Hingede sild(Cassidy Blake sarja 3.raamat)(2021)

Lugemiseväljakutse 2023

46. Raamat, mille kaanel on jänes või kass (algab jänese/kassi aasta)

Hingede sild(Cassidy Blake sarja 3.raamat)(2021)(336lk)

Autor: Victoria Schwab

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

TÜDRUK, KES JAHIB KUMMITUSI.

VÕI JAHIVAD KUMMITUSED HOOPIS TEDA?

Cassile tundub, et see kummituste püüdmine on tal nüüd juba täitsa käpas. Ta on koos oma parima sõbra, kummitus Jacobiga suutnud elada üle kaks vaimudest kubisevat linna, kuhu Cassi vanemate telesaade neid on viinud.

Kuid miski ei suuda valmistada teda ette New Orleansi jaoks, linna jaoks, mis pulbitseb vanast maagiast, salaseltsidest ja hirmutavatest seanssidest. Ja kõige suurem üllatus selle kõige juures on vaenlane, keda Cass poleks osanud oodata: surma enda emissar.

Kas Cass on selleks väljakutseks valmis — ja kui palju peab ta kaotama, et võita?

Keskmisele koolieale ja vanematelegi sobiva fantaasiatriloogia viimane raamat. Sarja esimene osa “Kummituste linn” valiti 2020. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt parimate noorteraamatute nimekirja.

Oh, kus ma armastan kummitustega seotud lugusid ja Cassidyga koos New Orleansis seigelda oli lausa lust ja kohati oli muidugi ka hirmus, sest ka selles loos on tegelasi, mis võivad sind ikka päris korralikult ära hirmutada. Miks ja kas ta saab temast võitu? Koos sõprade abiga püüab Cass kummitusi täis linnas hakkama saada ja mitte vajuda pimedusemaailma. Kas ta saab sellega hakkama? Mis on talle selles linnas pakkuda? Eks neile küsimustele saate vastused, kui ise seda raamatut loete.

Olles nüüdseks kolm osa läbi lugenud, pean tunnistama, et Cass on mulle päris lähedale hinge pugenud ja tema kummituslik maailm jääb mulle pikaks ajaks meelde. Kindlasti sobiv lugude sari neile, kes armastavad kummitustega seotud lugusid, olgu nad siis noored või juba täiskasvanud. Autor suudab luua maailma, kus on mõnus koos peategelasega kaasa seigelda ja kohtuda selliste tegelastega, keda sa ise ei oskaks uneski näha. Vapustavalt hea lugu ja julgen ka seda teistele soovitada. Ütlen ainult, et alustage ikka algusest ehk siis raamatust “Kummituste linn”.

Muidugi on kaanepilt juba päris hästi välja kukkunud ja sobib sinna täielikult. Muidugi ei puudu ka kaanepildilt kass. Kindlasti üks lemmikumaid autoreid ja naudin alati tema kirjutatud raamatuid. Soovitan teilegi! Kui on soovitusi, mis võiks veel kummitustega seotud lood olla, siis andke julgelt märku.

Elupildid(2020)

Elupildid(2020)(192lk)

Autor: Lisa Aisato

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Mitte keegi ei kujuta inimeste hirme, lootust ja unistusi paremini nagu Lisa Aisato. Siia raamatusse on ta kogunud oma kõige paremad pildid, nii vanemad kui ka päris uued, ning lisanud neile elujaatava teksti selle elu kohta, millega me kõik peame toime tulema. Kõik elu suured tunded – armastus, lein, kõhklus ja otsatu rõõm – leiavad kajastust Aisato omapärase stiiliga illustratsioonides, mis liigutavad meid hingepõhjani.

Raamatu kuues peatükis jutustavad illustratsioonid ja tekstid loo inimese eluringist. Lapsepõlvest – avali ja uudishimulikust ajast, mil suvi oli rohelisem ja talv valgem. Nooruspõlvest – oma tundetormide, elutähtsate otsuste ja joovastava sõprusega. Täiskasvanuelust koos uue vastutuse ja uute valikutega. Pereelust – kaosest, ajanappusest ja suurest armastusest. Keskeast koos rahu, stabiilsuse või hoopistükkis uute võimalustega. Ning lõpuks vanadusest, elukogemusest, leinast ja suurest vabadusest. Joonistatud ja kirjutatud rõõmuks ja äratundmiseks kõikidele.

