui peategelane sobis vägagi, nagu rusikas silma auku. Muidugi ta poleks osanud oodata, et need kes teda kõige rohkem aidata tahtsid, hoopis reetsid ta ja mängisid temaga kassi-hiire mängu, mille muidugi pidi üks osapooltest võitma.  Igatahes selleks korraks pakaa ja näeme järgmine kord. Nagu raamatust selgus, siis TÕDE on alati mitmekihiline.

Saatmata kirjad(Sarja Mõni õhtu romantikat 3.raamat)(2017)

Saatmata kirjad(Sarja Mõni õhtu romantikat 3.raamat)(2017)(126lk)

Autor: Heli Künnapas

35077248

Tutvustus

Romantilise jutustuse “Saatmata kirjad” peategelane Miia juhib Tallinnas väikest tantsukooli ning kasvatab koos abikaasaga kahte last. Ootamatult saab naine teate, et on oma endise parima sõbra Simoni vanaemalt pärinud Pärnu-Jaagupis pool maja. Viisteist aastat tagasi tekkis noorte vahel ootamatu lõhe ja sellest ajast pole omavahel suheldud. Kuidas ootamatu uudis Miia elu muudab? Milliseid mälestusi ja tundeid äratab vana maja? Kuidas muudavad olevikku kirjad, mis minevikus jäid saatmata, kuid nüüd adressaadini jõuavad?

 

Kolmanda raamatu peategelane on Miia, kes juhib tantsukooli ja on ise ka seal lapsi õpetamas.  Ühel päeval saab ta aga kirja notarilt, kus selgub, et ta on pärinud oma ammuse sõbra vanaema pool maja. Nad pole enam ammu Simoniga suhelnud ja nende vahele on tekkinud üsnagi kauge vahemaa. Mälestused, mis sinna majja sõitmisega tekivad viivad Miia nooruspõlve aega.  Kui nad veel Simoniga sõbrad olid ja igapäevaselt omavahel muresid jagasid. Ootamatult kohtub ta seal majas ka loomulikult oma vana tuttavaga, kellega kooli ajal koguaeg igasugu teemadel vesteldud sai. Mulle igatahes Miia lugu meeldis ja ootan põnevusega järgmist selle sarja osa. Üsnagi tundeline lugu oli ja sellepärast võttis ka natuke kauem aega.  Usun, et need kolm raamatut, mis sellest sarjast jäävad mulle kauaks ajaks meelde ja niipea ma neid ei unusta. Mõnikord on isu lugeda romantilisi raamatuid, et reaalsest elust põgeneda.  Igatahes nüüd ma ootan juba järgmist osa ja loodan, et see ilmub peagi. Olen väga rahul, et seda sarja lugema sattusin. Mõnus ajaviide vihmasesse ilma, kus nagunii midagi muud toimetamist pole. Ajaviiteks sobivad need kõik kolm väga hästi ja loodan, et tulemas on veelgi selle sarja raamatuid, mida lugeda ja kaasa elada. Olen väga tänulik autorile, et ta meieni need raamatud on toonud ja muidugi plaanin ka teisi tema raamautuid lugeda ja kindlasti kirjutan nendest ka siin blogis, et saaksite mu muljeid lugeda. Igatahes soovitan lugeda ja usun, et te ei pea kahetsema, et seda tegite. Selleks korraks siis pakaa ja kohtume juba järgmine kord.

Mu koju tood sa(Sarja mõni õhtu romantikat 2.osa)(2017)

Mu koju tood sa(Sarja mõni õhtu romantikat 2.osa)(2017)(116lk)

Autor: Heli Künnapas

34393926

Tutvustus

Romantilise jutustuse “Mu koju tood sa” peategelane on Katrin, kes pärast valitsuse vahetumist kaotab haridusministri töökoha. Naine naaseb kodusesse Pärnu-Jaagupisse, kus asub tööle ajalooõpetajana. Ootamatult satub ta Libatses elava seitsmenda klassi poisi Silveri koduste probleemide keskele. Romantilisi hetki pakub endine koolivend Tanel. Kes ja kuidas selle kõige keskel koju jõuab, loe juba raamatust.

Miski nende raamatute juures lausa kutsub mind ennast lugema. Muidugi pole nad eriti mahukad ka, et ei suudaks paari tunniga läbi lugeda, uskuge või mitte aga läks kõigest umbes 45-50 minutit ja muidugi lugemine oli väga nauditav ja ma usun, et autor võiks selle sarjaga lõpmatult jätkata, muidugi raamatud ise räägivad vägagi argistest asjadest ja sündmustest, mis on veelgi tähtsam, pole mingit ilustamist ega ka mingit laimamist. Olles läbi lugenud esimese osa ja nüüd ka teise, usun, et alustan täna õhtul ka kolmanda osaga aga lihtsalt juunikuu lugemiste hulka ta ei mahu, sest enam arvutisse kribama ei tule. Igatahes lugu räägib siis Katrinist, kes Tallinast enda kodulinna Pärnu-Jaagupisse elama kolib ja siis seal ühes koolis tööd ajalooõpetajana saab. Kui ta otsustab abistada üht poissi, siis satub ta ise üsnagi korralikku segaduste jadasse, mis teda ikka korralikult raputavad. Muidugi ei puudu raamatust ka armastus, kelle vastu ja kui kuumalt seda peate raamatust ise lugema, ei hakka kellegi lugemisrõõmu ära rikkuma ja lasen teistel ka seda lugu avastada. Igatahes suured tänud Heli Künnapasile, et ta on nii super kirjanik ja need lood on meieni kirjutanud ja ka kaante vahele trükkinud. Mina aga asun järgmist lugema ja sellest saate lugeda arvatavasti järgmise kuu postitustes. Soovin kõigile armastusekillukest igasse päeva ja hooligem rohkem üksteisest ja oma lähedasest. Praeguseks head lugemisisu ja näeme järgmises postituses.