Lisa Aisato on üks tunnustatumaid Norra illustraatoreid. Ta on kirjutanud ja illustreerinud kuus enda kirjutatud lasteraamatut ning mitmeid teiste kirjanike lasteraamatuid, näiteks Klaus Hagerupi „Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud“.

2018. aastal illustreeris ta ka eesti keeles ilmunud Maja Lunde menuki „Lumeõde“.

Olen kaua unistanud võimalusest avaldada oma parimate illustratsioonide kogumik ja nüüd hoiadki seda käes. „Elupiltidesse“ olen koondanud põneva ja sisuka kunstnikutee joonistusi ja maale. Siin on päris uusi ja avaldamata illustratsioone, aga ka raamatutes ja kümne aasta jooksul Dagbladeti laupäevalisas avaldatud pilte.

Veetsin päevi ja õhtuid oma kogu läbi vaadates ning õige varsti taipasin, et tegelikult on mu silme ees illustreeritud elu – elupildid.

Raamatu pildid on järjestatud looks, mis räägib meist, inimestest, ja meie eluringist. Olen lähtunud omaenda elust, kuid vestlesin elu verstapostidest oma lähedastega. Lapsepõlve värvid, mäng ja päris elu, tundlik ja kaootiline noorpõlv, täiskasvanuelu koorem ja vanaduspõlve vabadus, igatsus ja selgus.

See on visuaalne raamat, tekst hoiab sul lihtsalt õrnalt käest kinni, kui sa raamatut lehitsed. Võib-olla ei tule sulle päris kõik siin kirjeldatu tuttav ette, aga ma loodan, et sa lased end ometigi kõnetada ja et see raamat rõõmustab sind sama palju kui mind, kui ma seda koostasin.

See on kindlasti üks raamatuid, mida kohe väga-väga tahan ka endale riiulisse, et siis mõne aja möödudes seda taaskord nii lugeda kui ka silmadega imetleda. Jaa see raamat on inimestest ning meie eluringist. Lugu algabki lapseeast ja siis liigub edasi kuni vanaduseni. Oh need pildid, ma olen siiralt senimaani veel lummatud.

Lugemist alustades tundsin, kuidas autor võttis mul õrnalt käest ja viis mind rännakule meie kui inimeste maailma. Mul on siiralt hea meel, et ma selle raamatu endale lugemiseks laenutasin ja usun, et see raamat väärib nii lugemist kui ka imetlemist. Kuigi teksti pole just kuigi palju, siis pildid kannavad endas kindlasti lugu edasi ja nii lihtne on nii mõneski kohas, et ka mina olen end niimoodi tundnud.

Kindlasti üks meeldejäävamaid lugemisi sel aastal. Eks aasta on olnud kirju ja selle raamatuga ma ka oma lugemisaasta lõpetan. Mõtlesin küll, et täna midagi loetud enam ei jõua aga vot läks hoopis teistmoodi. Mulle siiralt väga meeldivad selle autori raamatud ja naudin nende lugemist. Muidugi on minu suured lemmikud ka need raamatud, kus Lisa on need illustreerinud. Silm lausa puhkab, kui neid raamatuid loen. Lugege teie ka! Kõike kaunist!

Maja, mis ärkas ellu(2021)

Maja, mis ärkas ellu(2021)(38lk)

Autor: Martin Widmark

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Ühel õhtul, kui vana Larson on oma tavalisel moel vana maja kõikides tubades lambid kustutanud, kuuleb ta, kuidas ukse­kell heliseb. Ukse taga seisab poiss, käes salapärane lillepott. Ei oska ju tema, vana mees, hoo­litseda äsja mulda pandud seemne eest! Pealegi pole tal aega!

Martin Widmark on üks tuntumaid rootsi lastekirjanikke. Ta on kaheteistkümnel korral saanud Bokjury ja kahel korral Spårhundeni kirjandusauhinna. Tema lastesarja „Lassemaia detektiivibüroo“ on tõlgitud 35 keelde.

Emilia Dziubak on poola raamatuillustraator, kes on koos Martiniga teinud juba kolm imekaunite piltidega raamatut.

Ma pean tunnistama, et ma ei suuda jätkuvalt lasteraamatutele vastu panna ja koju sai laenutatud neid ikka päris palju. Nüüd tahan kirjutada teile just sellest loost. Nimelt on loo peategelane vana Larson, kes on üksik hing ning ta veedab oma päevi üksinda. Miski ei paku talle rõõmu, kuid ühel õhtul kui ta on juba end sättinud magama, kuuleb ta, et kuidas uksekell heliseb. Ust avama minnes seisab seal poiss, kellel on käes salapärane lillepott. Poiss palub tal enda taime eest hoolitseda aga kas Larson võtab selle poti vastu ja mis kena taim sealt kasvab? Kas ta suudab leida taas ka endas rõõmu ja õnne, et edasi elada, mis siis et üksinda? Eks neile küsimustele saate vastused, kui ise seda raamatut loete.

Ma väga naudin selliseid lugusid ja muidugi meeldisid mulle raamatus olnud vaimustavad pildid, mis andsid samuti loole väga palju juurde. Olen siiralt õnnelik, et leian veel tahtmist aasta viimastel päevadel miskit lugeda. Vahel oli küll tunne, et peale eelmise loo lugemist võib taas blokk tekkida, kuid eks lasteraamatud aitavadki seda ravida.

Mulle meeldib samuti antud autori Lassemaia detektiivibüroo lood ja samuti ka need kaks kaunist lugu, mis hiljuti temalt lugesin ehk siis praegune lugu ja varasemalt loetud Pikk teekond. Mõlemad väga kaunid raamatud ja sobivad igas vanuses lugejale lugemiseks. Muidugi kui kellegi laps on lugemishuviline, siis ka kingikotti.

Soovitan teistelegi ja usun, et ka teile võiks antud lugu meeldida.

Kes istus kuninga juustu lössi?(2022)

Kes istus kuninga juustu lössi?(2022)(40lk)

Autor: Erlend Loe

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Pöörane krimilugu

Kui kuninga kõrvu jõuavad kuuldused sellest, et Lisen von Kvantum valmistab oma talus imelist juustu, kutsub ta Liseni ühes juustukäntsakaga külla. Kutsega on kaasa pandud rongipilet. Lisen valvab juustu oma lukustatud kupees ja mõtleb, et ei tohi mingil juhul magama jääda. Aga otse loomulikult jääb ta magama ja kui ta ärkab, on tegu juba tehtud: juust on tagumikujälgi täis! Keegi on kuninga juustu lössi istunud!

Kas mõistatus saab lahendatud? Kes võis küll selle jõleda teo toime panna? Kelle kannijäljed on juustul? Ja kas kuningas saab üldse kunagi maailma parimat juustu maitsta?

Erlend Loe ja Kim Hiorthøy on loonud ülemeeliku krimikoomiksi, mis on paljuski inspireeritud Agatha Christie teosest „Mõrv Idaekspressis“.

See lugu oli küll nüüd üpriski kentsakas kuid samas põnev krimilugu just ennekõike lastele. Eks ta ole siis omamoodi krimikoomiks, mis on ainest saanud Agatha Christie teosest „Mõrv Idaekspressis“.

Igatahes on selles loos kõik nii kentsakas, esmalt tegelased, siis muidugi ka vapper uurija, kes püüab jälile jõuda pahalasele, kes on kuninga juustu ära rikkunud. Ei muud kui sellele peale istunud. Ma isegi vahepeal itsitasin, sest need tegelased olid nii jaburalt naljakad ja koomiliselt joonistatud.

Mis ma oskan veel öelda. Polegi ammu ühtki sellist lugu lugenud, kus oleks pandud kuritegu toime ja just kuninga vastu ja rikutud on juust. Kas tõesti on võimalik juust lössi istuda, seda lugege ise!

Ratsutada ükssarvikutel(2022)

Ratsutada ükssarvikutel(2022)(54lk)

Autor: Mariangela Di Fiore

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Kui ma haigeks jäin, siis pidin ma lasteaiast ära tulema. Ma ei jõuagi vist enam tagasi minna. Sest sel sügisel lähen ma esimesse klassi. Kui arstid lubavad…

Viljal on vähk. Väga haigena on paljud asjad teistmoodi, aga haiglas juhtub ka palju tavalisi ja toredaid asju. Kõige toredam on Sindrega mängida. Kõige kurvem on see, et vanem vend Villem ei käi eriti tihti külas. Aga võib-olla tuleb ta Vilja sünnipäevale?

Autori palvel annetatakse igas riigis osa raamatu müügist teenitud tasust heategevuseks. Eestis annetab kirjastus TÜK Lastefondile.

Mariangela Di Fiore on kirjutanud 12 raamatut lastele, noortele ja täiskasvanutele. Olles rahvuselt nii itaallane kui ka norralane, on ta maailmas enim tuntud autobiograafilise teose „Camorraland“ (2010) järgi, mis kirjeldab tema kohtumist Napoli maffirühmituse Camorraga. Autor omab UCLA kraadi kirjanduses ja stsenaristikas ja elab Nesoddenis, Norras.

Lisa Aisato on tunnustatud norra illustraator, lasteraamatute autor ja kunstnik. Eesti lugejate südame võitis ta maagilise jõulujutustuse „Lumeõde“ (2019) lummavate ja tugevalt teksti toetavate piltidega. Soojalt on meie raamatuhuvilised vastu võtnud ka järgnevalt ilmunud „Elupildid“ (2020) ja „Päikesevalvaja“ (2021).

„Piinavalt ilus! Elu lastehaigla vähipatsientide osakonnas ei ole kunagi varem lastekirjanduses nii tabavalt kajastatud kui selles Mariangela Di Fiore ja Lisa Aisato raamatus. Lugedes on tajuda autori võimalikku isiklikku kokkupuudet. Lisa Aisato tundlik pildikeel toetab teksti ja suudab edasi anda valusalt täpse kogemuse läbi lapse silmade. Tema illustratsioonidele on omane unenäoline realism. Kõik pildid on rabavad, mängides haiglasteriilsuse ja lapse elujaatava optimismi piiridel. Soovitan lugeda!“

Ka tee selle raamatuni oli täitsa juhuslik, kuna osalesin kampaanias, kus annetada raamatuid kooliraamatukogudele ja külastasin Võru Kreutzwaldi kooli raamatukogu ja sealne raamatukoguhoidja just seda raamatut mulle lugemiseks soovitaski. Eks mõned soovitused andis ta veel, eks neid püüan ka millalgi lugeda. Mul on siiralt hea meel, et ma seda lugu lugesin. Poetasin isegi mõne pisara, kuna raamat oli loo poolest nii ilus ja kurb.

Lugu siis tüdrukust nimega Vilja, kes jäi haigeks ja pidi lasteaiast ära tulema. Ta ei teagi kas ta sinna üldse tagasi saab. Sügisel läheb ta juba esimesse klassi, kui arstid selleks loa annavad.

Nimelt on Viljal vähk. Eks see olegi lugu sellest kuidas sellega toime tulla ja haiglas oldud aeg tõi tüdrukule nii rõõme kui ka kurbust, mul on nii hea meel, et ma seda lugu lugesin ja lootsin koguaeg, et Vilja saaks terveks ja ta saaks alustada sügisel kooliteed. Kas see nii ka läheb ja kes on tema vahva sõber? Eks neile küsimustele otsige vastuseid raamatust.

Muidugi võlusid mind taaskord raamatus olevad illustratsioonid, mille on seekord teinud meile kõigile tuntud Lisa Aisato. Tema raamatuid ma olen lugenud ja ka need on mulle omamoodi hinge pugenud. Puges ka see lugu ja jääb kindlasti kauaks ajaks meelde. Ma siiralt naudin selliseid raamatuid, kus on lisaks loole ka sellele vastavad illustratsioonid, mis annavad loole palju juurde. Eks ta lasteraamat ole, kuid oma sisu poolest ilmselt vajaks ka lapsevanema selgitusi.

Nii ilus ja nauditav lugu, et pole kahju seda ka teistele lugemiseks soovitada.

Pikk teekond(2022)

Pikk teekond(2022)(33lk)

Autor: Martin Widmark

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Imekaunis ja sügavamõtteline raamat lastele lähedase kaotamisest, leinast ja uuest algusest. Saabub videvik. Adami parim sõber, vana koer Rufus, hingab viimast korda just siis kui taevas süttivad esimesed tähed. Teispool merd koidab hommik, päike hakkab ärkama. Sonia ja tema kass alustavad pikka teekonda, mis viib nad lõpuks uude koju. “Pikk teekond” on Martin Widmarki ja Emilia Dziubaki sulest juba teine raamat, mis tõlgitud eesti keelde.

Alustuseks tahan öelda, et see raamat võlus mind juba oma kaanepildi tõttu. Muidugi ka lugu ise oli nii südamlikult ilus ja sügavamõtteline. See on lugu küll lastele, kuid siiski sobib ka täiskasvanule lugemiseks. Peategelaseks on poiss Adam ja tema parim sõber vana koer Rufus, kes hingab viimast korda ja just siis kui taevasse süttivad esimesed tähed. Kas Adam suudab kaotusvalust üle saada ja leiab üles rõõmu ning naeru? Mis saab Soniast ja tema kassikesest? Eks neile küsimustele saate vastused kui seda imelist lugu loete.

Eks nagu kõik lasteraamatud, siis on ka siin loos mõned mõtted, mis kindlasti meelde jätta. Muidugi võlusid mind ka loo ilusad illustratsioonid, need olid nii nii head.

Meie kõik lemmikud on meile väga kallid ja kui saabub ükskord nende lahkumine meist, siis see on väga raske, nii oli ka Adami puhul. Olen isegi oma parimaid sõpru kaotanud ja tean, mis tunne see on, kui jääd oma sõbrast ilma. Kuid ma tean, et sellest peab saama üle ja leidma taas endas jõudu ja südames koht uue sõbrakese jaoks. Sügav ja sisukas lugu, mis sind kui lugejat nii kaasa haarab, et tunnedki end kui loos täitsa sees olevat.

Mulle väga meeldis ja nautisin lugemist ning julgen ka teistele soovitada. Lugege kindlasti!

Kolm sammu sinuni(2019)

Kolm sammu sinuni(2019)(240lk)

Autor: Rachael Lippincott

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Kas saab armastada inimest, keda sa ei tohi kunagi puudutada?
Stella Grantile meeldib kõike kontrolli all hoida, kuid tema kopsud on täielikult kontrolli alt väljas ja nende pärast on ta pidanud suurema osa oma elust haiglas veetma. Kõige rohkem peab Stella kontrollima seda, et ta ei puutuks kokku kellegi nakkusohtlikuga, sest nakkus välistab kopsude siirdamise. Reeglid on olulised. Kahe meetri kaugusel. Ilma eranditeta.
Will Newmani ainus soov on reeglid kuu peale saata ja haiglast välja pääseda. Varsti saab ta kaheksateistkümneaastaseks. Ta võib kopsude ravi lõpetada ja minna maailma avastama.
Will on täpselt see, kellest Stella peaks hoidma nii kaugele kui võimalik. Aga kaks meetrit ei tundu enam ohutu vahemaa, vaid karistusena. Mis juhtub, kui nad proovivad näpata tagasi pisut lähedust, mille haiged kopsud on neilt varastanud? Kas kolm sammu võib tõesti olla nii ohtlik, kui kaks noort on armumas?

Olen taaskord noortekate lainel ja seekord valisin midagi sellist, mida soovitas mulle mu sõbranna. Aitäh sulle! See on lugu Stellast ja Willist, kes mõlemad põevad rasket kopsuhaigust, milleks on tsüstiline fibroos, ainult selle vahega, et Stellal on võimalus saada endale uued kopsud kuid Will soovib kogu hingest lõpetada see lõputuna paistev ravi ja lihtsalt elada täiel rinnal ning reisida.

Ma tõesti elasin mõlemale väga kaasa ja nautisin väga selle loo lugemist. Mulle meeldivad sellised lood ja nende lugemine paneb ennastki rohkem elu üle järele mõtlema, mis siis, et tegemist on välja mõeldud looga, sest haigus on ju täiesti olemas, mida seal kirjeldatakse. Kindlasti tahan ka filmi vaadata ja juba mõtlengi, millal selleks aega leida.

Ma armastan noortekaid lugeda ja ei häbene seda ka teistele tunnistada. Kas kellegi on veel midagi mulle lugemiseks soovitada? Senimaani olen kõiki soovitusi nautinud ja ühtegi pettumust ei ole ette tulnud. Nii, et julgelt julgelt soovitama.

Kas Stella suudab ära oodata, millal ta saab endale uued kopsud? Kas nende vahel hakkab hoolimata kahest meetrist pilduma sädemeid? Kas tõesti on armastus just see, mis paneb neid üksteisele lähemale liikuma, hoolimata sellest, et see pole lubatud? Seda kõike saate siit loost teada ja usun, et julgen teilegi kallid sõbrad seda raamatut soovitada. Täitsa mõnus lugemine oli ja lugemine läks päris ruttu.

Päikesevalvaja(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

27.) Raamat, mille kaanepildil on mõni taevakeha

Päikesevalvaja(2021)(208lk)

Autor: Maja Lunde

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Lilli ei ole enam laps, aga ta pole ka veel teismeline. Ta on muutumas, kuid loodus ta ümber on selline, nagu see on kogu aeg olnud. Lillil on päikesest ainult ähmane mälestus, maailm, nagu tema seda tunneb, on vihmane ja pime. Mitte miski ei taha märjas mullas kasvada, ühelegi taimele ei meeldi igavene hämarus.

Lillil ei ole vanemaid, ta elab koos vanaisaga, kes hoolitseb selle eest, et külarahval oleks köögivilju. Ühel päeval unustab vanaisa oma lõunasöögi koju ja kui Lilli talle kasvuhoonesse järele jookseb, avastab ta midagi, mille tõttu muutub kõik…

Lilli märkab saladuslikku teed, mis viib metsa, kuhu ükski laps minna ei tohiks. Aga uudishimulik Lilli ei ole nagu teised lapsed, ta surub hirmu alla ja otsustab teed järgida. Sealt tumedate puutüvede vahelt leiab ta teistsuguse, õitseva maailma. Sealt algab suur seiklus. Lilli peab seisma vastamisi oma suurima hirmuga, kuid leiab ka õnne ja armastuse – ja lootuse uuest kevadest.

Aastaaegade kvartett, mis algas talveraamatuga “Lumeõde”, on nüüd jõudnud uue iseseisva jutustusega kevadesse. “Päikesevalvaja” on suurejooneline lugu nii väikestele kui ka suurtele, teos, mille ümber võib koguneda terve pere.

Autorist:

Maja Lunde esimest täiskasvanutele kirjutatud raamatut “Mesilaste ajalugu” saatis kohene märkamine ja kiire edu paljudes riikides, Saksamaal oli teos koguni kolm aastat menukite nimekirjas. Järgnesid “Sinine” ja “Prževalski hobune”. Lunde raamatuid on tõlgitud enam kui neljakümnesse keelde.

2018. aastal ilmus lastele mõeldud menuraamat “Lumeõde”, mille on samuti illustreerinud Lisa Aisato. “Päikesevalvaja” on selle iseseisev järg.

Kunstnikust:

Lisa Aisato on üks Norra tuntumaid illustraatoreid. 2019. aastal ilmus “Elupildid”, mis on kogumik nii tema klassikaks saanud illustratsioonidest kui ka uutest töödest. Ta on illustreerinud ka pildiraamatud “Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud”, mille autor on Klaus Hagerup, “Odd on muna” ja “Kala Lunale” ning koos Tor Åge Bringsværdiga raamatuseeria troll Tambarist. Lisa Aisato on illustreerinud ka kaks kriitikutelt kiidusõnu saanud menuraamatut “Varsti sa magad”, autoriks tema õde Haddy Njie, ja “Noortele”, mille on kirjutanud Linn Skåber. Tema illustratsioonid on ilmunud ka Dagbladeti laupäevalehes aastatel 2009–2020.

Kindlasti on tegemist ühe ilusaima raamatuga, mida olen lugenud. Sinna lisandub kindlasti ka eelnevalt loetud Lumeõde. Need on raamatud, mida ma tahaksin nii väga ka oma riiulisse, et siis neid õelapsele tutvustada. Nüüd olles mõlemad läbi lugenud, tunnen end kui hoopis teises maailmas. Autor näitas mulle maailma, kus polnud Päikest ja külarahvas ei mäletanudki enam, millal üldse Päikest nägid. Kohati nii rõõme kui kurbust täis lugu tüdrukust nimega Lilli, kes kasvab koos vanaisaga. Ta ei tea mis juhtus tema perega ja tema maailm on hall ja kurb.

Need mõlemad raamatud on illustreeritud ja ma olen neist piltidest lummatud. Ma ei suutnud lihtsalt lugemist lõpetada, sest mind lummas nii lugu kui ka sealsed pildid. Te ei kujuta ette, kui väga-väga ma soovin, et need raamatud ka minu riiulisse jõuaksid. Usun, et mõlemad lood sobivad lugemiseks ka lastele, kes kindlasti seda värvilist maailma uudistaksid ja neid mõlemat lugu loeksid.

Olen senimaani sellest loost nii lummatud, et raske on midagi sõnadesse panna. Ilmselt tuleb teil endil Lilli lugu avastada ja usun, et te ei pea lugemiseks kulutatud aega kahetsema. Need kes on lugenud ilmselt ka nõustuvad minuga, et need mõlemad lood väärivad lugemist.

Tunnistan, et elasin Lilli loole väga kaasa ja kes tahab teada, millised seiklused teda ees ootavad ja kes saab tema heaks sõbraks, siis kindlasti marss lugema.

Soovitan kindlasti lugeda, kellele meeldivad sellised lood, mis sind ikka korralikult läbi raputavad ja raamatu lõpuks oled ise ka selles loos nii sees, et raske on sealt välja tulla. Minuga igatahes juhtus nii ja ma ei kahetse seda sugugi.

Lumeõde(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

44.) Raamatu peategelane käib koolis

Lumeõde(2019)(192lk)

Autor: Maja Lunde

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Varsti on jõuluõhtu, mis on ka Juliani sünnipäev. Tavaliselt on see aasta parim päev, mil jõulupuu on ehitud ja küünlad süüdatud, õhus on mandariinide ja piparkookide lõhn ja kaminas praksub tuli. Aga sel aastal on kõik teisiti ja Julian mõtleb, et jõulud on lihtsalt ära jäetud…
Ühel päeval kohtab Julian elurõõmsat Hedvigit. Tüdruk meenutab talle, kui ilusad pühad võivad olla ja Julian hakkab uskuma, et jõulud võivad siiski tulla.
Aga majas, milles Hedvig elab, on midagi müstilist…
Kes on see kummaline vanamees, kes pidevalt välja ilmub?
Ja mis see on, mida Hedvig varjab?
See 24-osaline jõulujutustus võlub esile maagilise meeleolu igas vanuses jõuluarmastaja jaoks.
„Mesilaste ajaloo“ autor Maja Lunde ja auhinnatud illustraator Lisa Aisato on loonud unustamatu jutustuse, mis kulgeb läbi 24 peatüki.
Särav ja kohati kurb, pikitud pisukese müsteeriumiga, sisaldades palju lund ja üllatusi – see silmatorkav värviliste illustratsioonidega raamat võib olla kaaslaseks peatükk haaval jõule oodates, mille lugemisest saab tekkida pühadetraditsioon.

Veel üks selline lugu, mille tegevus toimub talvel ja see lugu tekitas minus tõesti keset suve viimast kuud täiesti jõulutunde. Miski neis kirjeldustes paelus mind nii väga, et ma lugesin selle ühe päevaga läbi. Mul on siiralt hea meel, et lõpuks selle raamatuni jõudsin. Kaua läks küll aega, kuid ikkagi loetud ta sai ja üks parimaid lugusid sel kuul.

Mul aitab igatahes kuumusega võitlemisel üks abinõu. Leian endale varjulise lugemiskoha ja raamatu tegevus toimub talvel. Nii kerge on suvekuumuses end ka sinna raamatusse ette kujutada, mulle oli see esimene raamat sellelt autorilt ja teine on samuti juba alustatud. Loodan ka selle sel kuul loetud saada. Eks näis kuis kulgeb.

Südamlik ja armas lugu Julianist, kes ootab väga jõule ja oma sünnipäeva. Kuid sel aastal on kõik hoopis teisiti. Pole jõulupuud ega mingit jõulutunnet. Seniajani kui ta kohtab rõõmsat tüdrukut Hedvigit. Siis muutub kõik. Mis siis saab ja kas Julian suudab toime tulla igapäeva muredega, sellest loe juba ise!

Kindlasti üks selle kuu suuri lemmikuid ja sobilik lugemine nii suurtele kui väikestele. Sobib isegi ka õhtujutuks, kes loeb see saab ka teada, mis saab Julianist ja milline on tema seiklus. See lugu on lihtsalt valusmagusalt hea!

Soovitan!

Kallis Edward(2022)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

48.) Raamat, millest võiks teha filmi

Kallis Edward(2022)(358lk)

Autor: Ann Napolitano

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Särav romaan poisist, kes peab pärast tragöödiat uuesti elama õppima.

„„Kallis Edward” on üks selliseid haruldasi raamatuid, mis murrab su südame ja nõelub selle pärast uuesti kokku. Ära jäta lugemata!” Jodi Picoult, rahvusvaheliste menukite autor

Ühel suvehommikul läheb kaheteistaastane Edward Adler koos oma armsa suure venna, ema, isa ja veel 183 reisijaga Newarkist Los Angelesse suunduva lennuki pardale. Reisijate hulgas on Wall Streeti imelaps, noor naine, kes peab toime tulema ootamatu rasedusega, Afganistanist naasev haavata saanud veteran, ärihai ning vaba vaimuga naine, kes põgeneb oma võimuka abikaasa eest. Poolel teel kukub lennuk alla. Edward jääb ainsana ellu.

Edwardi lugu tõmbab üldrahvalikku tähelepanu, kuid ilma pereta on tal raske maailmas kohta leida. Talle tundub, et osa temast jäi taevasse, igavesti lennukisse kaasreisijate juurde. Aga siis teeb ta ootamatu avastuse, mis suunab teda otsima vastuseid elu kõige sügavamatele küsimustele: kui oled kõigest ilma jäänud, kust leida jõudu, et ikka edasi rühkida? Kuidas õppida end jälle turvaliselt tundma? Kuidas leida oma elule mõtet?

„Kallis Edward” on ühtaegu silmapaistev suurekssaamise lugu, vapustav portree unustamatust tegelaste galeriist ja hingemattev pilt kõikvõimalikest moodustest, kuidas purunenud süda uuesti armastama õpib.

„Imeline.” Booklist

„„Kallis Edward” pani mind mõtlema, äratundvalt kaasa noogutama, tegelastest hoolima, nutma – mida muud sa ühelt romaanilt ikka tahta oskad?” Emma Donoghue, menuki „Tuba” autor

„Üllatavalt tujutõstev lugu täis lootust ja nappi huumorit, mille allhoovuseks on suhkurdamata sõnum võõraste lahkusest.” The New York Times Book Review

„Südantlõhestav, kuid ometi üdini optimistlik lugu lennuõnnetuse ainsast ellujääjast.” O: The Oprah Magazine

„Ülimalt ehe ja südantlõhestav.” Entertainment Weekly

„Selle aasta üks liigutavamaid lugusid.” The Washington Post

„Vapustav. See elujaatav, kohati talumatult valus lugu on tõeline armastuse ülemlaul.” Vogue

„„Kallis Edward” pole mitte ainult ilus romaan – see on uurimus sellest, mis teeb meist inimesed, kuidas me siin salapärases maailmas ellu jääme, kuidas me üksteise eest hoolitseme. See sunnib sind usaldama autorit, kes murrab su südame, aga juhib sind ka millegi imelise, millegi sügava juurde.” Kevin Wilson, „Siin pole midagi vaadata” autor

Ann Napolitano on romaanide „A Good Hard Look” ja „Within Arm’s Reach” autor. Ta on ka kirjandusajakirja One Story toimetaja. Ta lõpetas New Yorgi ülikooli kaunite kunstide magistri kraadiga; ta on õpetanud ilukirjanduse kirjutamist Brooklyni kolledži kaunite kunstide magistriõppes, New Yorgi ülikooli jätku- ja kutseõppekoolis ning Gotham Writers Workshopis. Ta elab koos abikaasa ja kahe lapsega Brooklynis.

Peale selle loo lugemist oli mul tõsiselt aega vaja, et oma mõtteid korrastada. Tunnistan, et see lugu oli ka minu jaoks vapustavalt hea ja nii realistlik, et tundsin ka end kui seal loos tegelasena. Millisena ei tea siiani kuid siiski elasin väga Edwardile kaasa.

Muidugi võlus mind ka raamatu kaanepilt, mis on lihtsalt nii hea, et juba ilma sisukirjeldust lugemata teadsin, et tahan seda raamatut lugeda.

Lugu siis 12-aastasest Edwardist, kes asub koos oma perega Newarkist Los Angelesse suunduva lennuki pardale. Kuid poolel teel sihtkohta kukub lennuk alla ja ainsana jääb ellu Edward. Ta on kaotanud kõik, mis ta elus on tähtsat. Nii oma pere, kui ka isu edasi elada. Kas ta suudab endas leida jõudu, et edasi elada? Kas ta suudab ületada kõik raskused ja tunda end taas tervikuna? Eks lugege kallid sõbrad, siis saate teada.

Mina igatahes nautisin sajaga seda lugu ja kaasaelamist jätkus minu jaoks piisavalt. Kiidan autorit ja ka meie kirjastust, tänu kelleni ma selle raamatu Eesti keeles läbi lugeda sain.

Soovitan ka teistele lugemiseks ja kes on juba lugenud, siis ootan ka mõtteid. Kas on veel pakkuda mõni raamat, mis oleks pisut sarnane sellele loole?